Veerevad eestlased naasid ümbermaailmareisilt

Tiit Pruuli teine tiir ümber maakera jääb viimaseks


Tiit Pruuli ja Raido Rüütel eile Luhamaa piiripunktis.
Foto: Maidu Jaason

Eile pärastlõunal puudutasid Rolling Estoniansi egiidi all autodega ümbermaailmatuuri ette võtnud Tiit Pruuli ja Raido Rüütel taas kord Luhamaa piiripunktis Eestimaa pinda.

Aasta ja seitse kuud, mis ümbermaailmareisiks kulus, oli Pruuli sõnul piisavalt pikk aeg, et koduigatsust tunda, kuid niivõrd lühike veendumaks, kas maakera on ümmargune. “Siin maakeral on palju orgusid ja mägesid, aga ma pole kindel, kas see maakera ikkagi ümmargune on. Seda peab uurima mõni teine ekspeditsioon,” rääkis Pruuli.

Kas Pruuli või Rüütel kuuluvad sellesse ekspeditsiooni, kes asub järgmisel korral selgitama, kas maakera on ümmargune, on lahtine. Vähemasti eile ütles Pruuli, et lõppenud maailmareis jääb talle viimaseks. “Pühendun lastele. Tean seda, et homme (täna – toim) minu lapsed kooli ei lähe, aga edaspidiste plaanide kohta ärge täna veel küsige. Andke aega plaane seada,” lausus Pruuli.







Pruuli sõnul oli tal äraütlemata hea meel näha juba Venemaa poolt paistvat Eesti trikoloori. “Ma usun, et kõik, kes on kodust eemal käinud, teavad seda tunnet, mis piiripunktis valitseb,” ütles Pruuli.

Et veerevatel eestlastel viimasel ajal väga hästi pole läinud, sai välja lugeda ainuüksi meestele näkku vaadates. Rüütel ja Pruuli möönsid, et lõpuks ometi lõppes see piin, mis algas pärast Iraani läbimist. Mäletatavasti sai ühele rollingute käsutuses olnud Mercedesele saatuslikuks odav Iraani diisel. Diisli liiter maksis Iraanis vaid 25 Eesti senti ja madalakvaliteediline kütus keeras tuksi meeste autod. Reis läbi Gruusia ja Venemaa oligi rännumeeste arvates kõige raskem, sest sõidukõlbmatut autot tuli vedada slepis.

Slepis oli rollingute auto veel eilegi. Kuigi plaani kohaselt pidid reisimehed vabanema viimastel nädalatel tüliks olnud autost Moskvas, kus see treileri peale paigutati, jätkusid viperused veel finiši eel. Vahetult enne kojujõudmist tuli auto taas treilerilt maha ajada, sest ka selle auto mootor jooksis kokku. Nii veeresidki Pruuli ja Rüütel Luhamaa piiripunkti.

Formaalsed tolli ja piiriprotseduurid täidetud, suundusid mehed Setomaale Obinitsa, kus rännumehi ei oodanud mitte Viru Valge, vaid ehtne seto puskar. Setomaa jäigi rännumeeste viimaseks välisriigiks (nii väitsid Seto seltsimajas rännumeeste vastuvõtjad).

Obinitsast suundusid Pruuli ja Rüütel koos teiste vastu tulnud ümbermaailmatuurist osa võtnud seiklejatega juba Tartusse, kus külastati Pruuli vana sõpra Peeter Oleskit. Teel Tartust Tallinna tegid mehed peatuse ka Mäo ristis, kus esines puhkpilliorkester. Pruuli sõnul oli nende auks korraldatud vastuvõtt äärmiselt meeldiv ning kohati nii hoolitsev, et mehed pidid tundma kohmetust.

Kui mõni eestlane tunneb, et peaks Pruuli ja Rüütli kombel ümbermaailmatuurile sõitma, siis soovitavad rännumehed tõsiselt mõelda selle üle, mida kaasa võtta. “Kui alguses arvad, et isegi lokitangid on vajalikud, siis paari päeva möödudes avastad, et need on siiski tarbetud. Meie võtsime kaasa ka matkatoolid, aga nendeta oleks kindlasti hakkama saanud, sest suvalised puupakud sobivad kah istumiseks,” tunnistas Pruuli.

EPL