Inimesed rändavad mugavama elu tuultes
Inimesed vahetavad elukohta tihti ja hulgakaupa, näitavad registriteenistuse andmed. Rahvaste rändes jääb võitjaks omavalitsus, kus on kõige mugavam paberite järgi elada.
Läinud aastal vahetas Tartumaal maakonnasiseselt elukohta 2650 inimest. Mujalt Eestist leidis 2005. aastal endale siinkandis uue elukoha 2304 inimest.
Ent need pealtnäha suured arvud ei tähenda, et Tartumaa oleks rändevõistluses võitjaks jäänud. Vastupidi, jäi hoopis 555 inimesega miinusesse.
Tartu linnavalitsuse elani-keregistriteenistuse juhataja Viivi Maremäe uurib mahukaid Exceli tabeleid, millest leiab rändajate kohta kõikvõimalikku infot.
Pealinn tõmbab
Numbrid näitavad, et kõige rohkem inimesi on Tartu linnast läinud maakonda. Teisele kohale jääb Harjumaa, mis on enda hõlma haaranud 905 tartlast. Ja mis seal salata, neist enamiku uus elupaik on Tallinn.
Ehkki lahkujate kõrval on palju ka neid, kes siia elama asunud, jäi Tartu linn läinud aastal ometi oma tuhande inimesega miinusesse.
Nii suure languse põhjustas küllap ka 2004. aasta lõpus linna korraldatud kampaania, kus inimesi meelitati ligi tuhandekrooniste kinkekaartidega end tartlaseks registreerima. Ujumas käidud, registreeris nii mõnigi end tagasi eelmisse elukohta.
Mis läinud, see läinud. Hoopis rohkem teeb Mare-mäele muret see, et linnas elab tegelikult üle kümne tuhande tudengi, kes ei ole ennast tartlasena kirja pannud.
«Praktiliselt kümnendik linna rahvast elab jumal teab kus,» on Maremäe nördinud. «Aga mis saab siis, kui juhtub mingi katastroof ja on vaja andmeid selle piirkonna elanike kohta?»
Üliõpilaste seas tehtud küsitlusest selgus, et tudeng registreeriks end tartlaseks näiteks siis, kui linn annaks talle tasuta elukoha. Nojah.
Linnast maale
Kuigi linna rändenumbrid olid läinud aasta jooksul läbivalt miinuses, õnnestus need detsembrikuise teavituskampaaniaga ilma meelitava nännita nulli saada.
Vastupidiselt linnale võivad aga paljud Tartumaa vallad uhked olla – inimesi kolib valda rohkem kui ära läheb.
Tartu maavalitsuse perekonnaseisuosakonna rahvastikuregistri peaspetsialisti Enno Raudsaare sõnul on just viimaste aastate tendents see, et inimesed kolivad linnast maale.
Eriti võivad rõõmustada linnaümbruse vallad. Õitsev elamuehitus toob valda hulganisti kõige magusamaid maksumaksjaid.
Kõige paremini on läinud Ülenurme vallal, mille elanike arv on aastaga kasvanud 242 inimese võrra. Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev ei salga, et linnale jõukate maksumaksjate kaotus ilmselgelt ei meeldi.
Läinud aasta jooksul kolis Tartust Ülenurmele elama 300 inimest.
Fiktiivsed suvitajad
Ent Aleksejevi sõnul on kasvuruumi veelgi. Viimase rahvaloenduse andmeil nimelt peaks vallas elama 4740 inimest, tegelikult on aga end valla elanikuks registreerinuid 4580.
«Vahe tuleb meil kõige suurem sisse Külitse suvilapiirkonnast,» arvab Aleksejev. Inimesed on oma suvilad aastaringseks koduks muutnud, kuid paberite järgi justkui ei ela seal.
«Hea, et inimesed liiguvad ja meil elanikkond kasvab, aga see toob kaasa sotsiaalseid probleeme,» tõdeb Aleksejev. Et uuselamurajoonide asukad on peamiselt lastega pered, muutub vallale üha teravamaks lasteaiakohtade probleem.
«Detsembrikuu lõpus saime Ülenurme lasteaia juurdeehitise valmis, aga sellega suutsime ukse taga olevat järjekorda vähendada ainult poole võrra,» rääkis vallavanem.
Lastele mõeldes
Just lapsed on sageli need, kes määravad ära, millise omavalitsuse elanikeks vanemad end registreerivad.
Viivi Maremäe usub, et paljud valdadesse kolijad jõuavad peres kompromissile – pereisa registreerib enda valla elanikuks, ema jääb lastega linlaseks.
«Siis on kirik keset küla – lapsed saavad linnas koolis ja lasteaias käia, vald aga lükkab kodu juurde viiva tee lahti,» sõnas Maremäe.
Seda, et pisipere motiveerib inimesi rohkem linna jääma, võib välja lugeda ka iibe statistikast. Pea kõigis valdades on iive negatiivne, kuid Tartu linnas ületab uute ilmakodanike arv laia kaarega siit ilmast lahkunute arvu.
Ometi on Enno Raudsaare sõnul üldine tendents, et maakondade elanike arv väheneb. 2005. aasta 1. jaanuari seisuga hüppas Tartumaa elanike arv küll hetkeks kõrgemale, kuid see oli ilmselt siiski põhjustatud linna korraldatud kampaaniast.
Postimees
Läinud aastal vahetas Tartumaal maakonnasiseselt elukohta 2650 inimest. Mujalt Eestist leidis 2005. aastal endale siinkandis uue elukoha 2304 inimest.
