Rekreatsioon – see on puhkus, meelelahutus ja taastatud tervis

Kõik me teame, et edukuse ja karjääri nimel tuleb kõvasti tööd teha, ning just seepärast on Eestis veel kahetsusväärselt tihti auasi öelda, et puhkust pole juba mitu aastat välja võetud või et ei mäletagi enam, millal lihtsalt niisama looduses käidud sai. Edukalt saab aga töötada vaid see, kes on piisavalt puhanud.


Rekreatsioon tähendab just nimelt töövõime taastootmist aktiivse tegevuse kaudu. On üldtuntud reegel, et inimeste huvi aktiivse puhkuse vastu kasvab koos elatustaseme tõusuga. Seoses sellega muutub meie igapäevaelus paraku aga järjest väiksemaks füüsilise töö osakaal, võimalus tegutseda värskes õhus ja otseselt loodusega kokku puutuda.

Füüsiliselt on elu küll kergem, kuid vaimset pinget on aina rohkem ning puhkust vajame ikkagi. Küsimus on aga selles, milline see puhkus olema peaks.

Puhkus – mis see on?

Veel mõnikümmend aastat tagasi pingutasid reisibürood valdavalt selle nimel, et pakkuda puhkajatele võimalikult mugavat ja naudisklevat elu. Ülihästi müüdi puhkusepakette «päike + vesi + kokteil käeulatuses» ning kõigile tundus, et see ongi parim viis, kuidas tööväsimust peletada.

Matkama minek, raske seljakott turjal, või jääkülmas vees raftingul märjaks saada – tänan, ei! Need polnud toona just nõutud puhkusevormid. Keegi ei osanud isegi ennustada, et 50-60ndad, mil kogu Euroopa valdavalt just telkide ja seljakottidega looduses puhkust veetis, enam üldse kunagi tagasi tulevad.

Aina paremini teenivad kodanikud ihkasid kasutada vaba raha hoopis selleks, et realiseerida luksuslikud puhkuseunelmad, soovisid lennata kodust võimalikult kaugele ning end kusagil päikeselisel rannal kiirelt siruli visata.

Vanad asjad uues kuues

Kuna turism on praegu suurim ja kõige kiiremini kasvav majandusharu maailmas, on sellise ülipassiivse puhkusevormi korraldajatele endiselt palju kliente.

Kuid mitu korda kiiremini kui kogu turismimajandus kasvab elamus- ja aktiivturism. Just jõukamad ja edumeelsemad inimesed on hakanud pöörduma tagasi kunagiste aktiivsete vaba aja ja puhkuse veetmise vormide juurde.

Oma olemuselt pole ei matkamine, kanuusõit ega jalgrattamatk ju midagi uut, kuid ometi pole enam tegu päris samade asjadega, mida teame-tunneme aastakümnete tagant.

Samas on muidugi tulnud juurde ka täiesti uusi ja üsna suuri väljaminekuid nõudvaid tegevusi, nagu sukeldumine või heliskiing (helikopteritega viiakse mäesuusatajad puutumata mäenõlvadele). Rekreatsioonialade vajalikkuse küsimuse on tõstatanud ka paljud maailma suurlinnad.

Sestap pole ei New Yorgi ega Amsterdami parkides haruldane vaatepilt, kuidas ülikonnad-seelikud dresside vastu vahetanud bürooametnikud jooksutossudes ringi silkavad või rulluiskudel kihutavad.

Aja jooksul on muutunud ka aktiivse puhkuse veetjate ootused: milliseid elamusi tahetakse kogeda, millist infot saada, milliseid olmemugavusi nõutakse ning kuidas peaks kogu ettevõtmine organiseeritud olema. See kõik aga tähendab, et peavad olemas olema ka inimesed, kes kõiki neid ootusi täidaksid.

Uus eriala kõrgkoolides

Süvenev urbaniseerumine on tekitanud märkimisväärsed lüngad meie teadmistesse valdkondades, mida me veel mõne aja eest omaks ja hästi tuntuks pidasime.

Kui looduses viibida, seal hakkama saada ja tegutseda polnud veel mõni põlvkond tagasi mingi probleem, siis nüüd vajame selleks sageli kellegi asjatundlikku juhendamist või abi. Seetõttu on rekreatsioonist saanud turismi- ja meelelahutusharu ning et pakkuda inimestele erinevaid puhkusevorme, on vaja vastava ettevalmistusega inimesi.

Üheksa aastat tagasi alustati Tallinna Ülikoolis rekreatsioonikorralduse eriala spetsialistide koolitust ning aastate jooksul on nii üliõpilaste kui õppejõudude arv pidevalt kasvanud.

Alguses tundmatu ja palju skeptilisust põhjustanud eriala on saanud akrediteeringu ja olnud mitu aastat ka ühe suurema sisseastumiskonkursiga eriala Eesti kõrgkoolides. Samas kuulub rekreatsioonikorraldus kõigis maailma ülikoolides värskeimate erialade hulka ning doktorikraadigi on võimalik taotleda väga vähestes.

Läbumees või proff

Kes on siis inimene, kes meile puhkamisvõimaluste avardamisel abikäe ulatab? Rekreatsioonikorraldaja peab oskama pakkuda inimestele huvitavaid elamusi nii spordi- kui peosaalis, nii looduses kui linnas.

Seega peavad tal olema võrdväärsed teadmised nii ürituste korraldusest, erinevate tegevuste spetsiifikast kui ka loodusest ja kultuurist. Nagu ülikooliharidusele kohane omandavad üliõpilased oskuse viia läbi uuringuid ning planeerida, samuti pole nad võimelised mitte ainult üritusi korraldama, vaid korraldama rekreatsiooni ka laiemalt, kas kohaliku omavalitsuse või riigi tasandil.

Ürituste korraldaja olulisemaid omadusi on aga suhtlemisoskus ja hea inimeste tundmine, sest hakkama tuleb saada igasuguste inimestega.

Aktiivsete vaba aja tegevuste puhul juhtub, et osa inimesi hindab oma võimeid kõvasti üle ja kipub hulljulgetele tegudele, teised seevastu on kõige uue suhtes ettevaatlikud ja vajavad julgustamist. Lõppkokkuvõttes ootab aga nii üks kui teine, et tööle naastakse terve ja rahulolevana, olles kogenud midagi uut ja löönud kaasa milleski tõeliselt põnevas.

Rekreatsioonikorraldaja töö pole kerge ka emotsionaalselt, kuigi sageli mõeldakse, et just see on valdkond, kus saab kerge vaevaga ja meeldiva tegevusega head raha teenida.

Enamasti töötab rekreatsioonikorraldaja just siis, kui teised puhkavad, ning peab pidevalt vastama küsimusele: kas sa tööd ka teed või korraldad ainult meelelahutusüritusi?

http://www.postimees.ee/120506/lisad/reis/201324.php