Mida näeb autoga Soomes reisides kursil Vaasa ja tagasi

Suvi pole sugugi mitte kaugel. Kui juba reisihimu tekkimas, miks mitte võtta suund põhjanaabrite juurde, sest peale meeldiva töökeskkonna ja kõrgema palga leiab sealt kaunist loodust ja põnevaid sündmusi.




Teatavasti meeldib tänapäeva inimestele reisida suurtel kiirustel ja sageli hulga kaupa. Suure kiiruse võiks mõneks ajaks unustada, aga sõprade või pere seltsis saab mugavalt ja üsna kiirelt Soomega tutvuda autorooli keerates. Sõbralikele pärnakatele soovitaks Pärnu ja Vaasa sõprussidemete 50. aastapäeva tähistamiseks võtta ette autoreis Helsingist piki rannikut Vaasa ja sealt läbi Tampere Soome pealinna tagasi.

HELSINGI

Mõni sõna soomlaste pealinnast.

Helsingi on modernne Euroopa kultuurilinn, suurlinlik elustiil eksisteerib käsikäes loodusega. Mere ja saartega ümbritsetult pakub Helsingi külalistele hulgaliselt tegevusvõimalusi. Linn on oma 450aastase ajaloo jooksul eksisteerinud ida ja lääne ristumiskohas.

Ajaloo kirevaid perioode jääb silma igal pool: jalutuskäik kesklinnas või Suomenlinna uhkes merekindluses avab põnevat minevikku. Modernne arhitektuur, selgepiiriline disain ja kõrgtehnoloogia on äratanud linna vastu rahvusvahelist huvi. Ainulaadsed elustiilid ja urbanistlikud subkultuurid on selle rahvusvahelise metropoli osa.

Enamik Alvar Aalto projekteeritud hoonetest asub Helsingis, sealhulgas tema kuulsaim töö Finlandia-talo. 1971. aastal valminud ehitis on kindlustanud oma tuntuse Soome tähtsaima kontserdi- ja konverentsipaigana. Pooletunnise autosõidutee kaugusel Kirkkonummis on Hvitträsk, kuulsate Soome arhitektide Saarineni, Geselliuse ja Lindgreni 20. sajandi algul projekteeritud ateljeekodu.

Edukalt võib Helsingis päeva või paar veeta, aga võttes rataste alla tee Vaasa poole, tasuks esmase kohana läbida Espoo, ja mitte vaid läbida, vaid seal tuleks peatudagi.

ESPOO

Helsingi külje all asuvasse Espoosse tasub sammud või rattad seada sel suvel eelkõige ajavahemikus 14. juuli kuni 13. august, kui seal toimub elamumess, kus saab tutvuda sisustatud rida- ja paarismajade, linnavillade ja väikeste korrusmajadega ning veerandsaja majaomaniku soovide kohaselt projekteeritud eramajaga. Neid ehitisi saab juulis ja augustis uudistada, aga hiljem kolivad inimesed neisse elama.

Eesti ehitusbuumi arvestades võib sealt messi ajal mõnegi põneva idee leida, disaini ja arhitektuuri osas on soomlased kõvad tegijad.

Nii elamumessi ajal kui muudel kuudel saab Espoos näha kaljust kõrvemaastikku, kunstinäitusi, teatrietendusi ja kaasa elada kontsertidele. Toogem näiteks kas või 8.-31. augustini toimuva oreliöö ja aariafestivali.

LÕUNA-SOOME

Kiiruse ja muude huvide mõttes võib kahtlemata Espoost lahkudes kohe suuna Turu peale võtta, aga teel sinna läbite vägagi vaatamisväärse Lõuna-Soome, seepärast tooks esile mõne väikse, kuid huvitava paiga. Lõuna-Soome on täis endiste aegade põnevaid pajatusi, pakkudes seejuures turistile hea sissevaate ka tänapäeva kultuuri ja eluolusse.

Espoost sõites võtke suund kõigepealt Kirkkonummile. Mööda maanteed 50 jõuate unikaalse Hvitträski villani, mis ehitati 20. sajandi alguses kolme Soome arhitekti – Eliel Saarineni, Armas Lindgreni ja Herman Geselliuse – projekti järgi nende ateljeeks ning koduks. Hvitträsk on hea näide soome rahvusromantilisest arhitektuurist. Majas tegutsevad tänapäeval muuseum ja restoran. Sealt suunduge edasi ikka lõuna poole, kuni jõuate Soome lõunatippu Hankosse.

Hankos on kenad liivarannad ja puiesteed, vanad villad, korterid ja suvilad, kus saab veeta nii ühe öö kui majutuda pikemaks rannapuhkuseks.

