Kui pikk on lapse tööpäev?

Iseenda jaoks ei jää aega, ütlevad kooliõpilased koormuse kohta. Neil on valida: kas teha kõigepealt ära kodused ülesanded, et siis trenni või huviringi kihutada või võtta kõigepealt aega hobideks, riskides sellega, et kodused tööd jäävad tegemata. Kumbki variant ei jäta aega iseendale. Aega lihtsalt selleks, et olla.
Esimeses järjekorras võtavad pärast tunde aja ära trennid-huviringid, mõne muusikainstrumendi õpingud, siis kodused ülesanded. “Sest millal muul ajal kui mitte praegu saame teha ja proovida igasuguseid asju,” selgitab Jakob Westholmi gümnaasiumi kaheksanda klassi õpilane Maris Altsoo, kes osaleb peale treeningute ja klaveriõpingute ka kooli õpilasomavalitsuse töös.
“Millalgi peab ju eraelu ka elama, ei taha olla ainult koolijüts,” lisab sama kooli abiturient Reelika Riives.
“Tunnis võiks rohkem tööd teha, siis jääks koju vähem ülesandeid,” arvab kolmanda klassi jüts Helle Rudi. Hellel kulub koolitükkidele õhtuti tund-poolteist, lisaks õpib ta veel plokkflööti ja käib kolm korda nädalas ujumas.

“Hobidele ja trennidele tuleb aega leida, õpetajad tahavad ju ka, et õpilased oleksid aktiivsed,” leiab Maris. Ta tahaks, et peale koolitööde-trennide jääks talle aega lihtsalt niisama olemiseks ning sestap võiks tundides rohkem teha.
Koduste ülesannete mahu määrab haridusministeeriumi väljatöötatud õppekava, kus nähakse ette, millised asjad mingiks ajaks peavad selged olema. “Eks iga laps on erinev ja tal kulub erinevalt aega mingi asja omandamiseks. Meie jaoks on oluline, et laps omandaks mingid asjad teatud ajaks,” selgitas haridusministeeriumi avalike suhete talituse nõunik Marja Kuusk.

Kuid see pole kõik. Kas te teadsite, et õpilaste tervist silmas pidades on sotsiaalminister teinud määruse, mille kohaselt “ei anta üldjuhul koduseid õpüles-andeid esimese klassi jütsidele ja ülejäänutele esmaspäevaks, pühadejärgseks päevaks ja õppeveerandi esimeseks päevaks?”

Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete juhi Agnes Jürgensi kinnitusel kontrollitakse määruse täitmist koolides, rikkumiste puhul tehakse õpetajatele ja kooli juhtkonnale selgitustööd, sest tihti on asi selles, et õpetajad arvavad, et määrus on nende kiusamiseks.

“Nad ei ole ju arstid ega pruugi aru saada pideva ülepinge ja -koormuse pikemast toimest. Tihti lähtutakse näiteks tunniplaani koostamisel sellest, kuidas õpetajale sobib,” selgitas Jürgens.
Ka õpikute tase on erinev – on selliseid, kus tekstid lihtsad ja loogilised, kuid ka selliseid, kus iga lauset tuleb lapsele lahti seletada,” lisas Jürgens.

Westholmi gümnaasiumi direktori Kalle Niinase sõnul püüab kooli juhtkond tööd ja tunniplaani nii sättida, et laste kodutükkide koormus liialt suureks ei läheks. “Päris vaba nädalavahetust ei õnnestu paraku teha,” tunnistab direktor.

Tervisekaitseinspektsiooni Hiiumaa osakonna juhataja Aino Kerde, kes on õpilaste tervisega palju tegelenud ning oli üks määruse algatajaist, tunnustab koolide koostöövalmidust laste tervise hoidmisel.

“Üldiselt ollakse määrusega nõus ning püütakse tunniplaani ja kodutööde koormust sellega vastavusse viia, mõni kool pingutab rohkem, mõni vähem. Alguses ei tahtnud õpetajad vedu võtta, nüüd on asjad hakanud vaikselt muutuma,” on Kerde rahul, sest viimasel ajal pole selleteemalisi kaebusi lapsevanematelt tulnud.
Seda, kui palju kulub õpilastel aega kodutöödele, uuriti viimati neli aastat tagasi, kui projekti “Koolikeskkond” raames vastasid küsitlusele 2373 eesti ja 745 vene üheksanda klassi õpilast üle Eesti, kokku 403 koolist.

Õpilaste endi tehtud märkmetest selgus, et keskmiselt kulus eesti õpilastel koolitükkidele nädalas 10,4 tundi, vene õpilastel aga ligi kuus tundi rohkem (16,3 tundi). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatakse 9. klassi suurimaks lubatud õpikoormuseks nädalas 34 tundi, mis koos kodutöödeks kuluva ajaga teeb kokku üle 44-tunnise töönädala.
Abiturient Kristiinal kulub päevas keskmiselt poolteist tundi kodutöödele, 11. klassis õppival Triinul keskmiselt tund.

Üheksandas klassis õppival Rasmusel kulub päevas koolitükkidele keskmiselt paar tundi, kaheksandik Indrekul kahest nelja tunnini. Aega võtab kohustuslik lisalugemine, mis teinekord õppimiseks kulutatavat aega isegi kahekordistab. Määruses on 7.–9. klassini kodutöödeks mõeldud kuni 2,5 tundi.
Neljandas klassis õppivad Sander ja Karl ütlevad, et aega läheb kuidas kunagi – Sandril vahel pool kuni kaks tundi, Karlil keskmiselt poolteist tundi päevas. Samas tunnistavad mõlemad, et rohkemaks aega ega jaksu polegi, sest trennid võtavad oma aja.

EPL