Vanemahüvitise suurus jäi sõltuvusse eelnevast palgast

Vanemapalga seadustamiseks ei ole enam takistusi, sest paarinädalase segaduse ja eri vaatenurkade esitamise järel otsustasid valitsusliidu osapooled jääda truuks vanemahüvitise senistele põhimõtetele.

“Jonnimine on ära lõpetatud ja konsensus saavutatud. Meil ei ole enam erimeelsusi,” kinnitas reformierakondlane Toomas Tein pärast sotsiaalkomisjoni istungit. Taasleitud koosmeel tähendab seda, et hüvitise alammäär mittetöötanud naistele jääb 2200 krooni juurde kuus. Kõrgepalgalistele sünnitajatele maksab riik aga alates 2004. aastast 17000-kroonist maksimumi.

Kaks nädalat segadust

Koalitsiooni tõi pingeid 20. oktoobril toimunud vanemapalga avalik arutelu, mille järel andsid nii rahvaliitlasest sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial kui ka Res Publica poliitik Andres Kork mõista, et ei toeta hüvitise nii kõrget lage. Lisaks nõudsid rahvaliitlased alammäära kergitamist 2480 kroonini, milleks kulunuks 40 miljonit lisakrooni. Sama suures tuleva aasta alampalgas leppisid äsja kokku tööandjate ja ametiühingute juhid.


Tekkinud segaduse klaarimisel pidid Eesti Päevalehe andmetel vaeva nägema peaminister Juhan Parts ja Rahvaliidu esimees Villu Reiljan. Oma peamise valimislubaduse – emapalga kehtestamise – venimisest oli aga sügavalt häiritud Reformierakond. Teini sõnul on nüüdseks kõik seda meelt, et nii ülem- kui alammäära tuleb arvestada ühest ja samast ajahetkest. 2004. aasta puhul on seega aluseks 2002. aasta keskmine palk ja miinimumpalk. “Me ei saa rääkida 2004. aasta alampalgast,” lausus Tein.

Keskerakond vastu

“Tegu on väga hea seadusega, millest võidavad kõik. Ainukesed kaotajad on need, kes said suuremat tasu,” kinnitas Tein.

Paljude pere- ja lastekaitseorganisatsioonide kõrval sõdivad ka Keskerakond ja Mõõdukad diferentseeritud vanemapalga vastu. “Keskerakonna põhiseisukoht on, et hüvitist ei tohi maksta sotsiaalmaksu rea pealt,” ütles sotsiaalkomisjoni liige Vilja Savisaar. “Ka ei arva me, et ühekordne sünnitamise stimuleerimine viiks Eesti välja demograafilisest kriisist,” lisas ta. Savisaare hinnangul peaks riik olukorras, kus suur hulk lapsi elab vaesuses, toetama pigem laste kasvatamist. “Suunaksin raha olemas- olevate laste toetamiseks ja teeksin ühesuguse ja mitte nii suure hüvitise,” lausus Savisaar.

Vanemahüvitise küsimus jõuab parlamendi suurde saali arutlusele 12. novembril, siis kogunevad Lossi platsile meelt avaldama ka plaani vastased.


Isadele piirangut ei kehtestata

Ilmselt loobuvad poliitikud plaanist maksta isadele vanemahüvitist alates lapse kuuendast elukuust, kuna see piirang läheks vastuollu mitme seadusega.

Toomas Teini sõnul on seis lastearstide pakutud kuuekuulise piiranguga hetkel lahtine. “Pigem seda ei tule, sest see võib olla vastuolus põhiseadusega,” ütles Tein. Säärast vahetegemist saab käsitleda ka inimeste pereellu sekkumise ja soolise diskrimineerimisena. Lastearstidest on kõige jõulisemalt Adik Levin ja Merike Martinson seisnud selle eest, et imiku esimestel elukuudel ehk rinnaga toitmise ajal saaksid hüvitist vaid emad.
EPL