Turismisuve tippajaks vabu kohti enam ei ole

Enamikus Ida-Virumaa suuremates turismikeskustes on juba praegu juuliks ja augustiks kõik kohad broneeritud.

Enamik maakonna puhkekeskusi külastavaid turiste eelistab üha rohkem aktiivset puhkust. Ida-Virumaa turismiühendust esindav Ingrid Kuligina tõdes, et lisaks aktiivset puhkust pakkuvate keskuste vähesusele annab maakonnas tunda ka hotellide nappus.
Majutuskohti on vähevõitu

Majutusteenuse pakkujad tõdevad, et peaaegu kõik kohad on suvekuudeks juba kinni pandud. Nii näiteks on puhkekeskuses Suvi, mis suudab ööpäevas maksimaalselt vastu võtta kuni 1000 inimest, kõik kohad juuliks ja augustiks juba broneeritud. Hotelli Laagna juht Dmitri Melkov tõdes, et temagi 60kohalises majutuskeskuses jääb kohti väheseks ning ilmselt lisandub lähitulevikus sinna viis uut numbrit.

Vaatamata sellele, et tänavu jaanuaris avas Mäetagusel uksed uus hotell ja ka ehitusjärgus olevas Jewe keskuse hoones on kavas ööbimiskohad avada, on seda Ingrid Kuligina sõnul siiski vähe. Sedasama on nentinud ka Tallinnast Ida-Virumaale ekskursioonigruppe toovate pealinna turismifirmade esindajad. Dmitri Melkov meenutas sellel teemal kõneldes, et on olnud juhuseid, kui Peterburi turismirühmad on kohtade vähesuse tõttu tulnud mujale saata.

Eelistatakse aktiivset puhkust

Kui meile tulevad Tallinna turistid eelistavad uudistada vaatamisväärsusi, näiteks Kuremäe kloostrit, Valaste juga, Toila parki ja kaevandusmuuseumi, siis nii kohalikud kui ka välismaa turistid tahavad pigem aktiivselt puhata.

Vaikla puhkekeskuse juhataja Eha Plaubeki sõnul proovisid nad eelmisel aastal puhkajatele ratsutamist pakkuda ning tänavu pannaksegi keskuses põhirõhk sellele aktiivse puhkuse viisile, sest hobuse seljas ringi sõita soovijaid oli väga palju. Sellel suvel on kavas avada ka laste puhkelaager, kus huvilised saavad hobusega sõita.

Ka Dmitri Melkov tunneb oma puhkekeskuses nõudlust aktiivse tegutsemise järele. „Ilmselt on hakanud linlased loodusest ja loomadest puudust tundma. Seepärast söödavad nad suure mõnuga hobuseid ja suhtlevad nendega.“ Ka Laagnas pakutakse ratsutamisvõimalust. Lisaks sellele on võimalus mööda matkaradu hulkuda. Praegu näiteks on väljatöötamisel mööda Põhjasõja paiku kulgev jalgsimatkarada, kavas on pakkuda vibulaskmisvõimalust ja muud.

Puhkekeskuses Suvi on samuti plaanis algaval turismihooajal pöörata tähelepanu aktiivsele puhkusele. Lisaks keskuses olemasolevatele võimalustele mängida minigolfi, võrkpalli, petanki ja lauatennist lisanduvad sel aastal veelõbustused. Puhkekeskuse Suvi administraatori Olga Aksehhina sõnul on ette tellides võimalik ka paadiga sõita ja ratsutada.

Ingrid Kuligina sõnul koguvad matkarajad üha enam populaarsust. Eelmisel aastal suurenes nende arv maakonna turismimarsruutides kaheksani. Metsa- ja soorajale minnakse nii koos pere, rühmade, aga ka giididega, kes matkal teadmisi jagavad.

Laevaliin suurt turistide voogu ei too

Ingrid Kuligina ennustas, et avatud Sillamäe-Kotka laevaliin suurt turistide voogu lähiajal ei tõota. „Võib-olla mõne aasta pärast turistide voog tänu soomlastele suurenebki, kuid praegu need näitajad vaevalt et järsult tõusevad. Algul tulevad Soomest kaubaturistid, nende järel aga kõik ülejäänud,“ arvas Kuligina.

Ka Dmitri Melkov pole Soome turistide suhtes optimistlik, arvates, et kohalikus turisminduses tasuks põhirõhk panna Vene turistidele.

Turismifirma Alonso Jõhvi büroo juhataja Irina Fomenko tõdes samuti, et peamiselt tunnevad meie regiooni vastu huvi just Venemaa turistid.

http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=2529