Hea keeleoskus tuleb kätte maailmaga suheldes

Kolm Laupa põhikooli õpetajat ja kaks õpilast viibisid eelmisel nädalal kaugel Portugalis Madeira saarel, kuhu viis neid võimalus olla osaline Comeniuse rahvusvahelises koolide haridusprogrammis.



See, et Eestist on just Laupa põhikool üks kaheksast koolist Saksamaa, Türgi, Hispaania, Portugali, Poola, Läti ja Leedu kõrval, selgus kevadel, kui Sokratese Eesti büroo teatas, et 1. veebruariks esitatud kavand on leidnud toetust.

«See tähendab meile tööd üldteemaga «Õpilaste initsiatiivi ja iseseisvuse arendamine õppetöös,» selgitas üks kavandi vedajaist, saksa ja inglise keele õpetaja Ülle Taube.

Loosiõnn aitas reisile

Kavand vältab kolm aastat, igal oma alateema. «Tänavu tegeleme vägivalla ennetusega,» täpsustas Taube. «Ja et Portugal on selle teema koordinaator, oligi meie esimene töökoosolek selles riigis.»

Madeira–reisi võtsid lisaks Ülle Taubele ette ka inglise keele õpetaja Riina Rätsepsoo, direktor Kaarel Aluoja ning Märt Kozorezov VIII ja Katre Kohv IX klassist. «Märt avaldas ise soovi kaasa lüüa, õpetajad toetasid teda kui viielist õpilast, head inglise keele kõnelejat ja muidu aktivisti,» selgitas õpetaja Riina. «Katre võtsime kuue kandidaadi seast loosiga, et oleks ausam.»

Reisi– ja kohapeal elamise raha oli neil kavandi summades ette nähtud kaasa võtta, õpetajad elasid hotellis, lapsed peredes.

Päevakavade järgi ootas õpetajaid ees seitse rühmakoosolekut, kus kõik koolid inglise või saksa keeles tutvustasid, kas ja kuidas on neil vägivaldset käitumist tunda, ning pakkusid välja mõtteid, kuidas teemat edasi arendada. «Arutasime eelnevalt läbi, millest rääkida, ja leidsime, et meie koolis pole probleem tõsine, kuid on nii sõnalist kui ka füüsilist vägivalda,» selgitas õpetaja Ülle.

Kaasas oli seda näitlikustama IV ja VI klasside joonistused, T.O.R.E., see on tugiõpilaste liikumise tutvustus, millega laupalased on liitunud. «Tahame veel koolitada algklassiõpetajaid kasutama lastega massaaži kui agressiivsuse ja stressi vähendajat,» lausus õpetaja Ülle.

Samuti kavatseb Laupa kool ellu äratada kunagiste Tähekeste põhimõtte, kus näiteks viienda klassi lapsed tegelevad algklassi lastega. «Kui suuremad harjuvad väiksematega suhtlema, neid aitama, on lootust, et nad pole nende suhtes ka vanemates klassides vägivaldsed,» põhjendas õpetaja Ülle.

Teiste koolide kogemustest oli Maideralt kaasa võtta hispaanlaste koostatud küsimustik vägivalla kohta koolis. «Poolakad andsid ingliskeelse deklaratsiooni, mida õpilaste hulgas levitada,» tutvustas õpetaja Riina. «Tõlgime tunnis soovituslaused ära ja paljundame kõigile, nii oleme ka keeleõpet rikastanud.»

Üks, millest Laupa õpetajad, Märt ja Katregi puudust tundsid, oli see, et peale lätlaste ja leedulaste polnud teised maad õpilasi kaasa võtnud. «Oleksime tahtnud kangesti poolakate, hispaanlaste ja türklastega suhelda, aga ju neil ei jätkunud toetusraha,» arutles õpetaja Ülle. «Meie oleme küll seda meelt, et ka lastele tuleb anda võimalust silmaringi avardada ja keelekasutust arendada, selles suhtes oma töötulemust näha.»

Eesti poiss hiilgas inglise keelega

Uut ja huvitavat oli kogeda ja näha Madeiralgi. «Külastasime rehabilitatsioonikeskust, kus hea nõustamisabi on kõigile kättesaadav ja kuhu noor peab tulema koos vanematega,» selgitas õpetaja Riina. «Tutvusime kohaliku Jaime Monizi lütseumiga, mis töötab kolmes vahetuses, ja turismitöötajaid õpetava ametikooliga.»

Märt ja Katre külastasid portugali kooli tunde, kus Märt sai hiilata oma inglise keelega, lähemalt Eestit ja oma kooli tutvustada.

Katre võttis oma majutuspere tütrelt Terezalt kaasa portugalikeelseid sõnu ja väljendeid, mida kodus kaasõpilasi kasutama õpetada.

Oli aega ka Funchali linnale ja kogu saarele tiir peale teha: käia kunsti–, etnograafia– ja veinimuuseumis, katedraalis, botaanikaaias, ookeani ääres kive korjamas, mägedes ja koobastes.

Nautida suvist, kuigi harjumatult niisket ilma 19 kuni 24 soojakraadiga. «Meie käisime T–särkides, aga kohalikel oli see talveaeg, nemad kandsid saapaid ja kampsuneid,» sõnas õpetaja Ülle.

Kuigi tehti eraldi käik botaanikaaeda, tundus õpetaja Üllele, et nad liiguvad kogu aeg nagu botaanikaaias ringi. «Need taimed, mida meie kasvatame vaevaga aknalaual, on seal ümberringi täies õieilus,» sõnas ta. «Näiteks asalead, hekiks pügatud pellargoonid, flamingolilled.»

Õpetaja Riina lisas juudihabeme, igasugused kaktused, kiivi–, mandariini– ja kohvipuu, papaia ja bambuse. Katrele meenus ilusate kollakate kellukatega hästi lõhnav ronitaim, mille lõhn ruumis võib tappa inimese.

«Arutasime omavahel, et neil on meiega võrreldes kerge elada: ei ole tarvis talverõivaid muretseda, maju kütta, õuemuru niita, sest õuesid polegi, aeda pidada ja sügisel lehti koristada,» lausus õpetaja Ülle.

Teravaid elamusi jätkus ka. «Tegime vahemaandumise Londonis, kus üks eesti pere võttis ekslikult meie direktori pagasi kaasa,» meenutas õpetaja Riina. «Madeiral selgus, et Märdi pagas oli jäänud jälle Londonisse.»

Õpetaja Riinale, ju vist kõrgusekartjale, oli elamus lennuki maandumine saarele. «Maandumisrada oli nii lühike, juba ookean vastas,» selgitas ta. «Lennuk tuli mürtsti maha ja kohe pidurdas.» Comeniuse kavandi toetusraha jagub veel kuuele õpetajale võõrkeelt õppida, sest juba veebruari lõpus on võib–olla neist keegi ja kaks õpilast sõitmas Poolasse Kolobzegi linna teisele töökoosolekule. «Eks elu näita, kuidas see töö meil vilja kannab, aga kooli tavaellu toob kavand vaheldust ja sära küll,» lausus kokkuvõtteks õpetaja Ülle.