Tammisaari on maantee 25 peal Hankost järgmine linnake. Endiste aegade atmosfääri adub kõige vahetumalt jalutuskäigul linna 18.-19. sajandist puumajade vahel. Mere äärest võib üürida puhkemajakese või sõita paadiga Tammisaari saarestiku rahvusparki.

Perniös asuv Meri-Teijo on üks Soome suurimaid taastus- ja puhkekeskusi, kus on suurepärased võimalused aktiivseks puhkuseks golfi mängides, jalgrattaga sõites, kala püüdes, ujudes jne. Sõitke mööda maanteed 52 Tammisaarist Perniösse ja siis maantee 1825 kaudu Teijosse.

Teijost sõitke edasi Pohjasse, Billnäsi ja Fiskarsi rauavabrikute kodukohta. Kõigepealt tuleb maanteed 52 mööda pisut Tammisaari poole tagasi sõita, siis maantee 111 Billnäsi või veel edasi maantee 104 Fiskarsisse.

Billnäsi ja Fiskarsi rauavabrikud ja nende ümber paiknevad külad on asutatud 17. sajandil ning ootavad kõiki, kes tunnevad huvi soome moodsa kunsti ja disaini vastu. Siit pärinevad maailmakuulsad Fiskarsi noad, aiatööriistad ja käärid.

Kaunid Lõuna-Soome kandid läbi vaadatud, võtke suund Turu poole.

TURU

Soomlaste Turku on eestlaste Turu. Umbes nagu eestlaste Tori on soomlaste turg, aga see pole oluline.

Mis on oluline, on see, et Soome edelaosas asuv Turu on maa vanim linn ja ühtlasi riigi esimene pealinn. Kõik peamised vaatamisväärsused, alustades Turu lossist sadamapiirkonnas kuni toomkirikuni vanal Suurväljakul asuvad linna läbiva Aura jõe ääres. Laevadega pääseb kogu suve vältel saarestikukruiisidele ja luksuslikud reisipraamid seilavad Rootsi vahet iga päev, nende sadam asub jõesuudmes.

Juuni lõpus toimuvate keskajapäevade ajaks saab linnasüda keskaegse rüü. Turu muusikafestival klassika-, nüüdismuusika-, jazz’i-, ooperi- ja lastekontsertidega leiab aset augusti keskel. Turu vanalinnas käsitöömuuseumis toimuvad augusti lõpus käsitööpäevad.

NAANTALI

Turust umbes 15 kilomeetri kaugusel mööda maanteed 185 asub puhkuselinn Naantali, mis moodustab segu merest, saarestikust, puumajadega ääristatud tänavatest, üritustest, rikkast kultuuriajaloost ja harrastusvõimalustest.

Presidendi suveresidents ja aiad teevad Naantalist Soome ühe külastatavaima linna. Naantali tuntus kuurortlinnana ulatub aastate taha ja praegune Naantali kuurorthotell pakub luksuslikku puhkuse veetmise võimalust.

Muusika ja kunst kuuluvad lahutamatu osana linna juurde tänu iga-aastasele muusikafestivalile. Naantali muusikafestival on tänavu 6.-18. juunil.

Sealsamas ligidal Kailo saarel asub Muumimaa, mis põhineb Tove Janssoni loodud tegelastel. Muumimaa on avatud iga päev 10. juunist 20. augustini. Kõige tihedamalt on seal külalisi juulis.

Kohe Muumimaa kõrvalt viib laev Väski seiklussaarele, kus väiksemad, keskmist kasvu ja suuredki reisisellid seiklevad, ronivad ja saladusi avastavad. Väski seiklustest saab osa 10. juunist 13. augustini iga päev kella 11-19.

UUSIKAUPUNKI

Naantalist umbes 65 kilomeetrit Vaasa poole paikneb Uusikaupunki, kuhu jõudmiseks sõitke Naantalist välja maanteid 1893 ja 192 mööda kuni teeni 194 ja siis maanteele 196.

Tõlkes uut linna tähendav asula on tegelikult üks vanimaid linnu Botnia lahe ääres. Väike ja idülliline Uusikaupunki on tuntud oma meresõiduajaloo ja autotehase poolest. Seal asub ka automuuseum, kus on maailma suurim Saabide kogu.

Iga-aastane kammermuusikaüritus Crusell-nädal on pühendatud klarnetimuusikale ja toimub 22.-29. juulini.

RAUMA

Maanteed 196 ja 8 viivad Uusikaupunkist Raumasse. Rauma vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse, seal asub Skandinaavia maade suurim puithoonestusega linnakvartal.

