Lumelauaga pealpool pilvi

Tahaks lumelauaga sõita. Mida aga teha, kui Eestis ei tulegi lund maha või oskused Kuutsemäe nõlvakestest üle kasvanud, samas rahakotti puuga seljas pole. Hoolimata sõprade hoiatustest, et jaanuaris ei pruugi Slovakkias lund ollagi, valisime talvemõnude nautimiseks nädalase bussireisi Kõrg-Tatratesse.

Ööpäev bussis ja olimegi kohal. Slovakkia piiril aknast välja vaadates nägin südamerahuks, et paksu valget lund on küllaga. Slovakkias peatusime Popradi linnas. Viimane on Eestiga võrreldes küll natukene ajast maha jäänud. Inimesed, ehitised ja kaubandus meenutasid pigem Nõukogude aega. Hoolimata tõeliselt soodsatest hindadest, ei olnud sealt osta muud kui kohalikku juustu, õlut ja rummi. Need see-eest olid tõesti maitsvad. Iga teine kauplus pakkus ka kvaliteetseid ja samuti soodsate hindadega sporditarbeid, kuid midagi eelmisest hooajast uuemat seal kahjuks ei leidunud. Aga läksime sinna ju mägede pärast ja siinkohal kaob ka võrdlusmoment Eestiga.

Igal hommikul sõitsime hotellist umbes tunni tee kaugusel olevatele mägedele. Tund bussis oli täpselt sobiv aeg, et vaadata aknast välja ja nautida Slovakkia imeilusat maastikku. Mäed, mäed ja veel kord mäed. Kõikjal meie ümber olid lumiste ja teravate tippudega kaljud või siis metsaga (peamiselt kuuskedega) kaetud ümaramad mäed – eestlasele täielik eksootika. Peaaegu igale teisele mäele oli tõstuk püsti pandud ja sealt tuli alla vähemalt üks rada. Viie mäepäeva jooksul käisime neljas suusakeskuses. Järjest sai talvemõnusid nauditud Strbske Plesos, Lomnicas, Krombacys ja kahel päeval Jasnas.

Igal suusakeskusel on omad plussid ja miinused

Strbske Pleso on üles ehitatud põhimõtteliselt ühele mäetipust alla kulgevale rajale, millel on paar harurada. Selle mäe suurimaks plussiks võib pidada peaaegu tippu ehitatud kohvikut. Kui juba korra T-särgi väel sinna terrassile sooja päikese kätte istuma jääda, on päris keeruline ennast jälle sportima sundida. Ülevalt avanevast lummavast vaatest ei saa mööda ühegi mäe juures.

Teisel päeval said professionaalsemad sõitjad minna Lomnicasse (tõlkes lammutaja, lõhkuja), väidetavalt Slovakkia kõige pirtsakamale mäele. Nimelt on see põhiliselt mustade radadega mägi pidevalt suletud: tugeva tuulega on ohtlik, pilvise ilmaga ei näe enda ette, selge ilmaga sulatab päike lume ära jne. Isegi meie aastaid Slovakkia vahet sõitev reisijuht sai viie aasta jooksul esimest korda sellele aukartust avaldavale mäele.

Krombacy mäekeskusesse jõudes olid kõigile juba suusa- ja lumelauaoskused meenunud ja hoog sees. Mägi aga valmistas pettumuse. Juttude järgi alati kõige paksema ja pehmema lumega kaetud mägi pakkus seekord vaid jääkihti. Õnneks oli tegemist kogu reisi ainsa jäätunud mäega, kuid ebamugavusi ja valusaid kukkumisi tõi see kaasa nii mõnelegi. Kõige aeglasema ja ilmselt ka vanema tõstukiga mäel oli eriti külm, sest päike käis mäest kaarega mööda ja lasi vaid hetkeks oma soojendavatel kiirtel tippu paitada.

Kõige paremini jäi meelde euroopalik Jasna. Rohkete radadega mägi pakkus lõbu igal tasemel suusatajatele ja lumelauduritele. Minu reisi lemmikuks sai üle 1800 meetri kõrguselt algav üle kolmekilomeetrine laskumine. See, kui seisad mäetipus päikse käes ja näed alla vaadates pilvi, tasub ära kõige ebamugavamad tõstukisõidud. Selline magus vabadusetunne.

Neile aga, kes lumelauaga trikitada tahavad ja selleks parki otsivad, ei ole Slovakkia küll sobiv maa. Meie nägime oma reisil vaid üht kesist parki, offroad´i saab aga rohkem harrastada.

Kosutav kümblus mineraalveebasseinides

Kuigi tõstukid on Slovakkia mägedel vanamoodsad ja kohati ebamugavad, siis radade korrashoiu kohta ei saa midagi halba öelda. Huvitav tõsiasi on see, et enamik mägesid pannakse õhtul juba kell neli kinni. Arvatavasti seetõttu, et radadel pole valgustust.

Peale talispordivõimaluste on Slovakkias mõeldud ka sellele, kuidas ennast väsitavast mäepäevast välja puhata. Väga populaarsed on seal mineraalveebasseinid.

Näiteks Popradi veepargis Aquacitys on õues mitu eri temperatuuriga basseini, kõige soojemas ulatub temperatuur kuni 38 kraadini. Mineraalveebasseinis aga hakkab nahal kummaline kuuma- ja külmatunne. Väävlibassein on imeliku lõhnaga ja peale tervistavate omaduste määrib ka valged ujumisriided kollakaks.

Vaatamisväärsustest pakutakse tavaliselt Jasna mäekeskuse lähedal asuvat Slovakkia karstiala koobastikku.

Inimesed on sõbralikud, põhjamaalasele siiski äärmiselt väikese isikliku distantsiga. Teenindajad inglise keelt ei oska, sellegipoolest saab lõpuks käsi-jalgu appi võttes kõik asjad selgeks. Vene keelega saab kõikjal kergesti hakkama ning ka saksa keelt osatakse hästi.

SLÕhtuleht