Pärnu: suvepealinnast turismipealinnaks

Paljud pärnakad on nõus, et Pärnu kui suvepealinna kuvand on hakanud tuhmuma. Vähenenud on külastajate arv, nurisetakse vähe uut pakkuva üritustekalendri üle, samal ajal kui teised samas turunišis tegutsevad mereäärsed linnad panustavad üha enam turismiarendusse. Pärnu X turismikonverentsi järel kirjutas turismiekspert Tiit Kask suvepealinna ja teema-aastate kontseptsioonist (”Kas suvepealinna surmatants?“, PP 10.12. 2005). Tänases lehes saab sõna konverentsi moderaator Ain Hinsberg, kes esitab visiooni selle kohta, kuidas Pärnust võiks peale suvepealinna saada turismipealinn.


Jõulukuu esimesel päeval peetud Pärnu X turismikonverentsi ettekannetest jäi moderaatori märkmikku järgmisi noppeid: Pärnu turismiarengule on vajalik tervikpilt, millest lähtudes pannakse paika detailid (poliitilised otsusedki), mitte vastupidi.

On viimane aeg väljuda 1925. aastal määratletud supelus- ja suvitusrajooni piiridest, mida 80 aastat on ringkäitatud. Kuigi turismiettevõtlus oleks rahul senisest vähema ümber turismi tõmblemisega, soovitakse tegelikult senisest suuremat ja kindlamat tuge oma tegevusele.

Sihtkoha tippu pürgimine tähendab lähtekohana oma sisemise korra loomist ehk ressursi korrastamist ja lünkade täitmist. Turismi arengu toetamine ühe sihtkoha piires vajab palju erinevaid ja pikaajalisi projekte, mis allutatakse ühele pika perspektiiviga eesmärgile.

Kui mitu aastat on seatud atra ühe vao sisseajamiseks, siis ühe tegevusaasta põhjal on vara otsustada tehtu tulemuslikkuse üle. Veel vähem on seda põhjust teha paari mõtteavalduse alusel, omamata vanade otsuste ülevaatamise toetuseks mingeid uuringuid või analüüse.

Pärnus on üldse tehtud väga vähe turismiuuringuid, et selgitada välja asjaolude seis, ja samal ajal on otsustajad arvanud iseenese tarkusest lähtudes liiga tihti ja palju.

Uusi ideid kümneks aastaks

Ettekannetele järgnenud visioonikeskustelus jäi aga eri seisukohtadest väljasõelutuna domineerima tõdemus, et kuhu, mismoodi ja kui kaugele tahes Pärnu turismisihtkohana tahaks areneda, ei saa see toimuda sihtkohasisese arengukokkuleppeta. Ja kokkulepe peaks tekkima päris mitmel tasandil: esiteks linna turismiasjaliste (ametnike ja ettevõtjate) vahel, siis linna turismiasjaliste ja kogukonna vahel ning lõpuks Suur-Pärnu (linn koos ümbritsevate valdadega, kuid mitte unustades kogu maakonda) kui turismisihtkoha raames.

Alles nende põhimõtteliste kokkulepete saavutamine annaks eelduse tekitada usutav ja elujõuline arengunägemus, kus eesmärkide ajaline mõõde olekski järgmised kümmekond aastat, kuna visioon peaks viima meid oma paarkümmend aastat ettepoole.

Samamoodi konverentsiga ollakse linna kui turismisihtkoha arengus samas tsüklis ehk elukaare etapis: kümmekond aastat tagasi võeti ette suvepealinna ambitsioon, nüüd ollakse mitu aastateemat kümneaastase ringina läbinuna otsekui alguspunktis tagasi ja vaja oleks uusi ideid vähemalt järgmise kümne aasta turismiarengu ja -turunduse käimajooksmiseks.

2005-2015

Kuna visioonikeskustelus jäi tulevikuvaadet väheks, esitan oma visiooni, mille poole Pärnu peaks järgmised kümmekond aastat pürgima.

Pärnu on aastal 2015 Eesti turismipealinn, meeldib see meile (täna) või mitte. Ja tegemist ei ole mainekampaania või turunduskontseptsiooni või riikliku turismi katusorganisatsiooni resideerimisega Pärnus, vaid turismi kui majandusega.

2015 on Pärnu Eestis elaniku kohta suurima majutatute ja voodikohtade arvuga turismisihtkoht ning Pärnus on turismil tööhõives Eestis kaalukaim osa ja elaniku kohta on külaliste kulutused Eesti suurimad.

Turismiarendust juhib katusorganisatsioon

Suur-Pärnu kui turismisihtkoha arendust juhib katusorganisatsioon, kus on esindatud nii maavalitsus kui linna- ja vallavalitsused, ettevõtjad, muud turismiasjalised ning kindlasti kogukond.