Ehitised pärinevad 18.-19. sajandist, moodustades unikaalse koosluse väikeste poekeste, teeninduspunktide, turuplatsi ja elumajadega.

Rauma huviväärsustest võiks esile tuua Püha Risti kiriku, endise frantsiskaani mungaordu pühamu, mille seinad ja võlvid on kaetud 16. sajandist pärit joonistustega.

PORI

Raumast Porisse sõites võib teha väikse tiiru ja sõita mööda maanteed 43 läbi Eura ja Lappi, kus leiab põnevaid paiku ja näitusi Soome rauaaja kultuurist.

Pori on eestlastelegi tuntud tänu jazz-festivalile, mis tänavu toimub 15.-23. juulini. Porist umbes 20 kilomeetri kaugusel asuvat Yyterit kutsutakse Soome Rivieraks, sest seal on kuue kilomeetri pikkune liivarand. Peatuda saab Yyteri kuurorthotellis ja Yyteri telkimisplatsil, kus on nii kämpingumajakesed kui kohad haagissuvilatele. Samas asuvad golfirada ja surfikeskus.

Reposaari, mis asub Pori kesklinnast 32 kilomeetri kaugusel, on nagu kogu saart hõlmav väikelinn. Puumajad, Norra stiilis kirik, Marina Merilokki külaliskeskus, vana garnisonipark, Merimesta kalastuskeskus, kalurisadam ja Merimesta kalarestoran. Merimestast saab kaasa osta värsket kala ja sealt avaneb suurepärane vaade avamerele.

KOLM LINNA ENNE VAASAT

Nüüd jätkub teekond põhja poole mööda maanteed 8 Kristiinankaupunki, Kaskineni ja Närpiö suunas.

Kristiinankaupunki on väike idülliline merelinn. Carlsro muuseum annab ülevaate meresõidutraditsioonidest piirkonnas, külastust väärivad Lebelli kaupmehemaja ning puust Ulrika Eleonora kirik, mõlemad 18. sajandist. Susikoopas ootab tõeline üllatus, sealt on leitud 100 000 aasta vanuseid inimkäega loodud kivist esemeid. Koobas on maailma ainus tõend inimasustusest piirkonnas, mis hiljem kattus jääga.

Kaskinen on 18. sajandist säilinud linnaplaaniga läänepoolseim sadamalinn, mis asub saarel ning koosneb puitmajadest ja suurtest aedadest. Bladhi mõis on üks Soome suurimaid puitehitisi 18. sajandist. Vana idülliline kalasadam võrgukuuridega ja kalastusmuuseum ootavad külastajaid, suviti müüakse kai peal suitsutuskojas värskelt suitsutatud kala. Väga populaarne on seal juuli algul peetav traditsiooniline kalastusfestival.

Närpiö on linnake, kus paiknevad vana kivikirik ning kiriku juurde kuulunud 150 hobusetalli. Kiviviske kaugusel kirikust on Öjskogsparken, muuseumid ja pöörlev teater Vridläktaren. Ekskursioon Gåshällanile on elamus: endine rannavalvesaar on nüüd rahvale avatud.

VAASA

Närpiöst jääb Vaasani mööda maanteed 673 umbes 82 kilomeetrit. Vaasa on mereäärne linn ulatusliku saarestiku, kaunite parkide ja esplanaadidega. Siin on põnevad kohad, muuseumid, kunstikogud, ujumisrannad ja idüllilised restoranid, mis kõik ootavad külastajaid.

Külastajateks võiksidki tänavu olla eelkõige pärnakad, sest eks ole 50 aastat nendega ametlikult sõprust peetud. Pealegi tähistab Vaasa tänavu oma 400 aasta juubelit. 10.-13. augustil läheb kuni 80 pärnakat Vaasa, kus toimuvad Pärnu kultuuripäevad. Samal ajal on Vaasas linna 400. aastapäeva pidustused ja kunstide öö üritused.

Koguperetegevust pakub Vaasas Wasalandia lõbustuspark, kus leidub karusselle ja lõbusõiduvahendeid igas vanuses külastajatele. Makstes sissepääsupileti eest (täiskasvanutele ja üle 120 cm pikkustele lastele 17 eurot, kuni 120 cm pikkustele lastele 12 eurot, pensionäridele 6 eurot ja kuni kaheaastastele tasuta), ei pea lõbustuspargi atraktsioonide eest enam terve päeva jooksul maksma. Wasalandia on avatud mai algusest augusti lõpuni.

Kui Vaasa suvel suunduda, tasuks üle vaadata Vaasa saarestik. Suvekruiisid väljuvad sinna kaks korda päevas, lisaks viivad saarestikku tšarter- ja kaluripaadid.

