Ka Aasia turistid leidsid Tartu

Turistid ei kõnele Tartust enam kui vaiksest ja igavast Kesk-Eesti linnakesest, vaid peavad seda põneva ajalooga kultuuri- ja teaduskeskuseks, mida tasub sõpradelegi soovitada.
Sihtasutus Tartumaa Turism palus sotsioloog Anu Laasil korrata kaks aastat tagasi läbi viidud uuringut, miks külastab turist Tartut. Mida ta selle linna kohta varem on kuulnud ja kuidas iseloomustab seda nüüd, mis talle Tartus meeldib, kuidas jääb rahule siinse teenindusega, kus ööbib ja kui palju raha kulutab.

Sihtasutuse Tartumaa Turism juht Kaja Allilender ütles, et teda rõõmustab kõige rohkem see, et Tartu olemust on hakatud märkama.

Kaks aastat tagasi rääkis Tartusse jõudnud välismaine külaline peamiselt sellest, et ta õpib tundma Eestit kui Euroopa Liidu uut liiget, nüüd eristatakse Tartut teistest Eesti linnadest hästi. See on põnev ülikoolilinn, kultuuri- ja teaduskeskus, turvaline paik, kuhu söandatakse ka üksipäini reisida.

Sotsioloog Anu Laasi aidanud üliõpilased küsitlesid juunist kuni septembri alguseni Raekoja platsil juhuslikult tabatud umbes 600 külalist, nende seas nii välismaalasi, kes ööbisid hotellis, kui ka eestlastest läbisõitjaid, kes olid siia tulnud sõbrale külla või mõnda kliinikusse tervist parandama.

Ajalugu ja teadus

«Siseturist teadvustab Tartut sageli kui meditsiinikeskust, sakslane otsib siin oma esivanemate juuri ja kipub ajalooarhiivi, soomlane tarbib iluteenuseid ja teeb sisseoste,» kirjeldas Anu Laas oma uurimuse tabeleid ja diagramme silmitsedes. «Noored oskavad vaimustuda aga koguni keskaegsest Jaani kirikust ning Supilinna ja Karlova puitarhitektuurist.»

Esimesed Aasia turistidki on Tartu üles leidnud, ka lähinaabrite lätlaste-leedulaste huvi on palju suurem, kui see oli kaks aastat tagasi. Seni on vähe märke Ladina-Ameerika ränduritest, küll on aga kohal austraallased.

Kaja Allilender otsis tänavustest ankeetidest välja mõned laused, millega turistid on Tartut iseloomustanud.

Näiteks: «Siin on nii palju teha. Samas puudub see hullumeelne sagin», «Tartu on vaimustav ja entusiastlik väike linn, täis kultuuri ja ajalugu. Šarmantne!» või siis inglise keeles hästi kõlav: «Business and pleasure (Äri ja mõnu)!»

sakslane otsib siin oma esivanemate juuri, soomlane tarbib iluteenuseid ja teeb sisseoste.

«Kaks aastat tagasi ei oldud nähtuga sugugi nii rahul,» märkis Allilender.

Üle poole Tartut külastanud turistidest märkas botaanikaaeda. Kaks aastat tagasi seda ei mainitudki.

Üldse oli tänavustel ränduritel juba enne Tartusse jõudmist kodutöö tehtud. Nad olid vaadanud kas kodulehekülge www.visittartu.com või lugenud trükiseid.

Osati nimetada Toomemäge, Ingli- ja Kuradisilda. Suured ootused olid tulijail Emajõega. Sinna loodeti sõudma pääseda. Aga ka Pegasus ja Jõmmu olid pakkunud huvi. Kiideti vanalinna, tänavakohvikuid ja Toomemäge.

«Aga üks ajutiselt tööle võetud oskamatu kohvikuettekandja võib linna hea mulje ära rikkuda,» märkis Kaja Allilender ja manitses söögikohtade omanikke selles vallas tööd tegema.

«Samuti nurisetakse muuseumide lahtiolekuaegade üle. Ma usun, et Tartu botaanikaaia populaarsus on nii suur sellepärast, et see on alati lahti!» nentis ta.

Sotsioloog Anu Laas julgeb erinevaid valemeid ja konkreetset statistikat kasutades loo lõppu lisada ühe mõjusa numbri.

Ligi 70 miljonit krooni

«Tartus ööbivad väliskülalised jätavad kolme suvekuu jooksul linna 60 kuni 70 miljonit krooni, lisaks veel ühepäevakülastajate rahakulutus,» pakub Anu Laas.

«Nad kulutavad selle raha meie hotellides, kohvikutes, siinset transpordi- või iluteenust kasutades ning ostukeskustes möllates. Niisiis tasub meil kõigil Tartu kui hea mainega turismilinna nimel pingutada,» nentis ta.


http://www.postimees.ee/281206/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/236248.php