Turistide huvi Valga vastu kasvab pidevalt

Tänavu juunis teenindas Valga turismiinfokeskus 2396 inimest, neist 1155 olid välismaalased. Kohapeal esitas päringu 1844 turisti. Mullusega võrreldes teenindati pool tuhat inimest rohkem.

“Tundub, et turistide huvi meie vastu on tõsiselt kasvanud, sest liigutakse nii ekskursioonibussidega kui ka autokaravanides,” rääkis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Valga Turismiinfokeskuse infokonsultant Marina Lauk.

“Huvi pole ainult Valga vastu. Lihtsalt siitkaudu tullakse üle piiri ja liigutakse edasi sisemaa poole.”

Statistiliselt enim on huvireisijate seas soomlasi, lätlasi ja sakslasi, neid käib iga kuu Valgast läbi kaks–kolmsada inimest. Peale nende on üsna palju turiste Lääne-Euroopast, nagu näiteks Belgiast. Päris palju käib inglasi, itaallasi ja hispaanlasi.


Lõunamaalased üllatusid palavusest

“Viimased võiksid ju muidu suviti oma ilusa mere rannas puhata, aga nad on tulnud siia ja imestanud väga meie ilmastiku üle,” kõneles Lauk.

“Juunikuus olid siin ju väga soojad ilmad. Vihma ei tulnud tibagi. Nad tulid Eestisse kui Põhjala riiki ja järsku sattusid 30kraadisesse palavusse. Ütlesin neile, et iga aasta ilm meile sellist palet ei näita, tavaliselt kipub juuni Eestis olema jahe ja vihmane.”

Kõige eksootilisemad riigid, kust sel aastal turistid Valga vastu huvi on tundnud, on Argentiina ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Seitsmeliikmeline noortegrupp Mehhikost, kes olid tulnud Riiga, otsustas ühtlasi ka Valka sõita, et Eestilegi pilk peale heita.

“Kaugemale reisida polnud neil aega,” rääkis Lauk. “Ostsid siit suveniire, küsisid, mida nad võiksid Valgas vaadata ja tegid linnale tiiru peale.”

Enamik neist, kes tulevad isikliku autoga, perekonniti või väikese grupina, ei ole oma reisi ette planeerinud. Nad võivad lihtsalt öelda, et neil on nädalajagu aega ja tahavad minna Põhja-Eestisse, vaadata rannikut ning viimaks saartelegi jõuda. Siis püütakse koos läbi arutada, kas nädalaga on ikka võimalik kõik kohad läbi käia.

“Üritame marsruudi päevade lõikes kokku panna. Pakume ka vaatamisväärsused välja ja kuna tahetakse ikka võimalikult soodsa hinnaga öömaja, anname teavet ka majutusvõimaluste kohta.”

Kuna Tartu maantee on remondis, siis antakse lisasoovitusi sõltuvalt sellest, kuhu kanti huvireisijad soovivad minna. Kas üle Sooru Otepääle? Muidu sõidetakse läbi Tõrva ja Rõngu Otepääle. Mõistlikum aga, et Sangaste lossi saaks ka vaadata, oleks Otepääle sõita hoopis üle Sooru.

On ka neid, kes konkreetselt Valgas öömajale soovivad jääda, nagu hiljaaegu Leedu-Läti tuurilt saabunud Eesti perekond. Valka jõuti õhtusel ajal ja otsustati siin ööbida.

“Mul oli hea meel nad Metsisesse juhatada,” tunnistas Marina Lauk. “Tundub, et Metsis on end kenasti müüma hakanud. Sealt sõidetakse mööda ja seda kohta märgatakse. Metsise hinnataset ja teenuse kvaliteeti peetakse väga heaks.”

Nipernaadi kohvikut kiidetakse samuti, nii interjööri kui ka maitsvaid toite.

Majutust on nüüd Valgas igale maitsele – on hotell, hostel ja ka kodumajutuse võimalus, kuigi kodumajutuse pakkujaid võiks rohkem olla.

“Raekoja remont on üsna palju peavalu tekitanud, kuigi töömehed on väga tublid,” tunnistas Marina Lauk.

“Sel ajal, kui lammutati lagesid, lendas tolm. Hoiame küll ust kinni, ja panime ukse ette ka märja lapi, aga peame kaks-kolm korda päevas põrandad ja lauad üle pühkima. Kliendid on sisse saanud, kuigi aeg-ajalt oleme neid hoiatanud, et olge väga ettevaatlikud.”

Teavitajad annavad ühtse info

Valga turismiinfokeskus on argipäeviti avatud kella kuueni õhtul, laupäeval ja pühapäeval kella kolmeni pärastlõunal. Peale Marina Laugi teenindab turismiinfokeskuses kliente SA Valgamaa Turism juhataja Katrin Viljaste. Töötatakse graafiku alusel.

Tihtipeale lähevad tööpäevad pikemaks kui õigus, sest kui teavitaja on juba kohal, võib varsti ka huvilisi ilmuda. Ukselt tagasi ei saadeta kedagi, sest keskus on omal moel ka riigi visiitkaart. Turist peab teadma, et ta on siin teretulnud.

Valka turismiinfopunktiga on Valga infokonsultantidel väga tihe kontakt. Suheldakse iga päev – nii meilitsi kui ka telefoni teel. Eesmärk on, et klient saaks ühest kohast nii ammendava teabe, et ta teise poole i-punkti ei peaks enam minema.

“Püüamegi ennast müüa kui üks linn,” täheldas Marina Lauk. “Nagu linna logolt näha, on meie eripäraks üks linn kahes riigis. Seoses mahuka ühisprojektiga “Valga-Valka – 1 linn, 2 riiki” on plaanis veel koostada kaksiklinnade ühine turismilegend. Marsruut hõlmab viit tähelepanuväärset objekti kummastki linnast.”




http://www.valgamaalane.ee/270706/esileht/25006915.php