Elektrihinna tõus sunnib elektriga kütmist piirama

Eesti Energia hinnangul tõuseb elektri hind tulevikus enim elektriküttega eramutes, seda keskmiselt 233 krooni võrra kuus ehk umbes 2800 krooni aastas.
Energeetikute hinnangul on seetõttu mõistlik elektriga kütmisest loobuda nendes majades, kus olemasolev küttesüsteem võimaldab ka näiteks puidukütet kasutada. Samas kaotab omanik mugavuses.

Hinnatõusu eel on elektriga kütjad hakanud otsima võimalusi, kuidas hinnatõusu leevendada. Marel on Tallinnas 280 ruutmeetri suurune maja. Mare tarbib aastas umbes 65 000 kWh elektrit ning maksab selle eest kuus keskmiselt 3000 krooni, talvekuudel tuleb tasuda isegi kuni 6500-krooniseid arveid. Eesti Energia hinnangul kasvavad Mare kulutused elektrile pärast hinnatõusu 15,8 protsenti. “3000 krooniga kuus olen seni hakkama saanud, kuid kui kuus peab hakkama maksma üle 7000-krooniseid arveid, tuleb varsti võib-olla hakata maja müüma,” ütles ta. Mare kavatseb spetsialisti kutsuda, et soojuskaod üle vaadata ning arutada, kas on mõtet majja näiteks väike ahi ehitada.

Elektriküttepakett on ligi 17 000 Eesti Energia kliendil. Energiaettevõtte andmeil on selliseid suurtarbijaid nagu Mare isegi elektrikütjate hulgas alla ühe protsendi.

Elektrifirma KH Energia Konsulti peadirektori Heino Haraku sõnul tasub küttesüsteem ümber seadistada nendes majades, kus elektriga köetakse katlas vesi soojaks ning suunatakse see radiaatoritesse üle maja laiali. “Kui majas on ainult elektrikatel, siis tuleb muidugi osta uus katel, kuid kui on tahkekütusekatel, kus seni on elektriküte sees olnud, on ümberseadistamise kulutused tühised,” ütles Harak.

Haraku hinnangul ei kaota elektriga kütmine ka hinnatõusu puhul oluliselt oma konkurentsivõimes, sest ka enamik teisi kütteliike kallinevad. Ainult gaasiküte jääb tema hinnangul odavaks, maaküte moodustab vaid kolmandiku elektrikütte hinnast.

Elektrikütte kasuks jääb rääkima mugavus – ei pea kogu aeg katlasse puid viskama. “Kõikide teiste küttesüsteemide paigaldamine nõuab suuri kulutusi, mistõttu ma usun, et ka uuselamurajoonides kaalutakse elektrile alternatiivi vaid umbes 10 protsendil juhtudest,” ütles Harak, lisades, et tema teab vaid ühte majaomanikku, kes on nõuks võtnud elektriküttelt gaasiküttele üle minna. Elektriküttega majades, kus keskküte puudub, on elektriküttest loobumine Haraku sõnul mõttetult kallis, sest see nõuab hoone ümberehitamist.

Viimasel 3-4 aastal on Haraku sõnul hakatud täielikust elektriküttest loobuma ning paigaldama näiteks tsentraalkeskkütte baasil põrandakütet. Viimasel 10 aastal ehitatud majadest on tema hinnangul täielikult elektriküttel umbes kolmandik.

Eesti Energia teenindusdirektori Marko Alliksoni sõnul on seni elektrikütjatele võrguteenuse arvel tehtud allahindlusi, mis energiaturuseadusega ei ole lubatud. Seetõttu kajastub uues hinnakirjas tema sõnul elektrikütjatele tehtav soodustus elektrienergia arvel. “Kui sama soodustusega jätkata tahame, peaksime müüma elektrikütjatele elektrit alla omahinna, mida me teha ei saa,” ütles ta.

Eesti Energia andmetel tarbib tüüpiline elektrikütja aastas 15 000 – 17 000 kWh elektrit. Elektrikütte hinnapaketis on hinnakomponendid püütud paika panna nii, et suure tarbimise korral on hinnatõus võimalikult optimaalne. Eesti Energia hinnangul on elektriküttepaketi kasutamine iga kliendi vaba valik ning põhimõtteliselt on sellest võimalik ka loobuda. Samas on see suure tarbimise puhul aga tunduvalt odavam kui teised paketid.
Elektriküttepaketti kasutab praegu ligikaudu 3000 korterit, kes hakkavad võrguteenuse kasutamise eest maksma fikseeritud tasu 20 krooni kuus. Lisaks aga maksavad elektrikütjad ka korteris analoogselt varasemaga jagatud peakaitsme ampripõhist võimsustasu.

EPL