Antud altkäemaks tuleb maksuametis deklareerida

Raamatupidajad said aasta alguses suure kõhutäie naerda, kui avastasid tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil kulude poolel rea “pistis ja altkäemaks”. 1. jaanuarist kuuluvad pistised maksustamisele ja need tuleb deklareerida.
Uue korra kohaselt saab ettevõtja ise otsustada, kas näiteks tolliametnikule piiri lihtsamaks ületamiseks antud lillekimp on kingitus või altkäemaks. Mõlemal juhul on deklaratsioonis selleks eraldi rida olemas. Õlletehas, kes saadab ajakirjanikele mekkimiseks oma uusi tooteid, ei pea seda pistisena aga deklareerima, kirja tuleb panna vaid ametnikele antud altkäemaksud.

“Asi on üles ehitatud nii, et pistis ja altkäemaks ei ole ettevõttega seotud kulud, mistõttu kuuluvad need maksustamisele 35 protsendiga,” ütles maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Dmitri Jegorov. Seega kui ettevõtja on andnud pistist 1000 krooni ulatuses, peab ta sellelt maksma 350 krooni maksu.

Kuigi pistise deklareerimist nõuab seadus, ei usu isegi maksu- ja tolliamet, et mõnes deklaratsioonis pististe lahter täituda võib. “Ettevõtjad naeravad ning ega minagi ei kujuta ette, et keegi võiks deklareerida altkäemaksu,” ütles Jegorov.

Pistis saab olla nii rahaline kui ka mitterahaline ning seda tuleb edaspidi deklareerida olenemata selle summast või väärtusest. Seadusandja loogika kohaselt on isegi pulgakomm pistis, kui see on teisele osapoolele antud mõjutamaks teda midagi tegema. Just vastuteene eeldamine on asjaolu, mis eristab kingitust pistisest.

Kui ettevõtja oma altkäemaksud deklareerib, siis ootab teda tõenäoliselt peatselt kohtumine täitevvõimuga – seda tunnistab ka maksu- ja tolliamet. “Altkäemaksu andmine on illegaalne tegevus. Pole sugugi välistatud, et selle deklareerija tegevust hakkab uurima politsei,” ütles Jegorov. Seda, kas pistise deklareerimine võiks olla hiljem karistust kergendav asjaolu, ei osanud ta öelda.

Pististe ja altkäemaksude real tuleb deklareerida vaid antud pistised, saadud pististe jaoks on rida “muud tulud”.
Viru Kalatööstuse peadirektori Agu Laanemetsa sõnul hakkas ta naerma, kui oma hämmingus raamatupidajalt uut liiki deklareeritavast kulust esimest korda kuulis. “Esmapilgul jäi mulje, nagu tegemist oleks igati väärika ja aktsepteeritava kuluga, mis pannakse kirja nagu kõik muud kulutused. Nalja tegi see igatahes palju,” ütles ta.
Pärast mõnda aega nõupidamist, milleks selline rida deklaratsiooni pandud oli, leidis Laanemets ainukese võimaliku põhjusena selle, et sinna reale saab märkida maksu- ja tolliameti uuritud ja tõestatud altkäemaksud, kusagile tuleb need ju kirja panna.

“Kui maksuametnikud tulevad ettevõtet kontrollima ning leiavad pistise andmisi, mida ettevõte on näidanud millegi muuna, ja suudab seda ka tõestada, siis saab need sinna lahtrisse märkida,” ütles ta.

Laanemetsa sõnul on küsitlused näidanud, et paljud ettevõtted on altkäemaksu andmise või võtmisega seotud olnud. “Ma ei tahaks aga uskuda, et keegi neid deklareerima hakkab – kes petab, ei hakka seda üles tunnistama,” ütles ta.

Ärimees Tarmo Sumbergi hinnangul ei tea inimesed, kes deklaratsiooni pistise lahtri panid, praktilisest elust just väga palju. “Ma ei saa aru. Kelle jaoks see seal on? See on nali, kuid ma ei oska öelda, kas hea või halb nali,” ütles ta.

Ka endist maksuameti peadirektorit, praegust trükikoja Vaba Maa juhti Aivar Sõerdi pani pistise deklareerimine muigama. “Riigi tasemel ei ole vist küll sünnis nalja visata, kuid mina igatahes soovin maksu- ja tolliametile jõudu ja edu peatselt tekkiva suure pistise deklareerijate andmebaasi töötlemisel,” ütles ta.

Sõerd meenutas, et mõned aastad tagasi rakendus kohustus deklareerida osalus offshore-firmades. “Esimesel aastal ei olnud ühtegi deklareerijat, kuigi offshore’ide kasutamine oli tavaline nähtus. Nüüdseks on üks inimene oma osaluse offshore’is deklareerinud,” ütles ta.

Rahandusministeeriumi andmetel tuleneb pistise deklareerimise nõue majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) altkäemaksukuritegude vastu võitlemise konventsiooni soovitustest. Eesti on esitanud taotluse konventsiooniga liitumiseks.

OECD eesmärk on luua olukord, kus ükski ettevõtja ei saaks omale kuludesse kanda ametnikule antud altkäemaksu.

Sõerdi sõnul ei tasu Eestil kõiki veidrusi, mis mujal maailmas välja mõeldakse, üks ühele üle võtta.

Konjunktuuriinstituudi hiljaaegu avaldatud uuringust selgub, et altkäemaksualtimad riigiametnikud on politseinikud ja meditsiinitöötajad. Uuringu andmetel on Eestis altkäemaksude andmine vähenenud.

Uuringu põhjal on altkäemaksuga kokku puutunud 12 protsenti inimestest – need on need, kellelt on altkäemaksu küsitud. Reaalselt pistist maksnud on neist pooled. Ettevõtted on sagedamini sunnitud pistist maksma riiklike lepingute saamise eest.

Keskmine altkäemaksusumma küünib Eestis 3200 kroonini.

EPL