Kindlustuseta Türgi-reis lõppes tervisest ja korterist ilmajäämisega

21.09.2006
29aastasest narvakast Oleg Ljaštšenkost sai Türgi-reisi ajal toimunud õnnetuse tõttu invaliid ja ta maksis esmaabi andnud erakliinikule 15 000 eurot (232 000 krooni). Kindlustuse vormistamisele kulunuks kõigest 100 krooni, peaaegu 10 000 krooni maksnud reisiga võrreldes on see köömes.

Oleg sai sellest teada aga alles pärast õnnetult lõppenud reisi.
Oleg ja tema sõber otsustasid koos Türgis puhata ning ostsid turismifirmast Balticland kümnepäevase reisipaketi. Turismifirmas teavitati neid, et lisatasu eest saab ka kindlustuse vormistada. Sõbrad ütlesid turismifirma töötajale, et too vormistaks kõik, mis vaja, kuid teist korda firmasse valmis tuusikute järele minnes ei olnud meestel kindlustust meeles ja nad ei küsinud selle kohta.

Oleg ja ta sõber sattusid Kemeris ühele paljude firmade pakkumistest minna ATVdega mägedesse ekskursioonile – kõigest 20 dollari eest. „Mäest üles läksid nad normaalselt, kui aga laskuma hakati, ütlesid Olegi ATV pidurid üles. Masin lendas kuristikku, Olegil õnnestus viimasel hetkel välja hüpata, kuid ta kukkus üsna kõrgelt,“ kirjeldab Olegi ema Tamara Ljaštšenko. Hiljem, Kemeris olles püüdis Tamara koos poja sõbraga leida ekskursioonile pileteid müünud firmat, kuid too oli kadunud kui vits vette.

Õnnetuse päeval helistati Tamarale välisministeeriumist: Oleg on Kemeri erakliinikus reanimatsioonis ja kuna tal kindlustust ei olnud, nõuab kliinik oma teenuste eest 15 000 eurot, s.o 232 000 krooni. Kaks päeva hiljem lendas oma ettevõttest 280 000 krooni laenu saanud Tamara Türki. Olegil olid murdunud vaagnaluu, mõlemad puusaliigesed ning kämmal. Erakliinikus osutati Olegile vältimatut abi: õmmeldi kinni kusepõis ja eemaldati sapipõis, kuid liigeseid opereerima ei hakatud.

Tamara tahtis poja võimalikult kiiresti Tallinna tuua, kuid Eesti lennukompanii keeldus talle pileteid müümast. „Minult nõuti arsti otsust, et poega võib istuvas asendis transportida. Poeg kirjutati kliinikust välja ja sattusime temaga tänavale,“ kirjeldab Tamara.

Operatsiooni on hilja teha

Lõpuks, pärast välisministeeriumi sekkumist nõustuti Tamarat koos pojaga Kemeri linnahaiglasse võtma, kuid seal ei antud mingit abi peale antibiootikumisüstide. Ema magas poja voodi kõrval paljal põrandal ja sõi kolm päeva ainult leiba ja piima, kartes, et tal ei jätku raha haiglas olemise eest maksmiseks ega lennukipiletite ostmiseks, kui lennukompanii seda lõpuks ometi lubab. „Ma mitte ainult ei maga siin põrandal, vaid ka kogun võlgu, mis üle pea kasvavad,“ kurtis Tamara välisministeeriumi esindajatele, paludes neilt abi, et ta saaks koos pojaga Tallinna lennata. Viimaks, pärast kolme nädalat piinlemist olid Tamara ja Oleg lennukis. „Turismifirmast pole terve selle aja jooksul mulle helistatud ega küsitud, kuidas meil läheb,“ meenutab Tamara.

Tallinnas Põhja-Eesti regionaalhaiglas kuulis Tamara halba uudist: liigesteoperatsiooni aeg oli mööda lastud. Oleg võib ajapikku käima hakata, kuid probleemid liigestega jäävad. „Võtan poja esialgu enda juurde, sest tema eest tuleb hoolitseda. Niikuinii tuleb Olegi korter maha müüa, teisiti pole võimalik 280 000 krooni võlga tagasi maksta,“ ütles ema.

Soovitus kindlustus võtta on üldreegel

Firma Balticland töötaja Marina Brehhunova, kes Olegile ja tema sõbrale reisi vormistas, ütles Põhjarannikule, et mehed polnud ainsad, kes Narvast kindlustuseta sellele reisile läksid. „Mõnikord keelduvad inimesed kategooriliselt kindlustusest, väites, et mis nendega ikka juhtuda võib, kui nad kavatsevad rannas lesida. Pakume kindlustust, kuna aga Türgis pole see kohustuslik, siis peale käia me ei saa. Kui noormehed tuusikutele järele tulid, ei palunud nad kindlustust vormistada,“ ütles Brehhunova.

Kas turismifirma peaks klientidel tungivalt soovitama kindlustus vormistada, tuues näiteks paar hirmutavat juhtumit või siis lihtsalt professionaalselt meenutama, et on võimalus kindlustus vormistada?

„See on üldreegel – firmad soovitavad alati lisakindlustus võtta. See pole kliendile keeruline ega kallis, võrreldes tuusikuga – kõigest 100-200 krooni. Ja see pole kasulik mitte ainult klientidele, vaid ka firmadele – kõikidel headel turismifirmadel on sõlmitud lepingud kindlustuskompaniidega, nii et nad teenivad sellega raha. See on üldine poliitika: soovitada, anda nõu. Ma ei kujuta isegi ette, et mingi firma võiks teisiti töötada,“ ütles Eesti turismifirmade liidu esimees Kirsti Kunt ajalehele.



http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=3740

Uudiste arhiiv