Emajõe äärde kerkib Tartu tulevane sümbol: KROODO-TOWER

23-korruseline veidrate akendega spiraali vormitud kõrghoone ei ole Linnaehituse juhile Alar Kroodole lihtsalt üks äriprojekt teiste seas, sellest peab saama uus Tartu sümbol.




Estiko kontserni omanik Neinar Seli on korduvalt kirunud arhitekte, kes tahavad püstitada endale ettevõtjate rahakoti arvel monumente. Linnaehituse nõukogu liikme Alar Kroodo kõrghoone ongi just nimelt monument, kusjuures mitte ainult arhitektidele Ain Padrikule ja Vilen Künnapule, vaid natukene ehk ka Kroodole endale.

«Ma siiski ei oleks teiega päris nõus, et see on monument mulle,» puikleb Kroodo vastu. «Öelgem, et see on monument kõigile Linnaehituse töötajatele.»


Kroodo kinnitusel on ta andnud selle projekti tegemisel tõepoolest arhitektidele tavapärasest suurema vabaduse oma fantaasiat lennutada: «Me ei tahtnud nii hea koha peale lihtsalt ühte hoonet teiste samasuguste seas.»

Ta tunnistab, et algul kavandas ka Linnaehitus tulevase Ahhaa teaduskeskuse kõrvale üht tüüpilist klaasmaja, aga mõtles siis ümber: «Hakkasime mõtlema, et see hoone peaks olema teatud sümboli tähendusega.»

Huvitav on kallis

See spiraalina ülespoole sirutuv hoone läheb Kroodo kinnitusel tunduvalt kallimaks kui Eesti linnu ummistavad kastid, karbid ja kuubid. On karm tõde, et huvitavad lahendused maksavad igavatest rohkem.

Kõrghoone ehitusmaksumus pole veel kaugeltki paigas, aga kuhugi 100 ja 200 miljoni krooni vahele see jääb. Sellises majas jõuavad kortereid osta keskmisest jõukamad inimesed – ruutmeetri müügihind jääb praeguste turuhindade juures 25 000 – 40 000 krooni vahele.

«Selge, et maja on ainulaadne ja kallis,» tunnistab Kroodo.

Linnaehituse ehitusloa taotlus tuleb tõenäoliselt arutusele juba teisipäevasel linnavalitsuse istungil. Ehitus algab ilmselt tuleva aasta kevadel ning maja saab valmis 2007. aasta lõpus.

Juhul kui kinnisvaraturul tulevad mingid muutused või lausa kataklüsmid, võib ehitus lükkuda ka tulevikku, aga üks on Kroodo sõnul selge: «See projekt ei jää ära!» Helk mehe pilgus ei jäta ainsatki võimalust tema sõnades kahelda. See projekt lihtsalt on Kroo-dole väga südamelähedane.

Kõrghoone teeb eriliseks ka see, et Eestis harvaesinevalt on see monoliitbetoonehitis. «Mul ei ole andmeid, et Eestis oleks ehitatud teist täismonoliitset kõrghoonet,» räägib Kroodo.

See tähendab, et maja ei panda kokku mitte kohaletoodud betoonelementidest, vaid see valatakse kohapeal ühe tervikuna.

Hoone välispinna viimistlemiseks kasutatakse liivakarva värvitud krohvi, aknaid on aga kaheksat sorti.

Loominguline pööre

Varem konstruktivistidena silma paistnud arhitektidele Padrikule ja Künnapule tähendaks Väike-Turu tänava 80 meetri kõrgune hoone esimest tõsisemat katsetust orgaanilise arhitektuuri alal. Viimati avalikkuses Tallinna Viru Keskuse eest põhjalikult nahutada saanud meeste looming on tartlastele vahest rohkem tuntud vana teenindusmaja uue kuue kujul.

Ain Padriku kinnitusel on spiraalhoone tõepoolest tandemi varasemast loomingust midagi sootuks erinevat. Ta lisab, et majal oleks valmides tema ja Künnapu loomingus väga oluline koht.

«Üks verstapost on see küll. Tegu on väga selge ja puhta vormiga, see spiraalne kujund iseenesest on küllalt omapärane ja meeldejääv,» lisab ta.

«Võib öelda, et meie vormikeele tähendused on selle tööga nõksu edasi liikunud. Selline orgaaniline arhitektuur on alati südamelähedane olnud ja kui tekkis selline võimalus, siis see lähedus avalduski,» pihib Padrik. «Eks need konstruktivistlikud kuubilised vormid tüütavad ka natuke ära ja hakkavad ennast kordama.»

Padriku kinnitusel sobib kõrghoone ühte ansamblisse samuti tema ja Künnapu projekteeritud tulevase Ahhaa teaduskeskusega, mille projektist leiab samuti ridamisi ümaraid vorme.

Spiraalil on Padriku sõnul positiivne tähendus, see märgib arengut, teed kõrguste suunas. Hoone pole põnev üksnes väljastpoolt. «Ka korterid pole standardsed – need laienevad hoone südamest välisvaate suunas,» selgitab Padrik.

23-korruselisse hoonesse tuleb 83 korterit: 54 kahe-, 21 kolme- ja kaheksa neljatoalist. Kõrghoone viimase korruse korter on läbi kahe korruse. «Kindlasti ei ela selles korteris mina,» lisab Alar Kroodo. «Kuigi, mis seal salata, ka mina võiks sinna majja ühe korteri soetada.»

Projektis on hoone juurde kavandatud veel ligi 200-kohaline ja neljakorruseline parkimismaja, mis ehitatakse kahes etapis.


PM