Kvaliteetne reisikohver teenib omanikku kaua

Iga reisimise juurde kuulub asjade pakkimine ja vajadus leida selleks sobivaim pakend. Tavaelus me muidugi pakendist ei räägi, vaid mõtleme ikka kas reisikohvrit või kotti.
Asjatundjad soovitavad enne uue reisikohvri-koti ostmist hoolega järele mõelda, milleks teil seda eelkõige vaja läheb, mis laadi on valdavalt teie reisid, ja mitte teha järeleandmisi kvaliteedis.
Kolm korrust kukkumist

Kui juba reisikohvri eest kõva raha välja käiakse, tekib kliendil ridamisi õigustatud küsimusi: mida ma selle eest saan, kes ja mis garanteerib kvaliteedi ning mille poolest erineb paarisajakroonine kohver tegelikult näiteks kaks tuhat krooni maksvast.

Kvaliteetkohvreid-kotte Titan, Carlton ja Converse Eestisse toova firma Vanamo OÜ tegevjuht Silver Anniko ütleb, et üks kõige olulisemaid kvaliteedinäitajaid on kohvri või koti puhul füüsiline vastupidavus. «Purunemiskindluse tagab ja deformeerumise aitab ära hoida ainult kvaliteetne materjal.»

Tüübilt jagunevad kohvrid kõva- ja pehmeküljelisteks. Viimaste valmistamiseks kasutatakse peamiselt polüestrit, nailonit, polüuretaani ja muid materjale, millest on tehtud ka enamik spordi-, kosmeetika- ja ülikonnakotte. Kvaliteetsed materjalid (mis muide, on kõik naftasaadused), on vastupidavad kriimustustele, üsna veekindlad ega deformeeru.

Kõvaküljelisi ehk rahvakeeli plastikkohvreid on nii kombineerituid (pehmem ja kõvem materjal ühes mudelis koos) kui puhtast plastikust. Kvaliteetsemad neist on PC ehk polükarbonaadist, mille vastupidavusest räägib seegi, et samast materjalist on valmistatud autode põrkerauad.

Kõige moodsamad ongi praegu vettpidava tõmblukuga PCst kohvrid, mille puhul on tähelepanuväärne ka nende kerge kaal. 100-liitrine kohver kaalub tühjalt vaid 3,2 kg, samal ajal kui polüpropüleenist analoog võib kaaluda kuni 7,5 kilo.

Kohvri raskus on üks asjadest, mida enamik ostes märkimisväärseks ei pea, kuid mis muutub oluliseks kohe, kui kohver kaalumisele läheb või seda kombineeritud reisil ühest liiklusvahendist teise tuleb tassida.

Kui muidu on tarbekaupade tootmisel materjalide korduvkasutamine väga hinnatud, siis reisikohvrite puhul see nii ei ole. Anniko märgib, et on kindlaks tehtud, et isegi 10% taaskasutatud materjali kasutamine annab tegelikkuses ligi 50%-lise tõenäosuse reisikohvri või koti deformeerumiseks või koguni purunemiseks.

Kvaliteetseid kohvreid tootvad firmad, mis annavad oma toodetele vähemalt kaheaastase garantii, seda riski endale võtta ei taha.

Anniko toob ilmeka näite toodete vastupidavusest spetsiaalselt klientidele mõeldud läbipaistva kerega polükarbonaadist katsekohvri varal, lüües kogu jõust jalaga kohvri küljele. Vaid mõne hetke pärast taastab kohver oma esialgse kuju, mida odavate variantide või täisplastkohvrite puhul kindlasti ei juhtu.

Teine katse, mis näitab materjali vastupidavust, tehakse tehasekatsetusel nii, et 20 kilose sisuga kohver visatakse alla kolmanda majakorruse kõrguselt.

Kohvri rattaid ja nende amortsüsteemi (amordid on kulumatust kautšukist ja tagavad kohvri hääletu liikumise isegi konarlikul pinnal) katsetatakse betoonrullil, lastes neil järjest veereda 30 kilomeetrit.

Kohvrid – «merekarbid»

Moodsaimad kohvrid on nn shell-tüüpi, mille erinevus tavapärastest seisneb selles, et kohvri sisu paikneb võrdselt mõlemal kohvri poolel ning on pakitav samaaegselt. Mõlemad kohvripooled on varustatud kinnitusrihmadega, riidevõrkudega ja tänu krõpspaelaga kinnituvatele lisatarvikutele (parfümeeriakott, väikeste riideesemete kott jms) saab külgede sisu oma soovi kohaselt planeerida.

Kergeid ja vastupidavaid kohvripooli ühendab hästi painduv tõmblukk, mitte fikseeriv metall- või plastikraam ning just see annab kohvrile võime transpordipingetele vastu pidada.

Ka kõige kvaliteetsemad kohvrid ei ole siiski kriimustusekindlad, kuid moodsad materjalid nagu kunstveluur ja -karusnahk on siiski väga vastupidavad ja vaid käeliigutusega saab pinna «värskuse» taastada.

Enamikul uutel kõvaküljelistel kohvrimudelitel on lukusüsteem, mille puhul piisab vaid tõmblukupeade lükkamisest koodiga suletavasse lukku. Kõvaküljelistel kohvritel on samuti enamasti koodlukud ja mitmepunktiline kinnitus kogu raami ulatuses.

Põhjus, miks enam tugevaid kohvri raamiosi ei kasutata, seisneb Anniko sõnul just lukkude säästmises: «Halb transport või hoolimatu käsitsus võib muljuda karkassi niivõrd, et see deformeerub, ja kuna lukud on paigutatud selle sisse, kannatavad ka lukud – need ei sulgu enam.»

Tõeliselt hea reisikohver teenib omanikku kaua, hoiab sellesse pakitud asjad korras ka pärast pikki vintsutusi, kaitseb välismõjude eest ja hoiab eemale pikanäpumehed.

http://www.postimees.ee/280406/lisad/reis/199689.php