Ent need pealtnäha suured arvud ei tähenda, et Tartumaa oleks rändevõistluses võitjaks jäänud. Vastupidi, jäi hoopis 555 inimesega miinusesse.
Tartu linnavalitsuse elani-keregistriteenistuse juhataja Viivi Maremäe uurib mahukaid Exceli tabeleid, millest leiab rändajate kohta kõikvõimalikku infot.
Pealinn tõmbab
Numbrid näitavad, et kõige rohkem inimesi on Tartu linnast läinud maakonda. Teisele kohale jääb Harjumaa, mis on enda hõlma haaranud 905 tartlast. Ja mis seal salata, neist enamiku uus elupaik on Tallinn.
Ehkki lahkujate kõrval on palju ka neid, kes siia elama asunud, jäi Tartu linn läinud aastal ometi oma tuhande inimesega miinusesse.
Nii suure languse põhjustas küllap ka 2004. aasta lõpus linna korraldatud kampaania, kus inimesi meelitati ligi tuhandekrooniste kinkekaartidega end tartlaseks registreerima. Ujumas käidud, registreeris nii mõnigi end tagasi eelmisse elukohta.
Mis läinud, see läinud. Hoopis rohkem teeb Mare-mäele muret see, et linnas elab tegelikult üle kümne tuhande tudengi, kes ei ole ennast tartlasena kirja pannud.
«Praktiliselt kümnendik linna rahvast elab jumal teab kus,» on Maremäe nördinud. «Aga mis saab siis, kui juhtub mingi katastroof ja on vaja andmeid selle piirkonna elanike kohta?»
Üliõpilaste seas tehtud küsitlusest selgus, et tudeng registreeriks end tartlaseks näiteks siis, kui linn annaks talle tasuta elukoha. Nojah.
Linnast maale
Kuigi linna rändenumbrid olid läinud aasta jooksul läbivalt miinuses, õnnestus need detsembrikuise teavituskampaaniaga ilma meelitava nännita nulli saada.
Vastupidiselt linnale võivad aga paljud Tartumaa vallad uhked olla – inimesi kolib valda rohkem kui ära läheb.
Tartu maavalitsuse perekonnaseisuosakonna rahvastikuregistri peaspetsialisti Enno Raudsaare sõnul on just viimaste aastate tendents see, et inimesed kolivad linnast maale.
Eriti võivad rõõmustada linnaümbruse vallad. Õitsev elamuehitus toob valda hulganisti kõige magusamaid maksumaksjaid.
Kõige paremini on läinud Ülenurme vallal, mille elanike arv on aastaga kasvanud 242 inimese võrra. Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev ei salga, et linnale jõukate maksumaksjate kaotus ilmselgelt ei meeldi.
Läinud aasta jooksul kolis Tartust Ülenurmele elama 300 inimest.
Fiktiivsed suvitajad
Ent Aleksejevi sõnul on kasvuruumi veelgi. Viimase rahvaloenduse andmeil nimelt peaks vallas elama 4740 inimest, tegelikult on aga end valla elanikuks registreerinuid 4580.
«Vahe tuleb meil kõige suurem sisse Külitse suvilapiirkonnast,» arvab Aleksejev. Inimesed on oma suvilad aastaringseks koduks muutnud, kuid paberite järgi justkui ei ela seal.
«Hea, et inimesed liiguvad ja meil elanikkond kasvab, aga see toob kaasa sotsiaalseid probleeme,» tõdeb Aleksejev. Et uuselamurajoonide asukad on peamiselt lastega pered, muutub vallale üha teravamaks lasteaiakohtade probleem.
«Detsembrikuu lõpus saime Ülenurme lasteaia juurdeehitise valmis, aga sellega suutsime ukse taga olevat järjekorda vähendada ainult poole võrra,» rääkis vallavanem.
Lastele mõeldes
Just lapsed on sageli need, kes määravad ära, millise omavalitsuse elanikeks vanemad end registreerivad.
Viivi Maremäe usub, et paljud valdadesse kolijad jõuavad peres kompromissile – pereisa registreerib enda valla elanikuks, ema jääb lastega linlaseks.
«Siis on kirik keset küla – lapsed saavad linnas koolis ja lasteaias käia, vald aga lükkab kodu juurde viiva tee lahti,» sõnas Maremäe.
Seda, et pisipere motiveerib inimesi rohkem linna jääma, võib välja lugeda ka iibe statistikast. Pea kõigis valdades on iive negatiivne, kuid Tartu linnas ületab uute ilmakodanike arv laia kaarega siit ilmast lahkunute arvu.
Ometi on Enno Raudsaare sõnul üldine tendents, et maakondade elanike arv väheneb. 2005. aasta 1. jaanuari seisuga hüppas Tartumaa elanike arv küll hetkeks kõrgemale, kuid see oli ilmselt siiski põhjustatud linna korraldatud kampaaniast.
Postimees
Uudiste arhiiv
Aurupäevad24.07.2019
PS Troika kontsert Viitna Kõrtsis!30.04.2018
Ansambel Respekt Viitna Kõrtsis!28.02.2018
Kalju-lava suvekontserdid 201819.02.2018
Padise metsades avatud suusarajad19.02.2018
Jõuluvana rong10.11.2017
Kommentaarid
I have two concerns about the service I received at the Tartu store of Norman Optika. First, I picked frames with a... (31.08.2023)
Kogu Vasalemma Rahvuste Seltsi kollektiiv tänab sind Merike, nii sooja ja südamliku vastuvõtu eest. Söögiaud oli väga... (10.07.2023)
Не советую пользоваться их услугами. Оставили человека на границе, автобус просто уехал и не дождался пока проверяли... (08.06.2023)