Lõuna-Poolast leiab naudingut nii kehale kui vaimule

Samal ajal kui meie kirume Eestis vihmast ilma ja porilompe, laiutavad Lõuna-Poolas lumeväljad ja Tatrates on vähemalt kuu jagu avatud esimesed suusamäed, kus talisporti nautida.

Kes füüsilise koormusega sinasõber pole, leiab sealtkandist rikkaliku kultuuri ja rohkelt vaatamisväärsusi. Igav ei tohiks hakata neilgi, kellele meeldib puhkust šoppamisega sisustada, kirjutab Pärnu Postimees.

Poola kunagist pealinna, praegust Lõuna-Poola metropoli Krakowit on läbi aegade nimetatud riigi teaduse, kultuuri- ja kunstimekaks, kus asub Poola vaimne süda.

Kunsti igal sammul

Kolmekümne aasta eest UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Krakowi ajaloolist keskust külastab aastas ligikaudu seitse miljonit turisti, keda köidavad sealsed kirikud, muuseumid, kunstigaleriid ja õdusad vanalinnakohvikud.

Krakowi keskmeks on 13. sajandil loodud 40 000ruutmeetrine turuväljak Rynek Krakowski, mida loetakse Euroopa suurimaks keskaegseks linnaväljakuks. Seal peetakse linna kõiki suuremaid üritusi ning kontserte ja Krakowi elanikud võtavad uue aasta vastu just turuväljakul.

Rynek Krakowski ümbrusesse on koondunud ports paiku, mida lähemalt uudistamata oleks patt Krakowist lahkuda.

Platsi ääres kõrgub St. Mary Basilica, 14. sajandil ehitatud kahe torniga gooti stiilis kirik, mis on tuntud oma puidust tahutud altari poolest. Igal täistunnil mängib kiriku tornis trompetist traditsioonilist viienoodilist Poola meloodiat hejnal’i, mida keskpäeviti kantakse üle riiklikus raadiojaamas.

Kiriku vastas, teisel pool väljakut asub Sukiennice keskus, mille esimesel korrusel paikneb turg ja teisel Poola suurima 19. sajandi kunsti püsiekspositsiooniga muuseum. Praegu on see remondi tõttu suletud.

Vaatamist väärivad Waweli katedraal ja loss, kus hoitakse Poola kroonijuveele, riiklik kunstimuuseum riigi kuulsaimate kunstnike töödega, keskaegne Florianska värav ja aasiapärase arhitektuuriga Barbakani väravatorn.

Seda, et tegemist on läbi ja lõhki kunstimeelse linnaga, kinnitavad arvukad kunstnikud, kes vanalinna kitsastel tänavatel oma taieseid müüvad. Ehtekunstnikud, maalijad ja skulptorid on kollektsioonid välja pannud keldrivõlvide alla või riputanud Florianska värava lähedale linnamüürile, ilma stuudiosse sisse astumata võib lasta endast maalida portree või suisa perepildi.

Tänavamuusikud on endale pesa teinud vaat et igale tänavanurgale. Rahvas ei pea paljuks hetkeks peatuda ja kitarri- või flöödihelidel kõrva paitada lasta. Novembri lõpus andsid Krakowi vanalinnas tänavakontserte need paaniflöödimängijad, keda pärnakad on harjunud suviti Rüütli tänaval nägema.

Maailmaklassiline kaubandus

Võrdväärselt Euroopa suuremate metropolidega konkureerib Krakow tänu 2006. aastal avatud linna suurimale Galeria Krakowska kaubanduskeskusele šopinguparadiisi nimele.

60 000 ruutmeetrile mahub 270 poodi, mille hulgast leiab nii meile tuttavaid Novaluxi ja SuperBoxi sarnaseid odavmüügikette, Eestiski populaarseid Mango, Espriti, H&Mi ning Reservedi rõivapoode kui maailma tippu kuuluvaid Versace’i, Trussardi ning Swarovski tootemarke. Keskuses tundub töötavat süsteem, et mida korrus kõrgemale, seda hinnalisemaks muutub kaubavalik.

Talvehooajal on Galeria Krakowska kõrval avatud liuväljak, mida saavad tasuta kasutada nii kohalikud elanikud kui turistid.

Kesklinnas asub teinegi suur kaubamaja, 38 000ruutmeetrine kaks aastat varem avatud Galeria Kazimires, millele Krakowska nüüd valusalt kandadele astub. Võrdluseks – Pärnu Kaubamajakas on kauplemispinda 21 000 ruutmeetri jagu.

