DAISY JÄRVA: Aeg luua turismiministri ametikoht

“Maailm on suur ja rändaja selle tõeline kuningas,” sõnastas inimeste reisimiskire kuulus prantsuse kirjanik Gustave Flaubert. Talle enesele oli uute maade ja rahvaste nägemine möödapääsmatu vajadus.



1930. aastatel muutus reisimine Euroopas privilegeeritud klasside eralõbust laiadele massidele kättesaadavaks. Meenutagem kas või filmikaadreid tollasest Pärnust: keset suvepäeva rahvast täis rand, vabaõhurestoranis orkestri saatel tiirlevad paarid. Täielik paradiis.

Euroopa Liidus annab turism praegu tööd 9 miljonile inimesele. EL-i sisemajanduse kogutoodangus on turismi panus kolm korda suurem kui põllumajandusel, suurem kui ehituse, kütuse või energeetika sektoril, moodustades võimendiefekti kaudu 14,1% EL-i SKT-st.

Kuidas on lood Eestis? 2. novembril 1992 kuulutas valitsus turismi prioriteetseks majandusvaldkonnaks. Tegelikus elus oleme viimased kümme aastat tegelnud turismi riikliku juhtimise reformiga. Turism on jõudnud kultuuriministeeriumi alluvusest majandusministeeriumi haldusalasse ning sealt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse praktilise juhtimise alla.

Majandusministeeriumi koostatud strateegiline arengu-plaan 1999–2003 seadis ülesandeks turismiteenuste eksporti 2003. aastaks võrreldes 1997. aastaga kahekordistada, mis arvudes oleks tähendanud kasvu 8,3 miljardilt 17 miljardile. Arvestades vähest ressurssi ja pea olematut riiklikku poliitikat oli selline eesmärk liiga ambitsioonikas ning 2004. aasta tegelik turismitulu oli 13,9 miljardit.

The Baltic Guide’i peatoimetaja Mikko Savikko kirjutab selle aasta veebruarikuu numbris, et Soome turistide osa Eestis näitab vähenemissuunda. Eestis käib igal aastal 2 miljonit soome turisti, kuid ka kümneprotsendiline turistide vähenemine annaks Eesti teenindussektorile hoobi.

“Tundub, et Eestis puudub turismi arendamisel selge nägemus,” kirjutab peatoimetaja ja lisab: “Kas poleks õige aeg luua Eestis turismiministri ametikoht?” Selline otsus tähendaks Savikko arvates, et pea viiendiku riigi tuludest andvat turismitööstust võetaks lõpuks tõsiselt.

Welcome´ist ei piisa

Savikkol on õigus – üksnes läbimõeldud turismipoliitika arendab turismimajandust soovitud suunas. Turism on tänuväärne propagandakanal Euroopa Liidu väikeriigile, kes on olnud pool sajandit vabast maailmast ära lõigatud ja otsib nüüd endale globaliseeruvas maailmas väärikat kohta.

Kuid Eestit ei ole võimalik kampaania korras maailmakaardile panna. Loosungist “Welcome to Estonia” on vähe. See on pikk, pidev ja asjatundlikke otsuseid nõudev protsess, milles erasektor vajab avaliku sektori näol tugevat ja stabiilset partnerit. Riigi ülesanne on tagada erasektorile Euroopa Liidu konkurentidega v õ r d n e ettevõtluskeskkond. On tähtis, et erasektori ettevõtteid kaasataks turismi strateegilisse planeerimisse.

Deutsche Bundesbank andis oma jaanuarikuises raportis teada, et sarnaselt teiste Euroopa Liidu uute liikmesriikidega peab ka Eesti märkimisväärselt vähendama oma jooksevkonto puudujääki. Kas selleks on paremat ravimit kui turism? Ühelt poolt sissetulev turism, mis toob raha Eestisse, aga ka siseturism, mis jätab eestlaste raha kodumaale.





http://www.epl.ee/?artikkel=350024