Eesti metsades käib aastas tuhatkond jahituristi

Võõramaa kütte meelitab Eestisse ennekõike metsik loodus ja lai jahiulukite valik.
Aastas käib meie metsades ulukeid küttimas umbes tuhatkond välismaalasest jahimeest, kes lasevad kõige rohkem metskitsi ja -sigu ning põtru.

Põhitegija jahiturismi alal on riigimetsa majandamise keskus (RMK), kelle käsutuses on küll vaid üheksa protsenti jahimaadest, kuid need on jahipidamiseks parimad.

RMK jahimajanduse juht Kalev Männiste kinnitas, et nemad pakuvad jahipidamise võimalust keskmiselt 700 turistile aastas. “Eelmisel aastal oli RMK jahindusega seotud käive enam kui 11 miljonit krooni. See sisaldab nii jahiteenuse kui ka trofeede hindu,” ütles ta. “Pole vahet, kas tegu on kohaliku või välismaa jahimehega – pakume teenust kõigile.”

Männiste sõnul käib RMK kaudu kõige rohkem jahil põtrade laskmisest huvitatud sakslasi ning metsseajahi pidajaid Skandinaaviast. Ühe jahi hind sõltub jahigrupi suurusest, jahi kestusest ja lastud trofeeloomade hinnast. “Põdrapulli hind sõltub vanusest ning jääb vahemikku 7000–20 000 krooni,” täpsustas Männiste. “Kui meil maksab näiteks hirve laskmine 50 000, siis Saksamaal koguni 65 000 krooni.”



Eesti jahimeeste seltsi direktor Andres Lillemäe ütles, et nende seltsi kaudu käib jahil keskmiselt paarsada välismaa kütti aastas. “Kõige enam käib meil Itaaliast pärit jahimehi, kes tulevad siia tavaliselt 10–15-liikmeliste gruppidena linnujahile,” ütles ta. Lillemäe sõnul on väga tugeva linnujahi traditsiooniga itaallastel kombeks endaga ühes võtta kõik jahiks vajalik, sealhulgas koerad.

Soomlased metsseajahil

Lisaks itaallastest linnuküttidele käib meie metsades paugutamas ka palju soomlasi, kellele Lillemäe sõnul meeldib siin metsseajahti pidada. Samuti käib palju sakslastest ja austerlastest põdrakütte.

“Meie klientuur on püsiv: need, kes korra on käinud, tulevad järgmisel aastal jälle,” ütles Lillemäe. “Tavaliselt tullakse siia trofee pärast. Soovitakse küttida ulukit, keda oma kodumaal pole. Kesk-Euroopas on suured ja looduslikuna säilinud metsad praktiliselt hävinud. Alles pole ka suuremaid jahiloomi,” põhjendas Lillemäe jahituristide arvukust.


Jahiturism – sihtmaa Eesti

•• Tavaliselt saabuvad turistid nädala keskel ning lahkuvad pühapäeval.
•• Eduka jahi korral võtavad turistid trofeedena kaasa looma pea ja naha, mis saadetakse siit hiljem pargituna järele. Uluki liha jääb kohalikele küttidele. Mida haruldasem ja vanem on loom, seda väärtuslikum on saadud trofee. Rebaste puhul on hinnatud trofeeks kolju, kitsede ja põtrade puhul sarved, metssigade puhul kihvad.
•• Meie suurulukeid (metssiga, metskits, põder ja punahirv) käivad küttimas eeskätt sakslased, austerlased, šveitslased, rootslased, soomlased ja norralased.
•• Hundi-, karu- ja ilvesejahti kontrollitakse rangelt; neid loomi jahivad vaid kohalikud. Linde (part, metskurvits, hani ja tikutaja) käivad küttimas itaallased ja prantslased. U.K.



Eesti Päevaleht