SEINÄJOKI

Kui Vaasa sõpradega jumalaga jäetud, tuleb koduteele asuda. Tagasitee tundub alati tüütum. Tegelikult on koju pöördumine samaväärne reisiosa kui sihtpunkti jõudmine. Reisiselli klassikaline võte rändamisest saja protsendi võtmiseks on valida kojusõiduks erinev tee. Niisiis Vaasast ära minnes ärge võtke suunda mitte Närpiö, vaid hoopis Seinäjoki poole. Kohe teine asi.

Seinäjoki administratiiv- ja kultuurikeskust, mille kavandas Alvar Aalto, peetakse üheks tänapäeva olulisimaks arhitektuuriliseks saavutuseks, ehitatud peamiselt 1960. aastatel. Kompleksi kuuluvad kirik, koguduse keskus, raekoda, raamatukogu, maakonnavalitsuse maja ja linnateater.

TAMPERE

Seinäjokilt võib Helsinkisse küll ka läbi Jyväskylä sõita, aga kui võtta suund Tamperele, saab reisi lõppedes korraliku ülevaate just Lõuna-Soomest, teine kant teine kord.

Tampere on tööstustraditsioonide, modernse tehnoloogia ja mitmekesiste kultuurisündmuste linn, mis asub looduskaunis kohas kahe järve vahel. Minge jalutuskäigule Tammerkoski kallastele. Kosest langev vesi tootis energiat alles kasvavale tööstusele 18.-19. sajandil ning on nüüdseks nimetatud Soome kultuuripärandi hulka kuuluvaks rahvusmaastikuks.

Endised punastest tellistest vabrikuhooned on leidnud uue kasutuse. Seal on muuseumid, kaubanduskeskus, restoranid, kinod, teater, kunsti- ja käsitöökojad ja nõnda edasi. Parim sealse rahvusromantilise stiili näide on 20. sajandi algusaastatel ehitatud toomkirik. Kiriku sees olevad väärtuslikud kunstiteosed on oma aja hinnatumatelt kunstnikelt, skulptoritelt ja meistritelt.

Õigeusu kirik on parim näide uusbütsantsi stiilist. Modernse arhitektuuri näiteid leiab piisavalt Raili ja Reima Pietilä projekteeritud hoonetest, näiteks linna keskuses asuv raamatukogu Metso (metsis). Samuti on põnev Tampere-talo, Põhjamaade suurim kontserdi- ja konverentsikeskus, mis on tuntud oma avara ja valgusküllase arhitektuuri poolest.

Arhitektuur ei pruugi kõigile muidugi huvi pakkuda, eriti pere väiksematele liikmetele. Nendele annab suurema elamuse ehk Särkänniemi elamuspark, kus on kokku üle 30 atraktsiooni, Näsineula vaatetorn, akvaarium, planetaarium, laste loomaaed, Sara Hildeni kunstimuuseum, ja mis eriti vahva - delfinaarium, kus viis delfiini iga päev 30minutilisi etendusi annavad.

Kui eelneva reisi jooksul sai läbi astutud Muumimaailmast, siis teema jätkuna võib Tamperes külastada Muumiorgu, kus näeb Muumide looja Tove Janssoni originaaljoonistusi ning saab osta temaatilisi kingitusi ja Muumiraamatuid.

ENNE HELSINGIT

Tampere ja Helsingi vahel võiks tähelepanu pöörata Hämeenlinnale, mis on üks Soome vanimatest linnadest ning helilooja Jean Sibeliuse sünnikoht. Külastada tasub Häme lossi, mille ehitamist alustati 13. sajandil. See on tänapäeval ürituste ja näituste toimumispaik.

Looduslikeks vaatamisväärsusteks on Hämeenlinnas Ahvenisto ja Hattelmala mäeseljandik, Vanajavesi järve org ning Aulanko rahvuspark.

KOJU TAGASI

Kaua kogu sellele reisile aega võiks kuluda, ei oskagi öelda, oleneb, kui kiiresti sõita ja kui kaua kuskil peatuda, aga ühe nädalakese tegevust peaks ikka leidma. Helsingi ja Vaasa vahemaa on otseteed pidi 419 kilomeetrit, aga otsetee pole alati see kõige toredam.

Jõudnud Helsingisse, võiks veel enne Tallinna suundumist sisseoste teha või heas restoranis keha kinnitada ja kohapeal töötavaid eestlastest sõpru külastada. Ja kui mõistlikul ajal laevale minna, võib õhtuoodet juba koduses Pärnus võtta.

http://www.parnupostimees.ee/220406/esileht/artiklid/10064027.php