Kui Praha jaoks napib raha

Venelaste huvi Eesti vastu on viimastel aastatel sedavõrd kasvanud, et kõigile potentsiaalsetele turistidele ei jätku ruumi. Tallinnast on saanud muinasjutu-lise Praha konkurent.

«Venelaste huvi Eesti vastu on tõesti märgatavalt kasvanud,» sõnab turismifirma Las Flores juhataja Deniss Kotov. Viie aasta eest Eesti turismiäri alustanud Kotovi hinnangul iseloomustavad venelaste huvi suurenemist kõige ilmekamalt aastavahetuse paiku Tallinna ja Moskva vahel vuravad lisarongid. «Kui 2001. aastal käis aastavahetusel Tallinnas üks lisarong, siis aasta hiljem juba kolm, tänavu aga koguni neli,» ütleb ta.

Kotovi firma on Moskvas suurim turistide Eestisse läkitaja. Võib-olla asus just seetõttu tema esindusboks hiljutisel rahvusvahelisel Moskva turismimessil kõrvuti Eestit kui turismimaad reklaamiva Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse stendiga. Keskaegset muinasjuttu lubav hiigelplagu meelitas ligi lihtsalt uudishimulikke ja ka nostalgitsejaid.

«Palju on inimesi, kes on käinud näiteks 1960ndatel Pärnu kuurordis, õppinud Tartus või koguni Eestis sündinud,» räägib EASi arenduskonsultant Eva-Kristiina Ponomarjov. «Mõni messikülastaja on näiteks tulnud ligi ja küsinud, kas meil on Vana Tallinna likööri.»

Vana Tallinna ja vanalinna

Reisikorraldajad täheldavad siiski nende turistide osa kasvu, kellele ENSV või Vana Tallinn ei ütle suurt midagi. «Mida aasta edasi, seda nooremad tulevad,» sõnab Eesti turismifirma Balti Ekspressreisid esindaja Valdis Kärmas. Tema sõnul on venelased intelligentsemad kui keskmine Eestit väisav turist.

Venemaalased nõudvat vähemasti kahte ekskursiooni. Need on noored ja edasijõudnud inimesed, keda huvitavad Tallinna vanalinn ja põneva arhitektuuriga kirikud, mille taolisi valdavalt õigeusklikul Venemaal pole.

Deniss Kotovi sõnul võrdlevad noored venemaalased Tallinna tihtipeale Prahaga. Tšehhi pealinnaga võrreldes on aga Eesti moskvalasele taskukohasem ja lähemal. Paljud otsustavad Tallinna kasuks ka seetõttu, et on mujal Euroopas käinud, aga Baltimaades mitte.

Traditsiooniliselt on venelaste meelisaeg aastavahetus ja maipühad, siis on Venemaal pikalt puhkepäevi. «Viimasel ajal on aastavahetus pikenenud jõulude võrra. Tegelikult on ka suvel nõudlust, aga meil pole turiste kusagile mahutada,» kurdab Deniss Kotov.«Eesti ei suuda paraku vastu võtta suurt hulka turiste,» kinnitab Kotovi öeldut EASi Moskva esindaja Georg Poslawski. See väide puudutab eriti suve, kui näiteks kuurortlinn Pärnu on sada protsenti välja müüdud lääne turistidele. Sestap on idast tulev turism siiani teatud viisil hooajavahelise aja täide. «Sakslased ju jõulude ajal Eestisse ei tule,» märgib ta.

Hoolimata suvisest majutuskohtade nappusest ennustab Poslawski sel aastal umbes 25protsendilist Vene turistide arvu kasvu. «Kõik oleneb sellest, kui palju suudavad Eesti reisikorraldajad teha reklaami traditsioonilistele üritustele,» sõnab EASi esindaja.

9. mai karuteene

Deniss Kotov ei julge esialgu prognoosida, kui palju rohkem võiks tema firma Eestisse turiste tuua, kuid on kindel, et eelmisel aastal võinuks kasv olla suurem, kuid olnuks poliitiliselt soodsam. «Näiteks just maipühade aegu oli palju negatiivset infot Eesti kohta, ja see andis tunda. Selles mõttes mõjutab poliitiline olukord ka turismindust päris tugevalt,» sõnab Kotov. «Nüüd küsitakse Eestisse sõites juba vähemuste kohta tunduvalt vähem, kuid uuritakse ikka, kas siin võib vene keeles rääkida. Oleme ise reisil kaasas käies pannud tähele, et noored üritavad inglise keeles suhelda, ja öelnud: kuulge, võtke vabalt!»

Just venekeelne teenindus on üks eeliseid, mis Eestit Vene turisti silmis esile tõstab, väidab EASi arenduskonsultat Eva-Kristiina Ponomarjov.

Teine on nostalgia või tutvusemoment. Ning kolmas – soov saada kultuurielamust.

«Kaks selgelt mõõdetavat faktorit, mis venelasele korda lähevad: esiteks – pole terroriakte, teiseks – pole linnugrippi,» lisab Balti Ekspress-reide esindaja Valdis Kärmas.

Turismiarendajad ja reisikorraldajad on ühel meelel – Venemaa suudab tagada tunduvalt suurema turismivoo kui Eesti suudab vastu võtta. Meeletult populaarsust koguvat tõelist spaapuhkust suudab turismi-firmade esindajate sõnul pakkuda vaid Georg Otsa spaa.Luksuslikku ajaveetmist ihaldavatele Moskva rikastele polevat aga Eestis siiani suurt midagi. Mõnisada eurot maksev viietärnihotell Tallinna vanalinnas sobib pigem Moskva keskklassile kui jõukale turistile. Samuti ei leia reisikorraldajad vipiklassi klientidele piisavalt tegevusi: Eestis pole millelegi raha raisata.

Need, kes siiski otsustavad soodsa ja turvalise Eesti kasuks, tahavad kindlasti tagasi tulla – igaüks enda avastatud muinasjuttu nautima. «On inimesi, kes peavad Eestit lausa paradiisiks. Keda on hämmastanud puutumata loodus, keda Tallinna vanalinn,» ütleb Eva-Kristiina Ponomarjov.

Vene statistika hämab

Samal ajal kui Eesti täheldab pidevat turistide juurdevoolu Venemaalt, ei taha Vene ametlik statistika sellega kuidagi nõustuda. Nii on Eesti andmeil 2004.–2005. aastal Vene turistide hulk kasvanud 36%, võrreldes 2003. aastaga aga üle 50%. Samas väidavad

Vene allikad, et võrreldes kahe aasta taguse ajaga on vene turiste käinud Eestis vähem.

Eesti lähtub turismistatistika arvutamisel Euroopa Liidu põhimõttest, mille kohaselt arvestatakse sihtmaa majutusasutustes ööbitud ööde arvu. Selle järgi käis Eestis eelmisel aastal turistina puhkamas 53 392 Venemaalt pärit huvilist, Venemaa statistikaasutuse RosStat väitel aga kõigest 19 300. Seejuures on aasta jooksul Eesti-Vene piiri ületanud üle miljoni Vene kodaniku. «Meil on selle kohta väga täpne arvestus, aga venelased vist lihtsalt ei taha miskipärast näidata reaalset turistide arvu,» kommenteeris numbrite lahknevust EASi Moskva esindaja Georg Poslawski.

http://www.sloleht.ee/2006/04/19/reis/196016/