Põhjanaabrid ootavad eestlasi oma tööpõllule

29.04.2006
Jutud sellest, kuidas pooled eestlased on Soome tööle läinud, on küll pisut liialdatud, kuid palju ja erinevates ametites on neid seal tõesti. Mis juhtub mais, mil Soome kaotab eestlastele piirangud üle lahe tööle minekuks, uuris Hindrek Riikoja.
Kui palju eestlasi põhjanaabrite juures töötab, on raske öelda. Mõni räägib 8000, teine 10 000 ning kolmas 13 000 inimesest.

Tõenäoliselt võib nende arv olla veelgi suurem, sest kuigi suur osa on seal tööl ametlikult, jagub küllaga ka illegaalseid töölisi, kes teevad oma paarinädalase või kuise otsa ära, võtavad palga sularahas välja ning tulevad tagasi. Vahel saadakse sellele ka jälile, kuid üldiselt siiski mitte.

Erinevad personalispetsialistid on eri meelt ka selles, kas eestlaste arv Soomes kasvab maist alates plahvatuslikult või mitte.

Lisatellimused

Seni on Soomes töötamiseks olnud vaja tööluba hankida, mis ei ole aga sugugi lihtne, või siis tuleb olla ametis renditööjõuna. Viimasel juhul töötatakse küll Soomes, kuid palka saadakse ja makse makstakse Eestis.

Üle-euroopalise töövahendusvõrgustiku Eures koordinaatori Heleri Hermansoni hinnangul plahvatuslikku Soome tööle minekut mais ei tule, sest suur osa soovijatest on juba praegu ühel või teisel viisil sinna jõudnud. Personaliotsingufirma Personalipunkt Extra juhi Herdis Ojasu sõnul on aga neile tulnud tellimuste arv seoses mai saabumisega märkimisväärselt suurenenud.

«Paljud firmad pelgasid seni endale Eestist inimesi palgata, sest osalised piirangud ikka kehtisid ja seetõttu ei peetud seda vahel heaks tooniks,» rääkis Ojasu. «Aga on valdkondi, kuhu soomlasi tööle ei leia, ja seetõttu tuntakse eestlaste vastu väga suurt huvi.»

Enamik eestlasi otsib Soomest lühiajalist, kuni pooleaastast tööd, et endale mingi rahasumma kokku korjata. Hermansoni sõnul pärineb viimane selleteemaline uuring 2004. aastast ning see näitas selgelt, et kuigi kaua kodust ära olla ei taheta. Samas leidub neidki, kes on korra üle piiri läinud, sealt endale arenguvõimaluse leidnud ning pikemaks ajaks paigale jäänud.

Eestlasi oodatakse Soome eelkõige füüsilist tööd tegema, olgu selleks siis ehitamine või tehasetöö. Samuti on oodatud bussijuhid. Nii on juba tuleval nädalal soome minemas üle kümne Tartus Connexis tööta jäänud juhi.

Ojasu sõnul oodatakse tavaliselt inimeselt soome keele oskust, kuid leidub ka kohti, kus see ei ole sugugi oluline. «Mõnes tehases, kus tuleb ühte kindlat asja teha, näidatakse töö kätte ja pärast seda ei ole suhtlemisoskus enam kuigi oluline,» rääkis ta.

Soodsad tingimused

Samas tuleks inimestel Ojasu sõnul ennast paremini kurssi viia Soome kollektiivlepingute süsteemi ja seadustega. «Soomes kasutatakse enam kui 300 kollektiivlepingut, mis annavad inimestele palju õigusi ja soodustusi,» rääkis ta. «Inimesel tuleb endale selgeks teha, millise lepingu alla tema töö käib.»

Unustada ei tohi seda, et põhjanaabritel kehtib astmeline tulumaks ning ühtset ja lihtsalt süsteemi oma netopalga arvutamiseks ei ole. Maksumäär võib erinevate tunnipalkade puhul olla aga väga erinev.

Oma uksed avab eestlastele täielikult maist alates lisaks Soomele veel Portugal ja Hispaania, samast otsusest teatas eile õhtul ka Kreeka.

Osalt avaneb Prantsusmaa ja Belgia tööturg. Prantsuse tööturg avatakse maist ametitele, kus on kohalikest töötajatest puudus.

Samuti seatakse nende ametite jaoks sisse lihtsustatud töölubade süsteem, mis võimaldab tööandjal probleemideta võtta tööle töötajaid kaheksast uuest liikmesriigist.

Nii on nüüdsest avatud ehitus- ja avalikud tööd, hotellindus, toitlustus ja restoranid, põllumajandus, mehaanika ja metallitööd, tööstus, kaubandus ja müük ning puhastustööd.

http://www.postimees.ee/290406/esileht/majandus/199797.php

Uudiste arhiiv