Ventspils – lõunanaabrite uhke merevärav

14.10.2005 00:01
Siiri Hubbard


Eelmisel suvel avanes võimalus sõita mööda vett lõunanaabrite lätlaste juurde. Kel aega pisut rohkem kui vaid nädalavahetus ja asja tõsisemalt otsustanud ette võtta, saab enne Lätimaale minekut värskendada tutvust ka meie armsa Saaremaaga, tuleb ju nagunii sõita Virtsust Kuivastusse.


Pärast ööd kodumajutuses Kuressaare äärelinnas seilame laupäeva hommikul Sõrve Sääre otsas olevast väikesest Mõntu sadamast Läänemere ühte suuremasse sadamasse, Läti läänerannikul asuvasse Ventspilsi. Vahemaa on 63 kilomeetrit ja Saaremaa Laevakompanii praamlaeval kulub selle läbimiseks neli tundi.

2005. aasta mais avatud laevaliin on olnud küllalt hõivatud, sõitjateks nii eestlased kui lätlased. Lisaks senistele Saksamaa (Lübeck) ja Rootsi (Nynäshamn) liinidele on lätlastel nüüd esmakordselt võimalus sõita otse mandrilt mõnele saarele – loodus pole ju meie lõunanaabreid saartega õnnistanud.

Linna tuiksooned

Ventspils on suuruselt Läti kuues linn, kus elanikke 44 000. Linna läbib Venta jõgi, mis suubub Läänemerre. Aasta ringi jäävabal sadamal on Ventspilsi ajaloos olnud väga oluline osa. On teada, et juba muistsed hõimud pidasid kaubavahetust tolle sadama kaudu isegi vanade kreeklaste ja roomlastega. Tänu sadamale kutsutakse Ventspilsi ka Läti mereväravaks.


Keskajal oli Ventspils Hansaliidu liige ning hiljem, 17.-18 sajandil, tollase Kuramaa hertsogiriigi üks olulisemaid linnu. Vene impeeriumi koosseisus oli Ventspilsi jäävabal sadamal täita samuti strateegiliselt oluline osa ida-läänesuunalisel kaubavahetusel.

Venta kaldapealsel on Läti merelaevanduse rajaja Križjanis Valdemarsi monument, mis sümboolselt vaatab endiselt üle kõik sadamas toimuva. Nõukogude ajal oli Ventspils tollase liitriigi oluline militaarne tugipunkt, kauba- ja kütusesadam, kus Nõukogude armee sõdurid mõistagi alati valvel olid.

Nõukogudeaegsest sõjalis-tööstuslikust miljööst pole aga enam midagi järel ega silma riivamas ning praegune Ventspils üllatabki eelkõige oma puhtuse ja korraga. Tänavad ja kõnniteed on värskelt ja korralikult laotud ja kogu linn on kui suur roheline park.

Ka tänases üha enam globaliseeruvas majanduses ja ida-läänesuunalises kaubavahetuses on sadamal oluline roll. Ventspils on maailma suuremaid kaaliumkarbonaadi ja nafta ümberlaadimise terminale, sadamaehitised on aga huvitav näide nüüdisaegsest tööstusarhitektuurist.

Ehtne maaturg

Vaatamata nõukogudeaegsele laastamistööle on arhitektuuris ja kesklinna üldises plaanis näha-tunda tugevat Saksa mõju. Laupäeva varasel pärastlõunal jõuame linnasüdames asuvale turuplatsile, kus käib tõelisele hansalinnale kohane vilgas kauplemine.

Müügil on kõikvõimalikud kohalikud aiasaadused ja – nagu ikka – läti rahvuslikud suveniirid. Turuhoones vaatavad vastu lapsepõlvest tuttavad lahtine hapukoor ja kohupiim rosinatega, püstijalabaaris saab aga Lätile omaseid pekipirukaid ja piimaga kohvi.

Ümber turuplatsi on Kuramaa hertsogiriigi õitseajal ehitatud puumajad. Enamik neist on viimastel aastatel restaureeritud. Silt ütleb, et vanim maja on aastast 1646, see hoone on küll pisut lääbakil ja vajaks kohendamist, kuid kui palju on too ehitis (ja ka teised) näinud riigikordade ja valitsuse vahetusi!

Turuplatsi ääres on ka turismiinfopunkt, kust ostetud 25-santiimine buklett loetleb Ventspilsis ja linna lähiümbruses 47 turismiatraktsiooni.

Ainuüksi sporti saab teha kuues kohas! Nimekirjas on veepark, lastepark, kitsarööpmeline rong, vabaõhumuuseum, ärikeskus, mitmed kirikud, sinise lipu rand, paljud merenduse ja kalandusega seotud objektid, linnas on Baltimaade suurim ankrute kollektsioon, ära on märgitud isegi hiljuti ehitatud uus bussijaam – seega midagi igaühele.

Ventspilsi loss

Atraktsioonide nimekirja tipus on Ventspilsi au ja uhkus – 13. sajandi lõpul ehitatud orduloss. Loss on andnud linnale ka tema lätikeelse nime: pils – kindlus, loss. Seega Ventspils – kindlus Venta jõe ääres.

Ventspilsi orduloss on üks vanim keskaegne kindlustus Lätis. Kindluse torn arvatakse olevat ka vanim Baltimaade tuletorn. Lossi juurde kuuluv palveruum on Kurzeme regiooni vanim kirik. Praegu on lossis Ventspilsi linna ajaloo muuseum.

Lossi müstilises õhustikus kulub mitu tundi, et sumada ajaloo sügavustes ja taas tulla tänasesse päeva. Asja teeb põnevamaks ka digitaalekspositsioon, praegu moodsamaid Läti muuseumides. Et asi oleks täielik, vaatame ka lossi allkorrusel olevatesse keskaegses stiilis restorani ja suveniiripoodi.

Uitame vaikseksjäänud ja unisevõitu pärastlõunastel tänavatel. On näha, et lätlased armastavad lilli ja purskkaevusid – neid on kõikjal. Loetletud atraktsioonidest jõuame vaadata lilleskulptuure ja lillekella, mis on kesksuvel oma täies ilus.

Lillekellal on tunni-, minuti- ja sekundiseierid ja see näitab väga täpset aega, igal täistunnil toimub ka kellamäng. Kella ümmarguse numbrilaua läbimõõt on viis meetrit ja sinna on istutatud 2500 lilletaime, talvel on lillekella kuju hoidmas külmakindlad taimed ja dekoratiivne valgustus. Suurepärane segu insenerimõttest ja aiandusest.

Postimees