Haanjas on sel suusahooajal sihikul uus külastajate rekord

Haanja puhke- ja spordikeskuses puruneb taas külastusrekord, sest käimasoleva suusahooaja lõpuks käib sealsetel radadel umbes 45 000 suusatajat mulluse 27 000 asemel. Aasta jooksul külastab Haanjat umbes 100 000 turisti.

„See näitab, et kulutatud raha on asja ette läinud,” ütles vallavanem Juri Gotmans. Puhke- ja spordikeskuse arendamiseks ning Suure Munamäe vaatetorni uuendamiseks on viimastel aastatel kulunud kokku 28 miljonit krooni.

Suurel Munamäel käis mullu 50 000 inimest ehk 35 protsenti rohkem kui 2004. aastal. Puhke- ja spordikeskuse talihooaja külastajate arvuks kujuneb prognoosi järgi umbes 45 000 inimest ehk 40 protsenti mullusest enam.

Tänavust talihooaega Haanjas iseloomustab Gotmansi sõnul eeskätt tööpäevadel suusatamas käijate arvu märkimisväärne kasv.
Haanja kahe menukoha külastajad olulisel määral ei kattu. Talvel, kui kümned tuhanded inimesed käivad suusaradadel, on Munamäe külastatavus väike: 3000—4000 inimest. Suvel, kui sama palju inimesi ronib Munamäele, võib radadel näha üksikuid jalutajaid ja rattureid. Seega on 100 000 turisti aastas Gotmansi sõnul täiesti põhjendatud hinnang.

„See on paras arv, kuhu oleme tahtnud välja jõuda,” tunnistas ta. Küll on külastajate arvu kasv olnud oodatust märksa kiirem. Haanja suusakeskuse äriplaanis ennustati radade kasutajana 18 000 suusatajat hooaja jooksul.

Et radadel käib praegu kaks ja pool korda rohkem suusatajaid, kui plaan ette nägi, on Gotmansi sõnul ilmnenud ka probleemid. Esiteks parkimiskohtade nappus, sest valdavalt tullakse suusatama autoga.

Kuigi parkimiskohti on Haanja keskuse juurde loodud, jääb neist väheks. „Sel aastal plaanime parklaid suurendada,” lausus Gotmans.

Parkimiskohti on juurde vaja nii suusatajatele kui ka suvel Suurel Munamäel käijatele. Teisalt ei saa kogu Haanja küla üheks suureks parklaks muuta: ka rohelusele peab ruumi jääma.
Suusatajate rohkuse tõttu on kasvanud vajadus uute radade järele. „Praegu mahuvad veel kõik ära, kuid tipphetkedel on rajad täis,” lausus Gotmans. See tähendab, et Haanjasse rahu ja privaatsust otsima tulevad suusatajad võivad pettuda, kui leiavad seal nädalavahetusel üksinduse asemel eest inimestest tulvil rajad.

Privaatsuse otsijatele on pakkuda kümnekilomeetrine Haanjast Ruusmäele viiv suusarada, mida kasutab vähe inimesi. Maastik on seal Haanja ümbrusega võrreldes ka mitmekesisem.

Selle raja miinuseks on halvem tehniline seisund, sest rajatraktoriga on seda raske hooldada. Kohati on rada soine ning kui soo pole korralikult läbi külmunud, ei saa sinna traktoriga peale sõita. Samas peaks rada pakkuma harrastajatele elamusi, sest teele jääb näiteks Plaani kirik.

Uute radade ehituseks ning hilisemaks hooldamiseks on tarvis nii raha kui ka maad, mida vallal napib. Uusi radasid saab Haanjas luua riigimetsa majandamise keskuse ja eramaale. Maaomanikega loodabki Gotmans tulevikus pikemad kokkulepped sõlmida.
Tema sõnul on vallal tarvis tulevikku silmas pidades vähemalt paar lumekahurit soetada, et ka viletsamatel talvedel 1. detsembrist 1. aprillini kestva suusahooaja jooksul igapäevane sõitmisvõimalus tagada.

Tehislume all jõuaks vald hoida ühe kilomeetri pikkust rada. See ei pruugi Gotmansi sõnul küll turiste kohale meelitada, kuid annaks näiteks turismitalude klientidele võimaluse kehvadest lumeoludest hoolimata Haanjast suusaelamusega lahkuda.

Pikemate kunstlumeradade tegemine käiks vallal üle jõu, sest juba kilomeetripikkuse raja kunstlumega katmiseks kulub ligi 60 000 krooni.

Võrumaa Teataja