Välismaal töötamine toob perre jõukuse

“Sellise palgaga võime teile ka kaks miljonit laenata,” öeldi pangast pärnakale, kes pärast kolmveerand aastat Iirimaal Kerry Foodsi vorstitehases töötamist kodulinnas majaosa ostis. Eestimaal teenivad 30 000 – 40 000 krooni kuus vähesed.




Tööandja, kes sel aastal palku ei tõsta ja inimestega ülbitseb, on varsti sunnitud uksed sulgema. Milleks siin 3000-4500kroonise müüjapalgaga rabada või liinitöölisena 5000-6000 krooni kuus teenida, kui sama töö eest võib välismaal saada 25 000 – 40 000?

Turu-uuringute aktsiaseltsi 2004. aasta detsembris tehtud uuring näitab, et välismaal töötamise vastu tunneb huvi 34% Eesti elanikest. Eeskätt peibutab inimesi sarnase kultuuritaustaga Soome, kuid tänu tööjõuturu avamisele ja koolis õpitud inglise keelele on Saksamaa ja Rootsi kõrval küllalt ahvatlevad Inglismaa ja Iirimaa.

Kerry Foodsi tööline pole üksnes kalkunirappija

Enne Eesti Euroopa Liitu astumist oli Iirimaa tööturuasutus Eesti tööturuametile vanema venna eest. Iirimaa suurim toiduainetetööstus Kerry Foods pöördus oma tööturuasutuse poole sooviga välismaalt tööjõudu saada. Üleeuroopalise töövahendussüsteemi EURES spetsialist Gerli Mets, kelle vastutada on Iirimaa, töötab Pärnus.

Nüüd teab Iirimaa kalkunirappijatest iga koolilaps. Vähem teatakse, et peale jõulude eel kuuks ajaks kalkunitehasesse minevate hooajatööliste töötab eestlasi viies Kerry Foodsi tehases.

Dublinist lõunas Wicklow’ maakonnas Shillelaghi linnas asub Kerry Foodsi vorstitööstus. Naised, kes varem näiteks Pärnu linakombinaadis öises vahetuses käisid, viilutavad ja pakivad seal vorste ning panevad vaakumpakenditele kleepse.

Vorstivabriku töötajad teenivad 30 000 – 40 000 Eesti krooni kuus. See on brutopalk ja peale maksude kulub üht-teist elamiseks. Kuus õnnestub kõrvale panna 15 000 – 20 000 krooni.

Monaghani maakonnas asuvas Grove Farmi kalkunitehases on eestlased jõulude eel käinud 2003. aastast. Esimesel aastal kandideeris 700 inimest ja võeti 168, 2004. aastal tahtis 500 ja võeti 187, mullu oli kandideerijaid 390 ja läks 172.

Kuuks ajaks võetavate hooajatööliste kõrval on kalkunitehases eestlasi, kelle tunnipalk on 12-13 eurot. “Mulle on jäänud mulje, et palk on seal enam-vähem sama mis vorstitehases, aga töö on vorstitehases parem,” ütles Gerli Mets.

Dublinis Freshways valmistavad eestlased sändvitše, Monaghani maakonnas Carricknacrossis Rye Valley Foodsis salateid ja lasanjesid, Loode-Iirimaal Sligos magustoite.

Kindel tööandja peab olema

Kerry Foodsi eestlased pole ainsad, kes Iirimaalt ja Inglismaalt paremat sissetulekut otsivad. Paljud lähevad tööd otsima omal käel, sest nendes riikides pole eestlastel tööluba vaja.

Üks omal käel Iirimaal tööotsijatest on Tallinna ehituskooli lõpetanud Andres (nimi muudetud – T. R.), kes 2004. aasta novembris 3500kroonise vahendustasu eest Corki ehitusele abitööliseks sattus. Paraku jätkus tööd vaid kümneks päevaks. Töövahendusfirma oli küll valmis 300 euro eest uut töökohta otsima, aga kuna kindlust polnud, asus Andres tööd otsima omal käel.

Ta oli neli kuud Dublinis Eesti firmas abitöölisena ehitusel, siis lõpetas firma tegevuse. Seejärel koos pensionilisa teeniva iirlasega fassaade restaureerimas. Kõik tööotsad kestsid lühikest aega ja olid mitteametlikud, tunnipalgaks maksti 8-12 eurot.

Samal ajal tuleb kogu aeg millegi eest elada. Dublinis hostellis elamine maksis 10-15 eurot (156-234 krooni) öö, nädalas kulus söögile ja vaba aja veetmiseks 50 eurot (780 krooni). Praegu üürib Andres viie kaaslasega maja ja maksab kahekesi ligi 20ruutmeetrises toas elamise eest 235 eurot (3666 krooni) kuus, lisaks gaas ja elekter.

