Kihnu jäätee kestab suurde kevadesse

15.03.2006
Ametlikult veebruaris maha märgitud jääteel mandri ja Kihnu vahel on raske tabada hetke, mil talveteel ei vuraks ainumastki masinat.





„Me statistikat ei tee, aga pakun, et tavalisel päeval sõidab teel 50-100 autot,” tõdes Pärnu teedevalitsuse Tõstamaa teemeister Leino Blasen. „Nädala lõpus on see number kindlasti kaks-kolm korda suurem.”

Kuigi Kihnus näeb iga majapidamise hoovis vähemalt ühte sõiduriista, ei ole kihnlased kaugeltki ainsad, kes jääteed kiidavad.

Äripäeviti küll, siis on saare kaupmeestel mugav kaubavarusid täiendada, aga ka külmade lõppemise järel ehitustöid alustajatel tarvilikku materjali üle jää saarele sõidutada.

„Kihnlaste jaoks on jäätee talvetaadi õnnistus,” tõdes Kihnu vallavanem Annely Akkermann. „Nii mõnus on mandriinimese kombel istuda kodu ukse ees autosse ja otsejoones linna põrutada. Kui Kihnu ja mandri vahele tahetaks ehitada silda, siis, mulle tundub, kihnlased oleksid poolt.”

Laupäeval-pühapäeval on aga jäme ots mandriinimeste käes, kes on varmad kasutama võimalust, et nad ei pea nukrutsema suvel vahel hirmpikaks kippuvas praamisabas, vaid võivad autoga Laos jääle pöörata ning olla juba veerand tundi hiljem Kihnus.

Kui varasematel aastatel on jäätee toonud saarele ka kurikaelu, on politsei tänavu teel hoolsamini silma peal hoidnud ning vähemalt seni pole jääteed pidi saarele midagi halba jõudnud: ei pikanäpumehi, ei poolemeelseid kihutajaid.

Sahk hoidku nina litsemini

Manija postiljonil Paul Leasel oli politsei kohta oma arvamine. Mööda mitteametlikku jääted ratta najal suure paunaga Manija poole ukerdanud mees tuletas esmalt meelde 3. märtsil külakeskuses peetud pidu, kus Sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum rahvas rääkinud miskist “unistast” või mis ta oligi (UNESCO – U. H.) ja kus pärast läinud mõnusaks tantsuks. Sest linna pillimehed lõid lugu. Ainult peo lõpp läinud pisut untsu: kaks autoga koduteele asunud natuke rüübanud kihnlast saanud trahvi.

„Kus miilitsad elavad?” küsis postimees. Ja ise ka vastas: „Rajoonis elavad! Aga seal muudkui röövivad ja varastavad: otsigu need vargad ja röövlid üles, misasja nad siin torgivad. Kihnu inimene on elu aeg sõitnd ja teind ja nüüd on vesi kinni, ei ole vaja praamirahagi maksa, saavad käia ja vabalt liikuda.”

Ega Paul kuri ole, on ainult pisut nõutu. Nagu ta on vaid teemeeste heast tahtest lahti lükatud Manija jääteegi pärast.

„See sahk oleks pidanud litsemini nina maas hoidma, rohkem jää peal,” porises postimees. „Jää on all libe ja võtab lumes esimese ratta vinderdama: halb on sõita. Aga asja ajab ära.”

Aga muidu on Manijal rahulik. Kuigi päeval on rahvas toas vagusi, elu lumisel saarel siiski hingitseb. Ja kes on, need kõik tahavad lehte lugeda: iga päev kannab ta laiali tosinajao Pärnu Postimeest ja natuke Õhtulehte kah, neli tükki, sest „sealt saab palju uudiseid, mis maailmas sünnib”.

Kala on kogematane värk

Kihnu jäätee kõrval oma võrke nõudnud Manija mees Jaan Leas täheldas, et autosid saalib jääteel tihedalt: hommikul varakult on enamikul nina Lao poole, õhtupoolikul on jälle teistpidi. Päeval on päris mitu tundi üpris vaikset aega, kus autosid ei tule ega lähe. Laupäeval-pühapäeval, siis on aga sõitmine tihe. Kui Manijalt vaadata, on tükati terve tee masinaid täis.

Aga mis temal sellest. Tema oma veel eelmisest riigikorrast pärit Buraniga uhkete sõidukite sekka ei kipu. Tal on omad rajad ja oma töö teha.

„Mul on penss taga, ajaviiteks käin: ei toida, aga saab värsket,” ütles Leas. Ning kui võrgud juba sees on, ega siis jätta saa: kui kahe vaatamise vahe läheb üle nädala, on merest võtta vaid surnud kala.

„Viimati tüütab ära,” tõdes rääkija. „Kogu aeg muud ei ole kui tint. Koha on nii kadund, et ei ole. Ühe lesta võib ka saada: see on nihuke kogematane värk, kui kala ära näed.”

Teemeister Leino Blaseni hinnangul annavad jääolud Kihnu jääteel veel kaua kesta.

„Ei oska lubada, aga 1997. aastal panin trassi kinni 3. aprillil,” ütles Blasen. „Siiski oleks tee jää poolest kannatanud, aga vesi tuli peale. Arvan, et tänavu läheb samuti.”

http://www.parnupostimees.ee/150306/esileht/artiklid/10063060.php

Uudiste arhiiv