Katusorganisatsioon koordineerib Pärnu linnas ja maakonnas turismiarendustööd: tegeleb turunduse ja mainekujunduse, tootearenduse ning turismiinformatsiooni kogumise, analüüsi ja levitamisega.

Katusorganisatsiooni otsused on poliitilistest otsustest oluliselt kollektiivsemad ja tänaste tegemiste taktikatasandi asemel homse strateegiast lähtuvad, kusjuures igale otsusele eelneb vastava teema käsitlemine nii kohalikus meedias kui katusorganisatsiooni kvartaalselt kooskäival kõigi liikmete ja partnerite üldkoosolekul.

Supelus- ja suvitusrajoon 2015

Aastal 2015 on Pärnu tänasega võrreldes turismisihtkohana oma raame oluliselt laiendanud. Eelkõige on linna kui sihtkoha sees oleva tuumiksihtkohana vana hea “Supelus- ja suvitusrajoon 1925-2005” välja arendatud Raekülast Vana-Pärnuni ehk sisuliselt piki mereranda võttes linnapiirist linnapiirini.

Väljaarendatus hõlmab nii vahetut rannateenuste infrastruktuuri kui ranna tagamaade kasutuselevõttu kvaliteetse külastus- ja puhkeelamuse pakkumiseks. See polegi niivõrd visioon, kuivõrd seniste asjaolude pealesurutud tõdemus – juba kasutusel piirkonna koormus on viimase 80 aastaga kasvanud kümneid kordi, keskrannast rääkimata.

“Supelus- ja suvitusrajoon 2015” sisaldab muu hulgas puhkealade tsoneerimist ja väljaarendamist vastavalt kas kohalike elanike või supelkülaliste tarbeks. Viimasena nimetatute puhul on eri sihtrühmade tarvis tekitatud vastava keskkonna loomise ja teenuste pakkumisega oma tsoonid.Ja kohalikul elanikul polegi tänu oma kodu lähedale loodud puhkeinfrale (ka jõe ääres) erilist vajadust vähemalt tipphooajal kümnete tuhandete supelkülaliste hulgas keskranda suunduda.

Eks keskranna ülerahvastatus olegi ju tekkinud sellest, et kui ranna-ala on Pärnus üldmahuna ikka küll ja veel, siis elementaarsegi infraga on sellest kaetud väga väike osa.

Teise olulise aspektina on aastal 2015 lahendatud ranna piirkonna praegu vaat et suurim probleem – liiklusvoogude suunamine randa ja rannast ning parkimine.

Ilmselt tähendab see, et Tammsaare puiestee tinglikust joonest enam igaühel naljalt autoga ranna poole asja ei ole (v.a ainult vastavalt ehitatud tasulistesse parklatesse).

Peamine randa autodega saabumise marsruut ei kulge enam üle Kesklinna silla ja kesklinna ning ranna vahele jäävate tänavate, vaid Riia maantee ja Tammsaare puiestee ning Papiniidu tänava pikenduse kaudu.

Intrigeeriva teemana on ilmselt mingi asjakohase lahenduse saanud Kesklinna sillalt kesklinnast sadama poolt ringiga mööduv ja silla Mere puiesteeni pikenenud Tammsaare puiestee otsaga ühendav liikluskoridor.

Pärnu linnapiiri taha vaadates on aga turismisihtkoha dimensiooniks praegu 32ruutkilomeetrise pindalaga linna sees oleva mõne ruutkilomeetri asemel saamas 200ruutkilomeetrine ala ehk Suur-Pärnu ehk linn koos naabervaldade linnapiiriäärsete aladega.

Võrreldes tänasega, on turismiteenuste pakkumise geograafias kõige suurem erinevus just osa majutusteenuste kesklinnast ja ranna rajoonist ärakolimises, sest linnapiiri taha on mere lähedusse tekkinud nii kvaliteetsete puhkemajade külasid kui Põhjala vanuritele taastusravi kõrval second-home teenuseid pakkuvaid linnakuid.

Pärnu kui aastaringne kvaliteetkuurort

Pärnu korraldab aastas kolme traditsioonilist rahvusvahelist turismitippsündmust.

Septembris toimub Pärnus Läänemere regiooni turismifoorum – iga kord erinevat Läänemere regiooni olulist turismiteemat käsitlev konverentsi, töörühmi ja sotsiaalset läbikäimist sisaldav tippüritus.

Talvel on Pärnus turismikonverents, kuid kahepäevalises formaadis: esimesel päeval rahvusvaheline turismikonverents ja teisel vana hea oma rahva kooskäimine.

