Võrumaa turismiettevõtjad arutasid oma päevaprobleeme

Möödunud nädalal toimunud Võrumaa turismiliidu infopäeval räägiti turismi hetkeseisust ja vaadati ka tulevikku.
Võrumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Kalvi Kõva sõnul ei vastuta maakonnas paraku keegi turismi arengu eest. „Omavalitsusliit on turismi arengusse palju investeerinud, näiteks brošüüride valmistamiseks, kuid teeme neid [investeeringuid], nagu jumal juhatab,” ütles ta.

Omavalitsusliidus puudub turismiga seotud küsimustes üksmeel, sest mõnes vallas ei ole turismiettevõtjaid ja seetõttu ei nähta seal turismil tulevikku.

Võrumaa turismiliidu juhatuse esimees Tiit Soosaar ütles, et on vaja uusi turismiga tegelejaid. „Praegu konkurentsist veel rääkida ei saa,” lisas ta.

Turismiliidul on 54 liiget, kes ühiselt osalevad messidel, et ennast ja Võrumaad tutvustada. Lõppeval aastal on liidu liikmed osalenud neljal rahvusvahelisel messil, ees ootab veel mardilaat Helsingis.

Võru linn koostab turismi arengukava

Võru linnavalitsuse arenguosakonna juhataja Aivar Nigoli sõnul koostatakse praegu turismi arengukava. „Võrus on arendamist vajavaid ressursse, kuhu tuleb investeerida,” ütles ta.

Võru linna lähimad konkurendid on Haanja-Rõuge piirkond, Setumaa ning Põlva- ja Valgamaa. „Tahame Haanjat-Rõuget omale koostööpartneriks, meie eesmärgiks on saada koos 2016. aastaks Kagu-Eesti tähtsaimaks tõmbenumbriks,” ütles Nigol.

Nigol loetles linna prioriteete: Tamula ja Kubja järve rannaala, Katariina ja Ekaterina kirik, Kreutzwaldi muuseum. „Loodame kaasrahastamist ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt,” lausus ta.

Idanaabrid on oodatud

Mõne aja eest käis Võrumaa turismiliidu delegatsioon Pihkva oblasti ja Võru vallavalitsuse ühisprojekti raames Pihkvamaal. Selles projektis koolitab Võrumaa kutsehariduskeskus idanaabrite noori hotelliteenindajad. Soosaare sõnul lõpeb üle 20 noore koolitus novembris.

„Pihkvas on omanikel kapitaalselt korda tehtud paar hotelli, kuid maaturismiga seal veel ei tegelda,” lausus Soosaar, kes on ühisprojekti ekspert taluturismi alal.

„Annan neile alustamiseks nõu. Rõhutan rahvuslikkuse säilitamise olulisust, sest mida enam me nii siin- kui ka sealpool piiri oma ajalugu näitame, seda suuremad on läbilöögivõimalused,” lisas ta.

Soosaare Arossa turismitalus puhkas tänavu sadakond turisti Moskvast.

Suhka talu perenaine Merike Raiste-Prutt märkis, et kui idapoolsed turistid saavad tulevast aastast lihtsamini Eesti viisat, hakkab neid ka rohkem siia tulema. „Tehke venekeelne märge oma netilehele,” soovitas ta ning lisas, et ida turistid on üliviisakad. Kahjuks ei saa seda öelda kõigi eestimaalaste kohta.

Must nimekiri lõhkujatest

Raiste-Pruti sõnul on laamendajad, lagastajad ja talu asjadega minemasõitjad üldjuhul pealinnast ja Ida-Virumaalt pärit mitte-eestlased. Ülirikkad eestlased aga lõhuvad turismitaludes asju justkui nimelt, lootes vist nii pingeid maandada.

„Praegu ei võta eespool mainitud turiste vastu ühe tutvusringkonna talud. Kui me aga teeme nii-öelda musta nimekirja, saavad seda kõik turismiliidu liikmed näha,” sõnas Suhka talu perenaine.

Mõni seltskond üllatab turismitalunikke oma harimatusega. Need on pealinlased, kes kannavad endas suhtumist: olen Tallinnast ja maksan.

„Üksikud külastajad on küsinud, kuidas me küll siin elada saame ja kas oleme ikka pealinnas käinud. Kui vastan, et olen Tallinna vaid telerist näinud, tunnevad nad kahetsust ja rõhutavad, et elavad seal,” rääkis pealinna juurtega Raiste-Prutt.

Eeltöö on tehtud

Turismitalude pererahvale tuleb kasuks, kui nad teavad kohalikke legende ja piirkonnas toimuvaid üritusi, sest enamik turiste tahab vaba aega sisukalt veeta. Siseturistidele on atraktiivne võru keel ja nad tunnevad huvi ka kohaliku käsitöö vastu.

„Turist tahab nalja kõrval ka head kõhutäit, sellepärast on kasulik tooraine kohalikelt talunikelt osta, sest siis saavad külastajad lisanditevaba toitu,” tegi Raiste-Prutt ettepaneku.

Ettevõtjad ootavad, et tursimitalude juurde viivad teejupid saaksid lähiajal mustkatte.

OÜ Continuum Groupi ekspert Ülle Puustusmaa on arengukava tarvis juba kaardistanud maakonna tugevad ja nõrgad küljed, siinsed ohud ja võimalused. „Nende alusel paneme paika tegevussuunad. Analüüsist selgus, et meie tugevuseks on mitmekesine maastik, säilinud eripärased kombed ja traditsiooniline elulaad, turvaline ja stressivaba keskkond,” ütles Puustusmaa.

Nõrkustena nimetas ta teeninduse ebaühtlast kvaliteeti ja vähe arendatud turismitooteid, suurema ohuna aga Otepää, Tartu ja Pärnu n-ö eest ära minekut. „Meie kõige olulisem võimalus on loodus- ja kultuuripärandile tuginevate turismitoodete trendikus,” lausus ekspert.

Puustusmaa rõhutas, et häid turismitalusid on mujalgi Eestis, näiteks Lääne-Virumaal kasvas turistide arv tänavu mullusega võrreldes kaks korda.

Et turistid tagasi tuleksid, tuleb nende ootusi ületada. „Peame külalistele tagama mõnusa öömaja, hea toidu, mõnusa meelelahutuse ning tõese info,” ütles Puustusmaa. Paraku ei ole kõik, näiteks puuduv teeviit, võõrustajate võimuses.

„See, mida külastajad oma kodus tuttavatele räägivad, on neile kõige usaldusväärsem,” lausus Puustusmaa ning lisas, et Võrumaa peab teistest paikadest eristuma ja pakkuma seda, mida mujal ei ole.


http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=5162