Kuigi suuremates poodides, kohvikutes ja kunstikeskustes saab turist asjad aetud nii inglise kui vene keeles, oleks palju loodetud, et sama suhtlemismall kehtib kõikjal. Suur osa kohalikest ei räägi peale poola keele midagi, oma soovid tuleb käte ja kehakeele abil selgeks teha.

Et Krakowi hinnataset võib pidada Eestiga samaväärseks, ei maksa sinna madalamaid hindu otsima minna, küll teeb kaubamärkide valik meie kaubanduses pakutavale pika puuga ära.

Sõida või lenda

Eestist Krakowisse jõudmiseks saab kasutada mitut võimalust. Autoga minnes jõuab läbi Läti ja Leedu kohale vähem kui ööpäevaga, enam-vähem niisama kaua on teel Eurolinesi buss, mis kord nädalas Tallinnast Lõuna-Poolasse ja tagasi sõidab. Otselende Tallinnast ei toimu, vastavalt valitud lennufirmale on kõige mõistlikum lennata kas Varssavisse või Prahasse ning sealt lõpp-punkti.

Kõige meeldivamat esmamuljet linnast ei saa ilmselt need, kes otsustavad transpordiviise kombineerida ja Varssavist või mõnest teisest linnast Krakowisse raudteed mööda jõuda või kasutavad lennujaamast linna pääsemiseks erirongi.

Raudteejaam ei jää meie Balti jaamale alla, ka seal tervitavad turiste esimesena asotsiaalid ja ninna lööb hingemattev kusehais, see levib nendest üksikutest tervetest liftidest, mis perrooni ja maa-aluse tunneli vahel liiguvad.

Seevastu kesklinnas liikumiseks piisab kondimootorist, kõik turiste köitvad vaatamisväärsused ja meelelahutuskohad on üksteisest väikese jalutuskäigu kaugusel.

Poola suusaparadiis

Kel linnahüvedest väheseks jääb ja ta soovib näha Lõuna-Poola teist poolt – lummavalt kaunist loodust, kohalike inimeste elu ning nautida puhkuse aktiivsemat poolt –, sel tasub võtta suund Krakowist sada kilomeetrit lõuna poole, Slovakkia piiri äärde Tatrate veerel asuvasse Zakopane linna. Linnakese peamised tõmbenumbrid on mägede looduslik ilu ja puhas keskkond.

Ehkki seda Poola tuntuimat, 28 000 püsielanikuga kuurortlinna armastatakse külastada ka suviti, võib Zakopanet nimetada Poola talvepealinnaks, sest suusatamiseks soodne kliima ja erineva raskusastmega nõlvad meelitavad sinna iga aastaga üha rohkem spordisõpru.

Suusatamine on Zakopanes populaarsust kogunud viimase saja aasta vältel. Linna peetakse Poola suusaspordi sünnikohaks, igal aastal toimuvad seal maailmatasemel talispordivõistlused.

Et tegemist on Poola ühe vaeseima piirkonnaga ja kohalike sissetulek põhineb peamiselt turistidel, luuakse nendele atraktiivsuse pakkumiseks linna ja keskust ümbritsevatesse küladesse olemasolevale 50 suusaliftile igal aastal lisa.

Lamedad ja lihtsad nõlvad vahelduvad professionaalidele mõeldud mägedega, sellepärast võib seal sportimas näha algajaist maailma suusatippudeni välja.

Hooaeg varakevadeni

Kuigi hooaeg algab poolest detsembrist, on osa mägedest avatud juba kuu varem, kui sajab maha esimene lumi. See püsib tavaliselt märtsi või aprillini. Kõige stabiilsema kliimaga kuud on jaanuar ja veebruar, kui külmakraadid on alla kümne ning mägede kohal paistab päike.

Kõige paremad suusatamistingimused valitsevad Kasprowy Wierchi piirkonnas. Samanimelise mäe kõrgus on 1987 meetrit ja tippu, kust avaneb imeline vaade Tatratele ja kogu Zakopane ümbrusele, pääseb köisraudteel sõitva tõstukiga.

Algajatele on kõige sobivam suusakoht Koziniec, kus on valgustatud suusarajad ja masinad kunstlume tootmiseks.

Väga häid mägesid võib leida lähedalasuvatest küladest Poroninist, Bukowinast, Tatrzanskast, Bialkast ja Murzasichlest.

Tatratesse matkama

Linnaservast saab alguse Tatrate rahvuspark. Tatrad on 51 kilomeetrit pikad ja kuni 12 kilomeetrit laiad, Poola Tatrad moodustavad mäestikust vaid viiendiku. Just rahvuspargist algab paljude mägironijate tee Tatrate tippudesse, kuid kergema raskusastmega radasid armastavad nautimas käia needki, kellel mägironimiseks tahtmist või oskusi ei jagu.

