Kuidas korraldada turismiäri Ida-Virumaal?

Aastaid on Ida-Virumaad tuntud eelkõige tööstuspiirkonnana, ilmselt oleks jutt Ida-Virumaast kui turismipiirkonnast tol ajal suurt imestust tekitanud. Ent tõsi on, et tüüpilises tööstuspiirkonnas leidub teisigi perspektiivseid valdkondi.

Praegune Ida-Virumaa on sättinud ennast turismikaardile atraktiivse puhkekohana ning maakonnast on loodud atraktiivne arengupiirkond nii tööstus- kui turismivallas. Meie endi ja ka naabrite mälusopis on säilinud Narva-Jõesuu kuurortpiirkonna hiilgeajad, samuti kaunid ja hinnatud suvituskohad merekaldal Toilas ning Peipsi rannikul. Seega Ida-Virumaal on, kuhu pürgida, et luua oma koht regiooni turismikaardil laiemas mõttes.

Oluline on aimata turismiäri tulevikuperspektiive

Ida-Virumaast on viimaste aastate arengutega saanud konkurentsivõimeline turismipiirkond. Aktiivsete inimeste abiga on turismivaldkonda tehtud märkimisväärseid investeeringuid ja maakond on muutunud turistidele atraktiivsemaks. Selleks, et olla veelgi edukamad, tuleb otsida uusi võimalusi, uusi ideid, et turistide muutuvate vajadustega kaasas käia. Pilk tuleb suunata tulevikku ning püüda ära tabada seda, millised on turistide eelistused näiteks kümne aasta pärast.

7.-8. detsembril toimub Ida-Virumaa turismisündmus 2006 „Päike tõuseb Ida-Virumaalt”, mis annab põhjaliku ülevaate turismiäri tulevikuperspektiividest. Paljud on öelnud, et nii häid esinejaid ja nii mitmekülgset programmi pole varem ühelgi turismisündmusel olnud. Usun, et turismikonverents toob paljudele ettevõtlikele inimestele – nii kohalikele kui külalistele – uusi mõtteid, kuidas maakonnas turismi edendada.

Potentsiaali omavaid ettevõtmisi on palju

Meelelahutuses arvestatakse kogu aastaga. Praegu on majutuskohtade täituvus suvel maksimum, kuid talvel elatakse suvel teenitud vahendite arvelt. Edukad on need, kes turisti ka kevadel, sügisel ja talvel siia meelitada suudavad. Kui selle eesmärgi täidame, on Ida-Virumaa turism astunud suure sammu edasi.

Näen rohkelt arengupotentsiaali Peipsi rannikul – Alajõel, Vasknarvas, kus võiks arendada kalameeste turismi nii suvel kui talvel. Samuti pakuks Peipsi-äärse turismi arenguks häid võimalusi spaahotelli ja -teenuste kompleksi rajamine ning olemasolevate toimivate teenuste kaasamine. Toila spaa taoline kompleks paneks Peipsi-ääre kohe elama.

Suur potentsiaal on Narva-Jõesuul. Lisaks majutuskohtadele peavad tekkima meelelahutuskohad turistile, olgu see siis golf, veeparadiis, ratsutamine või muud atraktiivsed meelelahutuslikud lõbustused. Turistide hulka suurendaks suvine kiirlaevaühendus Narva-Jõesuuga kas siis Peterburist, Soomest või mujalt Eestist. Õnneks on järgmise aasta alguses taastumas reisirongiühendus Tallinna ja Peterburi vahel.

Ka konverentsiturismis puhuvad uued tuuled ning üritused, mis on korraldatud ainult nelja seina vahel, on muutunud tüütavaks. Täiendusi saab teha lihtsate vahenditega looduses, vanadel objektidel, mererannas, jne. Konverentsil osaleja otsib vaheldust, võimalust ja elamust, mis erineks igapäevatööst, mis annaks uusi ideid uues kohas ning uute kaaslastega. Konverents muutub nauditavaks ning ihaldatavaks siis, kui inimene tunneb lõpus end puhanuna, täis uusi ideid ja töötahet.

Arengu algusfaasis on kindlasti mitmed aktiivsed puhkevõimalused, mida on võimalik pakkuda meie maakonnas. Taluturism on üks neist, siingi oleks palju ära teha.

Kui me ise ei tee, ei tee ka teised

Ida-Virumaa on meie kodu ning igaüks soovib, et kodu oleks külaliste tulles puhas ja meeldiv. Kui turistid lahkuvad siit meeldivate mälestustega ning tahavad maakonda ikka ja jälle tagasi tulla, elavneb ettevõtlus, mis aga omakorda tähendab uusi töökohti.

Eelkõige peame olema ise veendunud, et meie maakonnas leidub rikkusi, millest külalistelgi hea meel on. Samuti peame aktiivsed olema, et märgata ja ära kasutada võimalusi, mida maakond pakub. Arvestada tuleb sellega, mida turg kõige rohkem vajab, sest seeläbi saame edendada kohalikku elu.

http://pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=4122