Vaesed vallad valguvad elanikest tühjaks

Eesti rahvaarv kahaneb ja ääremaade vallad tühjenevad, kuid samal ajal kasvab Harjumaa, Tartu, Pärnu ja Rakvere ümbruse elanikkond, koormates elukeskkonda ja suurendades linnastumist.


Ehkki Eesti atraktiivsetes piirkondades rahvaarv jõudsalt kasvab, tekitab see majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, selgus statistikaameti värskest linnade ja valdade uuringust.

Tõmbekeskused meelitavad ääremaadest vähegi ettevõtlikud inimesed endale ja see suurendab omakorda regionaalseid erinevusi. «Piirkondlikud erinevused on Eestis võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega kui mitte kõige, siis ühed suuremad kindlasti,» märkis statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Viimsi kiire kasv

Kõige kiiremini kasvab rahvaarv uuringu järgi Tallinna külje all asuvas Viimsi vallas, mille arengut uurinud Rivo Noorkõiv ütles, et valla rahvastikuprognoosi järgi võib 2020. aastaks Viimsi elanike arv isegi kolmekordistuda.

«Sama kasv ootab ees Rae valda,» lausus Noorkõiv.

Harjumaa valdadesse ei tulda tema sõnul ainult Tallinnast, vaid kogu Eestist. Rahvaarvu kasv esitab aga valdadele suuri rahalisi nõudmisi ja koormab keskkonda.

«Viimsis oleks juba praegu vaja ehitada juurde 3–4 lasteaeda ning investeerida kooliehitusse,» selgitas Noorkõiv probleeme. Et suur osa valla elanikest käib tööl Tallinnas, tuleks ehitada teid ning investeerida ühistransporti. «Pirita teel ummikus autoderivi kasvab pidevalt,» nentis ta.

Kui praegu elab Viimsis üle 8000 inimese, siis 2020. aastaks võib see arv olla Noorkõivu hinnangul 30 000. «Rahvastiku kasvu peamine tegur on elanike sisseränne, mida soodustab Viimsi elamuehituspoliitika,» lisas Noorkõiv.

Erinevalt teistest valdadest on tõmbekeskustes ka iive positiivne, sest sinna suunduvad elama eelkõige nooremad inimesed.

Mulgimaa mured

Sotsiaalmajanduslike näitajate põhjal regioone järjestades eristuvad ka mahajäänumad vallad, mis asuvad peamiselt Ida-Virumaal, Valga- ja Viljandimaal. Peamisteks probleemideks on neis regioonides nii tasustatud töökohtade kui inimeste nappus.

Viljandimaa Abja vallavanem Peeter Rahneli sõnul on paratamatu, et inimesed kolivad sinna, kus neil on võimalus teenida korralikku palka.

«Ainult kool ja kommunikatsioonid ei kindlusta inimeste paiksust,» märkis ta. Rahneli sõnul on Eesti suuremaid probleeme see, et seni ei ole arengut Tallinna ja Harjumaa pealt ühtlaselt suunatud.

Alla kolme tuhande elanikuga Abja vald vajab vallavanema hinnangul eeskätt uusi töökohti.

«Nagu paljudes Mulgimaa valdades sõidavad ka meie valla mehed esmaspäeval suurematesse keskustesse tööle ja hea, kui nad nädalalõpulgi koju saavad,» märkis Rahnel.

Kasutu maa

Vallavanema sõnul on paljud noored siiski avaldanud soovi tagasi tulla.

«Just noored pered uurivad naasmise võimalusi, ent siin on probleemiks maa, kuhu kodu rajada,» rääkis Rahnel. «Paraku vallal neile maad anda ei ole, samas seisab reformimata riigimaa kasutult.»

Riigimaa munitsipaliseerimine aitaks tema sõnul paljud vallad paremale järjele.

Valgamaa Sangaste vallas elas lõppeva aasta algul 1526 inimest ning seal on probleem elanike arvu vähenemine naiste arvelt, kuna Sangaste abivallavanem Tõnu Saarmani sõnul ei jätku naistele vallas piisavalt tööd.

«Kui vald annaks maad elamuehitamiseks või ettevõtluseks, oleks sellel kindlasti positiivne mõju,» viitas ka Saarman omavalitsuste probleemile riigimaaga.

Tühje kortereid ja tööstushooneid Saarmani väitel vallas ei ole, pigem on probleemiks elamispinna puudus. Inimeste mujale kolimise põhjusena nimetas Saarman ka väikseid palku, mis ei ole kohalikes ettevõtetes konkurentsivõimelised. «Kui tootja on turust kaugel, eks siis on palk esimene, mille arvelt püütakse kokku hoida,» nentis ta. Jõgevamaal Peipsi ääres asuva Kasepää valla sotsiaalspetsialist Kaja Muru tõdes, et äärevaldades on tööpuudus väga terav probleem. «Ettevõtteid oleks vaja,» tõdes ta.

Postimees