Kosmosevõidujooks kogub tuure

USA president George W. Bush vastas eile õhtul eurooplaste väljakutsele ja esitas uue kosmoseprogrammi, mille eesmärk on jõuda tagasi Kuule ja esimesena Marsile enne eurooplasi.
Kosmosevõidujooks jätkub USA ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel, varasem suurjõud Venemaa peab jõuetult pealt vaatama ning Hiina, Jaapani ja India plaanid jäävad tagasihoidlikuks.
President Bush soovib, et USA kongress suurendaks kosmoseadministratsiooni NASA rahastamist miljardi dollari võrra aastas, leides ees rohkem kriitikuid kui optimiste. Plaan jõuda mehitatud lennuga tagasi Kuule 2013. ja Marsile 2020. aastal, mis viimaste, korrigeeritud andmete järgi on küll kavandatud toimuma vastavalt 2020. ja pärast 2030. aastat, sõltub ennekõike just rahast, mida kosmosevallutusele suudetakse eraldada.
Bushi optimismile on tugevaks aluseks marsikulguri Spirit õnnestunud laskumine punasele planeedile, samal ajal kui Euroopa Kosmoseagentuuri tabas ebaõnn maanduri Beagle 2 tõenäolise purunemisega.
Euroopa seadis 2002. aastal alanud ühisprogrammiga Aurora eesmärgiks juba lähiaastatel katsetada mehitatud lende võimaldavaid aparaate, korraldada enne 2014. aastat lend, millega tuua Marsilt võetud proovid tagasi Maale, 2024. aastal viia inimene Kuule ja 2030–2033 viia kaheastmelise lennuga esimene inimene Marsile. Bushi plaan üritab Euroopat ennetada just Marsi esmavallutamisel.
Aurora korrigeeritud eesmärgid tehti avalikuks 19. detsembril, mil maandur Beagle 2 oli juba Mars Expressist eemaldunud ja polnud veel Marsi pinnale laskunud. Siiani pole teada, kui palju Beagle 2 võimalik purunemine seda programmi aeglustab.
Bushi plaanist saab üks kauaoodatud edasiminekuid viimastel aastatel takerdunud kosmoseuurimuses. Mehhikos Ameerika riikide tippkohtumisel viibinud Bush kinnitas ööl vastu eilset, et Kuu- ja Marsi-plaanid on täiesti saavutatavad, tuleb vaid leida uusi horisonte ja investeerida vastavasse programmi.
Kuigi Bush käis oma plaani välja presidendikampaania alustuseks, on selle tulemusi võimalik näha alles aastaid pärast tema ametiaega. Uus plaan toob aga ilmselgelt lõpu ka seni asendamatutele kosmosesüstikutele, kuna need ei suuda tõusta maapinnast kõrgemale kui 500 kilomeetrit.
Kõige teravamat kriitikat kohtas Bushi plaan juba enne avalikustamist mitte niivõrd kongresmenidelt, kuivõrd just NASA seest ja kosmosetööstusega tihedalt seotud inimestelt. Bushi kõnele valmistus vastama NASA juht Sean O’Keefe, kelle sõnum NASA töötajatele ei saanud olla kaugeltki nii rõõmustav.
NASA rahastamise eest vastutavad isikud küll kiitsid plaani, kuna iga uus investeering on kosmoseuuringutele suur võit. Kuid kosmosesüstikute programmi lõpetamine järgneva kuue aasta jooksul võib jätta tööta ligi 15 000 kõrge kvalifikatsiooniga kosmoseinseneri.
Kardetakse ka, et organisatsioon ei suuda end nii ruttu ümber korraldada, kuigi NASA on olnud sisekriisis juba vähemalt aasta, pärast kosmosesüstiku Columbia purunemist mullu 1. veebruaril.
Väljastpoolt NASA-t on kritiseeritud nii programmi suurt maksumust kui ka USA kosmosetööstuse võimekust vastata esitatud väljakutsele. Bushi pearivaal tänavustel presidendivalimistel, demokraat Howard Dean jõudis juba Bushi plaani hukka mõista. “See ei ole väärt meie riigi pankrotti ajamist,” väitis Dean.
Kosmoseuudiste agentuur www.space.com leidis, et Deani sõnad on selge liialdus, sest uus projekt eeldab raha äravõtmist senistelt ebaedukatelt süstiku- ja rahvusvahelise kosmosejaama programmidelt ja suunamist uute kosmosesõidukite ehitamisele, mis suudaks ka lennata ühest planeedist teiseni.
USA tänavune eelarve on 2,2 triljonit dollarit, NASA eelarve 15,5 miljardit. 1995. aastal arvati, et mehitatud lennu ettevalmistamine Kuule maksab kokku 3 miljardit, nüüd arvatakse, et 15 miljardit dollarit, jagatuna viieaastasele perioodile. See raha on leitav, kuigi seab karmi ülesande NASA juhtidele.

EPL