Eestis on Andresel vabaabielukaaslane ja kaks last. Kui ametlikult tööd õnnestub saada, kavatseb ta Iirimaale veel paariks aastaks jääda. Senise elu juures kipub pere toetamine lünklikuks jääma.

Inglismaal prügi sorteerimas

Viljandist pärit Toomas töötab Inglismaal St Helensi linnas prügimäel. Firma tegeleb ehitusmaterjali ja ehitusjääkide töötlemisega, tema on ühe masina juht. Liinil töötavad teised töölised, kes kivide ja mulla vahelt kartongi, plasti, puidu ja metalli välja võtavad, ülejäänu läheb purustamisele ja pinnatäiteks.

Inglismaale viisid Toomase tüdimus ja seiklushimu. “Enne Inglismaale tulekut töötasin Viljandis ühes Saksa puidufirmas liinioperaatorina. Sissetulek oli ühe väikelinna kohta korralik, sain ikka ilusti üle Eesti keskmise, aga jah, tüdimus ja seiklushimu suutsid must üle olla ja seepärast ma Inglise-Eesti vahendusfirma kaudu Inglismaale tulingi,” kirjutas ta.

Toomas on tööl ametlikult ja teenib vähemalt 5,05 naela (115 krooni) tunnis. Tööpäev kestab kella 7-17, selle sees on kaks pooletunnist pausi (kell 10 ja kell 13).

Ületundide eest lisa ei maksta, sest ta elab firma pinnal tasuta, mõnikord harva tuleb ka laupäeval paar tundi tööd teha.

Elatakse neljakesi firma territooriumil remonditud ühekorruselises majas, kus on kaks suurt tuba, uue sisustusega köök ja tualett.

“Korteri sisustus osteti puha uus - nõud, noad-kahvlid, potid-pannid, isegi prügikotid ja WC-hari. Nahkdiivanikomplekt on vist varem firmas kasutusel olnud,” kirjeldas Toomas.

Toomase hinnangul kulub tal toidu peale 40-50 naela (915-1144 krooni) nädalas. “Tahan ikka korralikult süüa. Olen kuulnud friikidest, kes saavad ka 15-20 naelaga hakkama, aga see on juba anoreksia,” leidis ta.

Küsimusele, kui kauaks ta Inglismaale kavatseb jääda, ei oska Toomas vastata. “Olen iga kahe kuu tagant nädala kodus, ükskõik, mis inglased sellest arvavad. Jõulupuhkusel olin üldse 23 päeva, ütlesin, et lennud olid broneeritud,” ütles eelmise aasta 20. septembrist Inglismaal töötav mees, keda kodumaal ootavad elukaaslane ja laps.

Enamasti lähevad Inglismaale ja Iirimaale õnne otsima 18-20aastased vallalised noored või üle 40aastased, kelle lapsed on 15-17aastaseks saanud. Gerli Metsa jutu järgi on Iirimaale minejate seas naisi natuke rohkem kui mehi, kuigi Iirimaal Kerry Foodsi tehastes on mehi ja naisi enam-vähem võrdselt.

“Siin on nad olnud lihttöölised, oskustöölised, kontoritöötajad, äsja keskkooli lõpetanud, üliõpilased või töötud. On ka neid, kes on pidanud kodumaal pikka aega vaimset tööd tegema ja kes tahavad vaheldust. Sellist tööd, kus ei pea väga palju kogu aeg mõtlema,” iseloomustas Mets lahkujaid.

Peresuhted kannatavad

Pikka aega välismaal töötades kannatavad suhted abikaasa ja lastega. “On neid, kel pere lõhki läinud. Tavaliselt leiab endale uue kaaslase see, kes siia jääb, seal väga palju aega ringi trallida ei ole. Abiellunud pole seal vist küll keegi,” rääkis Mets.

Osa Iirimaale Kerry Foodsi tööleminejatest võtab abikaasa, osa lapse endaga kaasa. Lastega minejad peavad arvestama, et lasteaiakoht maksab Iirimaal 8112 krooni kuus. “See on ka nende jaoks päris kallis,” lausus Mets.

Enamasti jäävad lapsed vanavanemate, siia jääva abikaasa või tädi-onu hooleks. Puhkuse ajal ostetakse lapsele natuke üle 4000 krooni maksev edasi-tagasi lennukipilet ja näidatakse talle Iirimaad. Kui ema koju tuleb, teeb ta lapsele kalleid kingitusi.

“Majanduslik olukord paraneb, aga neid, kellel abikaasa ja laps maha jäävad, hakkab koduigatsus piinama. Samal ajal võib suhteliselt vaesest perekonnast pärit noor olla seal nagu väike rikkur ja käia Kanaaridel puhkamas,” iseloomustas Mets välismaal töötamist.

http://www.parnupostimees.ee/060306/esileht/artiklid/10062823.php