Pargis on lubatud liikuda vaid mööda märgitud radasid, mida on kokku 250 kilomeetri jagu. Esimene peatuspunkt asub sissepääsust 9,5 kilomeetri kaugusel. Seal võib kohvi juua ja sama teed tagasi suunduda või ööbida ning võtta ette pikem matk kaugemale mägedesse.

Kes ise kõndida ei soovi või jaksa, võib lasta end kohale viia hobusega ja nautida mägedevahelise oru vaikust ning puhast õhku.

Suvel on rahvuspark tavaliselt ülerahvastatud, parimaks mägimatkamise ajaks peetakse septembrit ja oktoobrit, kui Tatrates kestab pikk päikeselise ja ilusa ilma periood.

Sellest hoolimata tuleb suvelgi pikemaks matkaks põhjalikult valmistuda, sest mägedes muutub ilm väga kiiresti. Lund võib sadada ka kesksuvel ja ilusa päikeselise päeva varjutab hetkega udu. Kellel varasemat mägimatkamise kogemust pole, sel soovitatakse kaasa võtta giid.

Praktilised majad

Suusatamise kõrval on teine oluline elatusallikas majutuse pakkumine. Uhketest hotellidest enam leiab Zakopanest külalistemaju, kus lihtsa toa hind ühe öö kohta jääb 150-200 krooni vahele.

Linna ja lähedalasuvate külade arhitektuuri vaadates tekib arvamus, et arhitektidel selles piirkonnas töö just üle pea ei kasva, sest elamud näevad välja valdavalt ühesugused – vähemalt kolmekorruselised ja järsu kolmnurkse katusega.

Neil on praktiline väärtus: et talveperioodil sajab seal palju lund, langeb see katuselt ise alla ja rookimisega pole vaja vaeva näha. Maja peab suur olema aga sellepärast, et Poolas elab mitu põlvkonda tavaliselt koos, peale selle peab ruumi jääma puhkajatele.

Kolmnurkseid majasid ehitatakse ka betoonist, kuid linnapildis jääb siiski rohkem silma palkidest elamuid. Ühe maja valmimiseks kulub aastaid.

Sügisel ja talvel puhuvad mägede jalamil tugevad tuuled halny’d. Need põhjustavad palju kahju ja majades kasutatavaid palke tuleb spetsiaalselt töödelda, et selline tuul elamist minema ei puhuks. Kohalikud teadsid rääkida, et ümberkaudsetes külades on aeg-ajalt juhtunud, et halny lükkab elamu lihtsalt ümber. Siis kutsutakse kogu külarahvas seda uuesti püsti tõstma.

Maa on Zakopane ümbruses hinnas, ruutmeetri eest tuleb välja käia ligikaudu 15 000 krooni.

Turg kui linna süda

Zakopane elurütm erineb oluliselt Poola suurlinnade omast. Au sees hoitakse Poola mägimaalaste folkkultuuri ning Witkacy teatri ja Szymanowski muusika väga keerulist repertuaari.

Igal aastal korraldatakse seal mägikultuuri festivali, kus traditsioonilistesse rahvarõivastesse riietunud ja kõikjalt maailmast kokku sõitnud osalejad musitseerivad, tantsivad ja laulavad kesklinna tänavatel.

Tänu soodsale atmosfäärile oli Zakopane enne Esimest maailmasõda populaarne puhkekoht paljude tuntud muusikute ja kirjanike seas. See on jätnud jälje tänapäevagi – linnast leiab palju galeriisid, kunstistuudioid ja kontserdipaiku.

Autode ja busside kõrval on Zakopane transpordis oluline koht hobuvankritel. Kohalikud kasutavad neid nii poodi sõitmiseks kui metsast palkide välja vedamiseks, turistid saavad väikese tasu eest lasta mägimaalase rõivais kutsaril viia end soovitud kohta.

Nagu teisteski Poola linnades, on Zakopane keskmeks turg, mille kaubavalik vähemasti rõivaste osas ei erine suuresti meie turul pakutavast, kuid hinnad on märgatavalt soodsamad. Hinnad kerkivad talvisel ja suvisel turismihooajal, kuid septembrist novembrini, kui linnas muulasi ei liigu, on hinnavahe Eestiga märgatav.

Turistide tõmbenumbrid turul on puidutooted alates köögiriistadest kuni mänguasjade ja eheteni, traditsiooniline Poola suitsujuust, mis mekib eriti hea pärast grillimist, ja pehmed mänguasjad, mis teevad häält.

Autor: Anniki Leppik/Pärnu Postimees
http://www.tarbija24.ee/181207/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/301235.php?louna-poolast-leiab-naudingut-nii-kehale-kui-vaimule