Las Vegas – 100-aastane luksuslik patupesa

Pisikesest ja tagasihoidlikust Ameerika lääneosa linnakesest, mis tekkis ühe Nevada osariigi raudteejaama ümbrusesse, on tänaseks saanud soliidne «patupealinn» Las Vegas. Kurikuulus, paheline, hingematvalt särav ja põhjatult rikas mängurite paradiis tähistas lõppeval aastal oma sajandat juubelit.

Nime Las Vegas (hispaania k ’viljakad tasandikud’) andiski sellele paigale 1830. aastal üks hispaania rännumees Antonio Armijo, kuigi linnakese enda sünnikuupäevaks peetakse 15. maid 1905. See oli aeg, mil grupp seiklejaid sealsed maatükid oksjonil ära ostis, makstes aakri eest vaid 1 (!) dollari.

Esimesed 1600 maaomanikku püstitasid raudteejaama ümbrusesse algelised barakid ja kuna paigal oli hea ühendus Los Angelese, Salt Lake’i ja San Pedroga, hakkas asula kiiresti kasvama.

Esimesed elanikud, peamiselt hõbedakaevanduste kaevurid, kauboid ja loendamatud õnnekütid, panid alguse saloonidest, kõrtsidest, võõrastemajadest ja postijaamadest kubisevale linnakesele. Esimeses hotellis oli 30 tuba ja hoonel endal vaid telkkatus. Öö seesuguses võõrastemajas maksis aga sama palju kui aaker maad – 1 dollar.

Nevada oli esimene osariik, kus legaliseeriti hasartmängud, ja viimane, kus need 20. sajandi alguses keelustati. 1. oktoobril 1910. aastal, mil «ruletiklõbin oli igaveseks vaikinud», kirjutas kohalik ajaleht, et «igavene vaikus» kestis linnas tegelikult vähem kui kolm nädalat. Seni, kuni lõi õitsele põrandaalune hasartmänguäri.

Ametlikult illegaalne, aga ametivõimude poolt aktsepteeritud õnnemängude ja kihlvedude äri töötas kuni 1931. aastani, mil see lõplikult seadustati.

Hotellid nagu paleed

Koos rahaga imbus linna ka maffia. 40-ndatel aastatel hakkasid kerkima esimesed luksuslikud suurhotellid-kasiinod, nagu El Ranch Vegas Hotel-Casino (põles maha 1960. a).

Ehitati moodne kahesuunaline automagistraal Los Angeles – Las Vegas, mille jätkuks sai nn The Strip, kus ühena esimestest ehitati kuulus Flamingo hotell (nüüdne Flamingo Hilton).

Selle hotelli tegi kuulsaks omanik Benjamin Seigel – Bugsy. Gangster, kes tapeti 1947. aasta alguses ja kelle elust on 1992. aastal vändatud samanimeline film. Ühe tänapäevase filmi, «The Aviatori» prototüüp Howard Hughes elas aga näiteks Desert Innis, kust ta võttis ette oma ekstsentrilisi seiklusi.

Enamik endisi hotelle on teinud läbi drastilisi muutusi. Kalleim viimati ehitatud hotell The Strip maksis 2,7 miljonit dollarit. Hoones on 2700 numbrituba, 400 eurot öö. Kuid see pole veel kaugeltki suurim hotell.

Lion Habitat (suurim maailmas pärast «Rossiat») võib uhkustada 5034 sviidiga ja nagu mitmed teisedki hotellid pühendab end lisaks hasartmängurite teenindamisele ka keskkonnaküsimustele. Nimi ise ütleb, et siit saate üht-teist teada lõvide elust-olust ja nende kaitsest inimliku rumaluse ja kurjuse eest.

Shark Reef – Mandaly pakub külastajatele närvekõditavat elamust haide maailmas: suures akvaariumis, teie all ja peal, ujuvad hirmsuured mereelukad ja saate jälgida ka nende toitmist. Bellagio Fountains on muusikaarmastajatele – koos kuni 8 meetri kõrgusele ülesviskuvate veesammaste mänguga saate nautida küll Pavarotti, küll Sinatra kuulsaid laule...

White Tiger Habitat Mirage näitab loodushuvilisele valgete tiigrite maailma. Neid kauneid ja haruldasi loomi võite jälgida ööpäev läbi.

Volcano Mirage korraldab igal õhtul iga 15 minuti tagant vapustavalt tõepäraseid vulkaanipurskeid – seistes teisel pool Las Vegase bulvarit, võite tunda lausa laava kuumust... ja tänada õnne, et see on vaid vaatemäng!

Las Vegases ei puudu isegi oma kunstigalerii tõsisele kunstihuvilisele. The Wynu Collection on teoste arvu poolest väike, aga tööd on kõrgest klassist – Picasso «Le Reve» on üks viiest kõige kallimast kunstitaiesest maailmas.

Tutvuda saab van Gogh’i, Renoir’, Matisse’i, Gauguini, Pissarro ja Cezanne’i töödega. Tagatipuks võib Ameerika uhkustada Rembrandti 300 aastat kadunuks peetud meistriteosega, mis nüüdseks mitmete ülemaalingute alt vabastatud ja imetlemiseks üles riputatud.

Abiellujate pealinn

Las Vegas tõmbab nii tavaturisti kui kuulsusi, kes omakorda on olnud linnale tõmbenumbriks. Linn on kuulus oma kiirabielude poolest.

Ekstravagantsetes kirikutes on andnud abielutõotust Las Vegase sümbol Elvis Presley ja Priscilla (1967), Frank Sinatra ja nooruke Mia Farrow (1966), Paul Newman ja Joanne Woodward (1958), Micky Rooney ja Ava Gardener (1942).

Las Vegases sõlmitakse igal aastal 120 000 abielu, mis teeb linnast ka veel abiellujate pealinna.

Ka tänased kuulsused ei ütle ära esinemistest Las Vegases ning paljud muusikamaailma tipud on sõlminud aastaseid lepinguid kuulsate hotellide ja kasiinodega.

Megahotellid, kasiinod, lõbustuspargid – sära ja luksus, lõputu show toob aastas Las Vegasesse 37 miljonit külastajat.