Kirurgid küsivad topeltpalka

Tartu Kirurgide Selts soovitab kõigil Eesti kirurgidel nõuda endale põhipalgaks kahe keskmise palga suurust töötasu ning ka väärtus- ja tulemuspalka.
Seltsi juhatuse liikme Helmut Seepteri sõnul peab kirurg vähemalt kaks keskmist palka teenima. “Kirurgid peavad ennast paremini müüma, sest seni oleme seda teinud alla oma väärtuse,” lausus ta.
Seltsi sekretäri Andres Teini sõnul on nende idee, et kirurgidel oleks senisest korralikum põhipalk. “Aga igal kirurgil on erinev väärtus ja seda reguleeriksid lisatasud,” lisas ta.
Möödunud suvel tõusis pärast haiglate ja arstide liidu palgaläbirääkimisi kõigi arstide miinimumtunnitasu 50 kroonini ehk 8300 kroonini kuus, millele tulevad üldjuhul juurde lisatasud. Kuigi täpset arvestust arstide keskmiste tegelike töötasude kohta ei peeta, ulatuvad need eri andmeil vähemalt suurtes Tartu ja Tallinna haiglates 14 000 kroonini. Kirurgide töötasu on ka praegu teistest arstidest kuni neljandiku võrra kõrgem.
Tartu kirurgide ettepaneku kohaselt oleks senine arvatav keskmine palk edaspidi miinimumpalk ning sõltuvalt haiglast ning konkreetse arsti töö väärtusest lisanduks väärtustasu. “See võiks olla 20–30 protsenti põhipalgast,” lausus Helmut Seepter.
Tartu Ülikooli Kliinikumi üldkirurg-õppejõud Seepter selgitas, et kui vanemarst teenib praegu põhipalgana 10 500 krooni, siis see palk tõuseks ettepaneku järgi koos väärtustasuga umbes 18 000 kroonini.
Tartu Kirurgide Selts on teinud Eesti Kirurgide Assotsiatsioonile ettepaneku minna palgaläbirääkimistele ühtsete seisukohtadega. Seda arutavad praegu assotsiatsiooni erialaseltsid. “Meie ettepanekud lähtuvad vajadusest, et Eesti kirurgia oleks jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline, et töötamine Eestis oleks ka noortele kolleegidele atraktiivne,” ütles Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni president Ants Peetsalu. “See pole populistlik ettepanek, vaid näeme, et muutused on vajalikud.”
Eesti Arstide Liidu president Andres Kork mõistis kirurgide soovi, kuid ei pidanud õigeks, et ühe eriala arstide või ka ainult arstide palku vaadataks eraldi õdede ja hooldajate omast.
“Teadvustamine, et Eesti arstide palgad peavad hakkama konkureerima teiste Euroopa riikide palkadega, on õige, aga samas peame mõistma, et me ei saa konkureerida rikaste riikide võimalustega,” lausus Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Raul Talvik. “Väiksemad haiglad ei peaks sellisele palgatõusule vastu ja see viiks paari aastaga nende sulgemiseni.”
Võru haigla peaarsti Rein Kermese sõnul on selline palganõue praegu ebareaalne. “Aga igaüks peab enda eest võitlema, kuid arst on arst ning ühegi eriala arstid ei saa olla teistest niimoodi eristatavad,” ütles Kermes. “Selline kirurgide palkade väljakiskumine on arusaamatu.”
Ta tõdes, et kirurgid, kellel on võimalik end rohkem rakendada, teenivad Võrus juba praegu teiste erialade arstidega võrreldes 3000–4000 krooni rohkem.
Haiglate Liidu esimehe Meelis Roosimägi sõnul pole siiani arstide palku erialade järgi vaadatud.
“Kui aga erinevad soovid tulevad, peab selle kallal tööle hakkama, aga on kuidagi halb ühtesid arste teistest justkui paremaks pidada,” lausus ta.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla neurokirurgia keskuse juhataja Andres Ellamaa märkis, et ei saa liituda nõudmisega, mis ei pea silmas kogu tervishoiusüsteemi. “Arst elab praegu ära, aga õdedel ja hooldajatel on väga raske toime tulla,” lisas ta.


EPL