Kevadel toimub Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Läänemere maade turismiuuringute ja -koolituse keskuse kui Baltimaade olulisima turismimõtte ajukeskuse korraldatav Baltimaade turismiuuringute ja -koolituse konverents.

Pärnu on aastaringne kvaliteetkuurort, kus ajalooline kuurortpiirkond ja seda kesklinnaga ühendav tsoon on vastavate planeeringute ja lahendustega vabastatud praegu seal tipphooajal kulgevate masside negatiivsest mõjust nii kesk- kui kogukonnale ning massid on oma nõudluse ja neile pakutava järgi hajutatud juba eelmainitud tsoneeringute abil.

Kogu aasta on hooaeg

Pärnus asub Läänemere regiooni terviseturismi katusorganisatsiooni peakorter.

Pärnu on Tallinna järel Eesti aastaringseim turismisihtkoht, kus hooaja drastiline tipnemine jaanipäeva ja augusti keskpaiga vahel on asendunud oluliselt ühtlasema kaarega maist septembrini ning teine hooaeg ongi ülejäänud aasta.

Aastaringsuse tagavad mitu uut vee- ja wellness-keskust, atraktiivsed siseruumideski tegutsevad elamuskeskused-teemapargid (Hansa- ja Liivi lahe keskus, Läänemere kuurordipärandikeskus Päikesereis, Virtuaalne Pärnumaa (viimased 15 000 aastat jne) ja igakuine Läänemere regioonis tuntud tippüritustega sündmustekalender.

Hooajalisuse lahenduse üks kandvaid tegureid on kinnisvara ostmise ja üürimise asemel puhkuseosakute põhimõttel soomlastest, skandinaavlastest, idanaabritest ja kohalikust Suur-Tallinna klientuurist tekkinud second-home kogukond, mis külastab Pärnut ühe suvepuhkuse asemel vähemalt neli korda aastas.

Pärnust on suvel kolm korda nädalas ja muul ajal iga nädal lennuühendus Helsingi ja Stockholmiga ning Liivi lahel ringleb suvehooajal Pärnu-Riia-Saaremaa vahelisel Liivi lahe kruiisimarsruudil reisilaev.

Via Baltica teema arendusena on Pärnu ühe suure rahvusvahelise turismikoridori vahejaama asemel mitme rahvusvahelise turismimarsruudi ristumiskoht, kuna siin saavad kokku Via Baltica, Rail Baltica, Liivi lahe turismiring (Pärnu-Riia-Kolka-Ventspils-Saaremaa-Virtsu-Pärnu), Lääne-Eesti turismiring (Via Baltica - Pärnu-Saaremaa-Hiiumaa-Läänemaa - Via Baltica) ja Läänemere mereturismimarsruut (Ahvenamaa - Turu piirkond - Lääne-Eesti - Läti ja Leedu rannik).

Turismiarengu alus on kokkulepe

Käesolevat artiklit Möbiuse lehena painutades olemegi alguses tagasi ehk tuletamas meelde, et Pärnu turismiarengule on hädavajalik tervikpilt, millest lähtuvalt pannakse paika detaile (ka poliitilisi otsuseid).

Siin loodud visioon ei pretendeeri tervikpildile, kuid vihjab ometi, mida ja millises võtmes oleks tahtnud juubelikonverentsil mitte ridade vahelt, vaid selges sõnastuses kuulda (ja Pärnu, mitte Tartu või Kuressaare juhtidelt).

Ja kui sellest turismikonsultandi kirjast jõuluvanale ei jääkski rohkemat pihku kui nüüd järgnev näidisloetelu järgmise kümne aasta Pärnu turismikonverentsi võimalikest teemadest, pole hullu – Irvik Kassi mitu korda konverentsil tsiteeritud kuulsa tõdemuse vähemkuulsa lõpuosa sõnu parafraseerides jõuame sinna niikuinii, ainult et vajalikku sihti ja suunda teades jõuaksime sinna oluliselt kiiremini ning vähema vaevaga.

2006 - planeering ja arendus, 2007 - katusorganisatsioon ja juhtimine, 2008 - turism pole ainult turism, 2009 - atraktsioonid ja tootearendus, 2010 - kvaliteetkuurort, 2011 - sündmused ja üritused, 2012 - aastaringsus, 2013 - transport ja turismimarsruudid, 2014 - majutus, 2015 - XX Pärnu turismikonverents, eesmärgid 2025 ja visioon 2035.

Konverentsi motoks olnud Ginsbergi teoreemi parafraseerides: saab nii võita kui viiki mängida, aga kõigepealt tuleb kokku leppida, mida, kellega ja milliste reeglite alusel mängime, ja siis mäng käima panna.

Ain Hinsberg, OÜ Turismimaailm konsultant, Pärnu X turismikonverentsi moderaator