Kebab, rõngassaiad, mošeed ja ülikallis bensiin. See on Türgi

Türgisse on imelihtne sõita. Istud Riia lennujaamas (mille kõrval Tallinna oma on teivasjaam) Air Balticu Boeingusse ja oled vähem kui kolme tunni pärast Istanbulis. Ulatad kümme eurot, tädi vajutab pöidlaga viisakleepsu passi ja astud tänavale.

Iseäranis ilus on Türgi öösel, näiteks bussisõidul Istanbulist pealinna Ankarasse. Põhjus lihtne: valgustatud on mälestusmärgid, korratuse ja laga varjab pimedus.

Kontrastide maa

Tegelikult on Türgi suurte kontrastide maa. Nagu öö ja päev erinevad üksteisest külad ja suurlinnad, turismikeskustest rääkimata. Ankara kesklinn särab supermoodsate hoonete peegelduses, äärelinnas ei korista suurt keegi ja maju võib nimetada pigem varemeteks või hurtsikuteks.

Kui Istanbulis ja Ankaras on inimesed euroopalikult riides ega pööra viis korda päevas mošeede nõelteravate minarettide külge needitud kõlaritest kostvale mullade palvuselekutsele erilist tähelepanu, siis maal ollakse palju tõsiusklikumad.

Elatustase öeldakse Türgis olevat mitte eriti kõrge, aga autokütus on neil mõistmatult kallis. Bensiin maksab meie rahas 28 krooni liiter, diisel 24, gaas 12 krooni. Kuidas ja millega nad sõidavad, ei tea. Aga sõidavad, üle tänava minekut tuleb oodata.

Rahagi on veidi imelik. Mõni aeg tagasi võeti Türgi liirilt kuus nulli tagant ära ja nüüd võrdub üks Eesti kroon 1,18 Türgi liiriga. Aga endiselt maksavad vanad kupüüridki. Nii pole imestada, kui saad poes muu raha seas tagasi miljoniliirise. Mis maksab alla kümne krooni.

Vaata, kust ja kuidas ostad

Soovitus, et esimesest poest midagi osta ei tasu, maksab Türgis täiel määral. Lähed Ankaras säravasse Migrose kaubakeskusse ja põrkad hindu nähes tagasi. Ostad väikepoest või higistad kaubeldes turul, saad teise hinna.

Omamoodi lugu on islamiriigis alkoholiga. Selle mõtte, et läheks pubisse õlut jooma või kohvikusse pitsikest viskama, võid kohe peast visata. Niisuguseid kohti ei ole. Aga iga kümnes putka tänaval müüb kohalikku Efes Pilseni õlut, türgi aniisiviina rakit ja muid jooke. Ju on need mõeldud kodus kardinate varjus tarbimiseks.

Hinnad? Viin meie mõistes kallis. Aga kebab koos eelsalati, vee ja magustoiduga korralikus tänavarestoranis 75 krooni kandis - väga talutav.

Teisiti kui meil

Süüa teevad Türgis peamiselt mehed. Ja väga hästi teevad. Mahl on tänavalt ostes nii värske, kui üldse olla saab, sest see pressitakse otse su silme all. Juuakse peamiselt teed, türgi kohvi ei näe nagu euroopalikku kohvigi. Joo lahustuvat ja ole rahul. Suitsetada saab peaaegu kõikjal. See ei sega kedagi ning see on hästi mõnus.

Politseinike rohkuse ja sellega, et nad näpivad pidevalt päästikut, annab esialgu harjuda. Aga see-eest on üliturvaline. Keegi ei lärma, keegi ei tülita, vargused on vähe tõenäolised. Internetikohvikuid on Ankara kesklinnas hulgi, aga türgi keeles pole i-tähte ja nii on sealt Eestisse meili saatmine üllatavalt raske.