Haiglad jäävad riigi sponsorlusest esimestena ilma

Sportlaste rahastamine riigiettevõtete rahakotist on võimalik ka pärast kavandatavate piirangute jõustumist, ent haiglate toetamine muutub tõenäoliselt võimatuks.
Valitsuses eile heaks kiidetud seaduse-eelnõu lubab riigiosalusega ettevõtetel sponsorlusega tegelda vaid juhtudel, kui see on marketingialaselt vajalik ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks.
See tähendab, et riigiettevõtete rahakotile on tulevikus kõige parem ligipääs sportlastel jt avalikel meelelahutajatel, kellel on head võimalused oma sponsoritele reklaami teha.
«Näiteks Eesti Loto saab ärilist kasu, kui Kristina Shmigun teda reklaamib,» tõi näite rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Annika Loigu.
Ta möönis, et teoreetiliselt võib iga ettevõte pidada mainereklaami endale hädavajalikuks, kuid selle üle otsustamisel tuleb lähtuda asjaolust, kus asuvad ettevõtte kliendid.
«Kui ettevõtte kliendid on teised suurettevõtted või need asuvad välismaal, peab reklaam olema just sellele sihtgrupile kättesaadav,» selgitas Loigu. «Rahvasporti on lihtsam toetada näiteks Werol Tehastel, sest nende toodangut ostavad rahvamassid, kes otseselt mõjutavad tehase majandustulemusi.»
Lisaks spordile on toetamine endiselt mõeldav ka rahvakultuuri jms vallas.
Loigu nentis samas, et näiteks haiglate toetamist on raske mahutada ettevõtte ärieesmärkide täitmise alla, mistõttu haiglad peavad arvestama riigilt vaid üldisest eelarvest saadava rahaga, mis pidevalt suureneb.
Kahel viimasel aastal on tervishoiusfäär riigiettevõtetelt toetusi saanud kõigest 1,1 miljoni krooni väärtuses. Hädalistele haiglatele on sellegi napi raha äralangemine siiski suur löök.
«Loodame, et mõningaid projekte toetatakse ikka edasi ning üheks neist on haiged lapsed,» ütles Tallinna lastehaigla juhatuse esimees Merike Martinson.
Lastehaigla on aastaid saanud 300 000 - 400 000 krooni suurust toetust Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsilt.
«Oleksime väga kurvad, kui sellised suured sponsorid meilt kaoksid,» sõnas Martinson.
Et riigifirmade sponsortegevus on sattunud halba valgusse, on lastehaigla juba kaotanud oma teise suursponsori Tallinna Sadama.
Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi juhatuse esimees Jaan Tamm ütles, et firma finantstegevusega seotud rahaeraldised on osa majandustegevusest ning neid ei saagi käsitleda annetuste või toetustena.
«Heategevuslik annetus on natuke teine asi,» rääkis ta. «Ehkki ka sel puhul võib öelda, et lastehaigla või Kalevi korvpallimeeskonna toetamine parandab meie imidžit.»
Viimaste aastate suurima riigisponsori tiitlit kandnud, kuid eelmise aasta keskelt sponsortegevuse lõpetanud Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov ütles, et annetusi tuleb vaadelda erinevalt: on heategevus, metseenlus ning sponsorlus.
«Sponsorlus on kaup vorst vorsti vastu, kus firmad loodavad midagi ka tagasi saada, kuid heategevuse eest ei sobigi midagi vastu küsida,» arutles ta.
Rahandusminister Taavi Veskimägi kinnitas eile, et seaduse jõustumisel ei tühistu praegu kehtivad sponsorlepingud automaatselt, vaid kestavad edasi.


---------------------------------------------------------------

Praegu

Riigiosalusega ettevõtted on viimastel aastatel sponsoreerinud sporti, kultuuri, tervishoidu, haridust jms 9-13 miljoni krooniga, lõviosa rahast on saanud sport. Riigifirmadel oli lubatud sponsorluseks eraldada kuni 4% kasumist. Pärast eelmise rahandusministri Tõnis Paltsi mullusuvist hoiatust, et riigifirmade sponsorlus on plaanis keelata, pole need enam eriti julgenud toetusi jagada.

Tulevikus

Valitsuses eile heaks kiidetud seaduseelnõu järgi tohivad riigiosalusega firmad sponsorraha anda vaid juhtudel, kui see on vajalik ettevõtte finantseesmärkide täitmiseks. Osa seni toetust saanud valdkondadest jääb sellest piirangu tõttu ilma. Toetusteks tohib seaduse jõustudes jagada 1% viimase kolme aasta keskmisest puhaskasumist. Annetuste kord tuleb kooskõlastada riigi osalust valitseva ministri ja rahandusministriga.

Postimees