Estonia hukkumise kohta on uus versioon
Parvlaeva Estonia hukkumise kohta on ilmunud uus versioon, mille järgi võis vesi laeva tungida läbi õhupuhastussüsteemi.
Rootsi eruadmiral Frank Rosenius teatas ajalehe Helsingin Sanomat andmeil Rootsi Raadio koduleheküljel, et suur hulk vett pääses autotekile ja selle alla läbi õhupuhastussüsteemi. Tema hinnangul põhjustas just see laeva kiire uppumise.
Rosenius uuris koos Rootsi kaitsejõudude inseneri Staffan Sjölingiga Estonia jooniseid. Nad märkasid, et õhupuhastussüsteemi laevast välja ulatuvad kanalid satuvad vette, kui laev kaldub enam kui 40 kraadi võrra küljele.
Roseniuse ja Sjölingi sõnul ei käsitlenud rahvusvaheline uurimiskomisjon 1997. aastal seda võimalust.
Estonia hukku uurinud rahvusvahelise komisjoni esimees kapten Uno Laur ütles BNS-ile, et kindlasti tuli õhupuhastussüsteemide kaudu vett sisse.
"Seda tuli igast pisemast august," nentis ta. "Ent tunduvalt rohkem vett tuli täiesti avatud vöörist ja ka ülatekkidel purunenud akendest."
Laur lisas, et tõenäoliselt tuleb Estonia huku versioone veelgi. "Aga komisjon on oma raporti esitanud ja jääb selle juurde," kinnitas ta.
Komisjoni hinnangul aitas laevahukule kaasa mitu Estonia projekti iseäarasust, sealhulgas läbi kogu laeva ulatuv autotekk. Laeva kiiruse, kursi ja ilmastikuolude tõttu purunesid vöörivisiiri lukustusseadmed. Ebaõnnestunud projektlahenduse tõttu olid vöörivisiir ja ramp mehaaniliselt seotud ning visiiri purunemine põhjustas rambi avanemise.
Estonia uppus 1994. aasta septembris tormisel Läänemerel, õnnetuses hukkus 852, laevalt pääses 137 inimest.
BNS
Rootsi eruadmiral Frank Rosenius teatas ajalehe Helsingin Sanomat andmeil Rootsi Raadio koduleheküljel, et suur hulk vett pääses autotekile ja selle alla läbi õhupuhastussüsteemi. Tema hinnangul põhjustas just see laeva kiire uppumise.
Rosenius uuris koos Rootsi kaitsejõudude inseneri Staffan Sjölingiga Estonia jooniseid. Nad märkasid, et õhupuhastussüsteemi laevast välja ulatuvad kanalid satuvad vette, kui laev kaldub enam kui 40 kraadi võrra küljele.
Roseniuse ja Sjölingi sõnul ei käsitlenud rahvusvaheline uurimiskomisjon 1997. aastal seda võimalust.
Estonia hukku uurinud rahvusvahelise komisjoni esimees kapten Uno Laur ütles BNS-ile, et kindlasti tuli õhupuhastussüsteemide kaudu vett sisse.
"Seda tuli igast pisemast august," nentis ta. "Ent tunduvalt rohkem vett tuli täiesti avatud vöörist ja ka ülatekkidel purunenud akendest."
Laur lisas, et tõenäoliselt tuleb Estonia huku versioone veelgi. "Aga komisjon on oma raporti esitanud ja jääb selle juurde," kinnitas ta.
Komisjoni hinnangul aitas laevahukule kaasa mitu Estonia projekti iseäarasust, sealhulgas läbi kogu laeva ulatuv autotekk. Laeva kiiruse, kursi ja ilmastikuolude tõttu purunesid vöörivisiiri lukustusseadmed. Ebaõnnestunud projektlahenduse tõttu olid vöörivisiir ja ramp mehaaniliselt seotud ning visiiri purunemine põhjustas rambi avanemise.
Estonia uppus 1994. aasta septembris tormisel Läänemerel, õnnetuses hukkus 852, laevalt pääses 137 inimest.
BNS
Uudiste arhiiv
Aurupäevad24.07.2019
PS Troika kontsert Viitna Kõrtsis!30.04.2018
Ansambel Respekt Viitna Kõrtsis!28.02.2018
Kalju-lava suvekontserdid 201819.02.2018
Padise metsades avatud suusarajad19.02.2018
Jõuluvana rong10.11.2017
Kommentaarid
Väga halb kogemus! Ebausaldusväärne ettevõte. (05.04.2024)
I was recommended by Ms Marily Adamson from Kohtla Nomme to book room with you. (22.02.2024)
Oleksin huvitatud, kas teil on naeltega naiste talvesaapaid nr.42 (10.02.2024)