Hiina pealinn Peking loodab olümpiamängudeks päikese tagasi saada

Hiinlased peavad kaheksat väga õnnelikuks arvuks. Kui Pekingi olümpia vähem kui kahe aasta pärast avatakse, on kuupäevas reas kolm kaheksat. 8.8.2008. Tänase seisuga on hiinlastel ettevalmistusteks aega veel 685 päeva, kirjutab Villu Päärt.
Sinise plangu taga kerkib korraga terve linn. Tornkraanade mets kõrgub taevasse. Punased loosungid lehvivad.

Olümpia korraldamisse kaasatakse 37 spordirajatist, millest 31 asuvad Pekingis. Hiina pealinnas valmib üksteist tuliuut objekti, sama palju rekonstrueeritakse olemasolevaid ning üheksa võistlusareeni pannakse püsti vaid olümpiaks.

Olümpiaküla kerkib Pekingi põhjaossa, neljanda ringtee taha Chao Yangi rajooni.

Olümpiamängude deviis on «Üks maailm, üks unistus», olümpiapark propageerib rohelist mõtteviisi.

Linnupesa meenutav Pekingi olümpiastaadion valmib Šveitsi tipparhitektide Jacques Herzogi ja Pierre de Meuroni ning kohalike koostööna. Juba on leitud, et šveitslased sõnastasid ümber staadioni mõiste, aga ka viidatud, et olümpiastaadion meenutavat maavälise päritoluga objekti.

Šveitslastele pole see esimene tähtis rahvusvaheline objekt. Nende seniseks kuulsaimaks projektiks võib pidada Londoni moodsa kunsti muuseumi Tate Modern.

Sudu varjutab päikese ja sinise taeva

Õigupoolest oskavad kohapeal ajakirjanikele teed juhatavad hiinlased šveitslaste nimed varju jätta. Staadioniehituse avalike suhete osakonna juht Fu Baoguang rõhutab: «Kõik keerulisemad tööd teevad hiinlased.»

Hiigelsuure terasest staadionikonstruktsiooni kallal on ametis 2000 ehitajat, kes teenivad keskmiselt 1000 jüaani ehk ligi 1600 krooni kuus. Töö käib hommikul seitsmest õhtul seitsmeni, palavuse tõttu tehakse päeva keskel pikk paus.

Juba novembriks loodavad hiinlased tööd staadioni teraskonstruktsiooniga lõppenuks lugeda. Siis jääb veel aasta, kujundamaks rauast karkassi sisse 91000 pealtvaatajat mahutav staadion.

Välisajakirjanikele jääb pääs tulevase staadioni finišijoonele esialgu ära – liiga ohtlik. Osa konstruktsioonist püsib praegu vaid tugede jõul.

Küllap ehitised saavad õigeks ajaks valmis, kuid Pekingi peaküsimuseks on – kuidas saada olümpia ajaks päikesepaistet? Isegi kui päike kiirgab, pole seda reaalsuses näha. Taevas ripub hallikasvalge sudu, mis varjutab nii päikese kui ka sinise taeva.

Veespordikeskus meenutab jääkuubikut

Ligi 19 miljoni elanikuga linnas pole halva õhu tekitamise süüdlasi raske leida. Pekingi ümber on palju tööstusi, lisaks tihe autoliiklus. Kohati meenutab linn suurt ehitusplatsi – kõrged büroohooned kerkivad lausa kvartali-

te kaupa. Samal ajal võtavad buldooserid maha ühekorruselisi tihedalt asustatud elupiirkondi – suures linnas pole maad raisata.

Lisaks ründasid kevadel Hiina pealinna liivatormid, mille tagajärjel püsib õhk siiani tolmune.

Olümpia ajaks lubatakse tööstus linnast välja viia, ehitustegevus seisata ning autoliiklust piirata. Keskkonna parandamiseks on hiiglaslike ehitustandrite vahele istutatud rohelisi taimi.

Veespordikeskuse ees õitsevad päevalilled. Keskuse sõrestik on juba valmis, parajasti kaetakse maja välispinda fiiberklaasiga. Pimedas, seestpoolt valgustatuna, peab maja meenutama jääkuubikut.

Staadioni ja veekeskuse vahele jääval alal tekib olümpia ajal kõige rohkem sagimist – siia koguneb meelelahutus ja kaubandus.

Mõeldud on ka tulevikule. Veekeskus kohendatakse olümpia lõppedes ümber veepargiks. Sportlaskülas leiavad kodud tuhanded hiinlased.

Kuid olümpia lähedus avaldab juba praegu mõju – paarikümnekorruselistes betoonelamutes, kust hea õnne korral võib staadionikatlasse kiigata, on korterihinnad lakke roninud. Ligi 16 000 krooni ruutmeetri eest – nii kallist korterit saavad endale vähesed lubada.

Pekingi olümpia orgkomitee meedia- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Xu Da teatab, et Hiina loodab korraldada seniolematud mängud. Näiteks viiakse olümpiatule tõrvik maailma kõrgeimale mäele Mount Everestile.

Piletihinnad hoitakse taskukohased

Xu Da nägi ka puudusi: «Hiina on siiski arengumaa ning nii lühikese ajaga ei suuda me pakkuda parimat. Meil on puudu kogemustest ning andekatest ekspertidest.»

Augusti lõpul käivitatud värbamisprogramm vabatahtlike abiliste leidmiseks läks juba esimese nädalaga lõhki – 100 000 kohale laekus üle 120 000 avalduse.

«Hiina on maailma suurima rahvaarvuga riik, seetõttu pole vabatahtlike hulgas palju välismaalasi,» märkis Xu Da.

Piletihinnad lubatakse hoida nii madalal, et ka kohalikel tekiks võimalus võistlusi vaadata.

Erandiks on ava- ja lõputseremoonia ning mõned finaalalad, kus pääsme eest küsitakse suurem summa.

Kogu Peking on kaetud olümpiareklaamidega – metroos, reklaamidelt, isegi õllepudeli sildilt vaatab vastu olümpialogo.

Olümpia korraldamise õiguse võitmise järel toetas otsust 95 protsenti Pekingi elanikest. Tundub, et see arv pole muutunud.

Veepuudus kummitab Pekingit


Pekingis on krooniline puudus joogiveest. Ametlikult elab linnas 14,76 miljonit inimest, lisaks neli miljonit, kes töötavad linnas mitteametlikult. Olümpia päevil saabub veel 2,5 miljonit inimest.

Nii on suur oht, et Pekingi veetagavarad jäävad liiga väikeseks. Joogivett tuuakse torudega isegi kuni 180 kilomeetri kauguselt. Olümpiaväljakute kastmiseks mõeldi välja vihmaveekogumissüsteemid ning veespordikeskuses säästetakse vett kattes basseinid plastikkaanega. Nii välditakse auramist ja asjatut veekulu.

Suurlinnale omaselt tekivad Pekingi tänavatele suured liiklusummikud. Hommikusel tipptunnil võib mõnekilomeetrine teekond venida tunnipikkuseks ummikusseismiseks. Tänavad on hiigellinna autohulga jaoks liiga kitsad.

Lahendusena nähakse metrooliinide lisandumist. Praegu töötab Pekingis kolm liini, olümpia ajaks lisandub veel vähemalt sama arv. Kui seni tuli kesklinnast lennujaama sõiduks arvestada tund või rohkem autosõitu, siis olümpiaks ühendatakse linn ja lennujaam metrooga ning rong toob kohale 16 minutiga.



http://www.postimees.ee/230906/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/219493.php