Laevaliinide kiire areng tõotab Tallinna liikluses vallandada kaose

Kuna lähiaastatel peaks liinilaevade veovõimsus kahekordistuma, kardab Tallinna transpordiamet, et läbi südalinna Vanasadamasse sõitvad kauba- ning sõiduautod ajavad kesklinna liikluse lõplikult umbe.
Tallinna transpordiameti infrastruktuuride osakonna juhataja Andres Kompuse sõnul kahekordistub AS Tallinna Sadamaga koostööd tegevate laevafirmade arvestuste kohaselt liinilaevade veovõimsus aastaks 2009.

«Sadama läbilaskevõime suurenemisest tulenev veokite arvu kasv viib linnaliikluse ummikuteni, mille kõrval tänane tipptunniliiklus näib tühise seisakuna,» ennustas Kompus.

Varud ammendatud

Liinilaevade veomahud on kasvanud pidevalt. Näiteks Soome ja Eesti vahet sõitvatel Tallinki laevadel suurenes järelhaagisega veokite arv mullu augustist kuni tänavu augustini ligi viiendiku võrra, kinnitas Tallink Grupi juhatuse liige Andres Hunt.

Lähiaastatel on Tallinkil kavas liinile panna veel mitu uut laeva – üks suurem kui teine. Nii mahub kevadel sõitma hakkava uue hübriidlaeva Tallink Stari pardale üle kolme korra rohkem raskeveokeid kui Meloodia autotekile.

Tallinna liiklusstatistikaga tegeleva inseneribüroo Stratum juhataja Dago Antov nentis, et sadama ja kesklinna piirkonna liikluskoormuses enam varu peaaegu polegi.

Sadamast väljuvad autod ja veokid sõidavad enamikus Lootsi–Jõe–Pronksi kaudu ning hargnevad seejärel Pärnu, Tartu ja Peterburi suunda.

Liikluskoormuse tabelid näitavad, et ükskõik millist teed veokid sadamapiirkonnast väljudes ka ei valiks, ees ootavad ummikuis ristmikud.

Jõe – Narva mnt – Pronksi ristmik töötab juba praegu läbilaskevõime piiril, paremas seisus pole ka Ahtri–Lootsi, Gonsiori–Liivalaia, Narva mnt – Uus-Sadama – Petrooleumi ja mitmed teised sõlmpunktid.

Kuna kõige loogilisem ja otsem tee Pärnu suunas kulgeb mööda Liivalaia tänavat, eelistab suur hulk Läti piiri poole suunduvaid veokeid just seda, eriti ummikuterohket teed mööda liigelda.

«Kui Tallinna kesklinnas sõitmine on juba praegu keeruline, siis tulevikus läheb see veel raskemaks,» nentis Antov. «Õhtune tipptund venib autosistujatele pikaks.»

Etteheited riigile

Praegu on kesklinnas autoga liikudes keskmine kiirus alla 20 km/h, ilmselt pole aga kaugel aeg, kus jala jõuab sihtpunkti kiiremini. «Inimeste taluvuspiir jõuab tõenäoliselt varsti kätte,» möönis Antov.

Kesklinna liikluskoormust aitaks vähendada kavandatav Põhjaväil, kuid selle valmimiseni läheb veel aastaid. Nagu linnapea Jüri Ratas on Postimehele öelnud, peaks Põhjaväila Russalkast Ahtri tänavani viiva lõigu ehitus algama 2008. aastal, selle valmimine võtaks keskeltläbi kaks aastat.

Seniks jääb transpordiametil üle vaid meelehärmi tunda. «Tallinn on küll huvitatud, et linna territooriumil tegutsevad sadamad areneksid, kuid areng ei saa toimuda teiste eluvaldkondade arvel,» leidis Kompus.

Kompuse etteheited polegi suunatud ASile Tallinna Sadam, kes loomulikult tahab kasumit teenida, vaid hoopis Eesti riigile, kes pole sadamat munitsipaalomandisse andnud.

«Oleks Tallinna Sadam linna omanduses, ei oleks iial sõlmitud pikaajalisi lepinguid ohtlike ainete veoks läbi linna,» tõi Kompus näite.

Et mereäärsetes linnades asuvad sadamad kuuluvad linnale, on tema sõnul mujal maailmas tavaline. Nii on sadamad munitsipaalomandis näiteks Helsingis, Kotkas, Kopenhaagenis, Rotterdamis ja mujal. 1994. aastal taotles ka Tallinn sadama linnale andmist, kuid tulemusteta.

«Nüüd oleme lihtsalt fakti ees, et tuleb teenindada kõiki neid liiklusvoogusid, mis üha kasvavad,» märkis Kompus. «Kuid valmis me selleks pole.»



http://www.postimees.ee/081206/esileht/siseuudised/tallinn/233123.php