Teide — tulemägi keset päikesesaart

24.01.2008
Selleks, et minna uudistama Kanaaride kõige suuremal saarel Tenerifel asuvat Teide vulkaani, ei pea olema alpinist, seikleja ega maadeavastaja. Hispaania kõrgeima tipu ligi pääsevad kõik, kel vähegi tahtmist on.

Tõsi ta on, et kui mägi on nii kergesti kättesaadav, muutub ta mõnele inimesele igavaks. Minu jaoks oli aga omaette elamus vaadata, kuidas vulkaanisaare keskpunkt turismimagnetiks on muudetud. kirjutab reporter Liisi Seil Sakalas.

Teide jalamile viib heas korras asfalttee, millel liigub arvukalt rendiautosid ja ekskursioonibusse. Et tegemist on käänulise mägiteega, mis vahepeal kulgeb üsna järsaku serval, sõidab enamik neist mõõduka kiirusega. Peatuda ja vaadet nautida on võimalik selleks ette nähtud kohtades.

Turistide oskuslik suunamine on kindlasti üks põhjus, miks Hispaania enam külastatavaid rahvusparke ikka kaunite vaadetega uhkeldada võib.

Vaatamisväärsus number üks

Tegelikult on nii, et inimene, kes kord juba Tenerifele puhkama on läinud, ei saa Teide vulkaanist üle ega ümber. Sellele saare vaatamisväärsuste esinumbrile pakub konkurentsi vaid Loro teema- ja looduspark, mis on ühtaegu nii loomaaed, botaanikaaed kui tsirkus.

Need kaks sihtkohta kuuluvad iga reisifirma korraldatavate ekskursioonide hulka. Ka rendiautoga pole Teidele jõuda raske, kui vaid kiirteelt õigel hetkel maha keerata osatakse. Saare eri servadest viib rahvusparki neli teed, mis kõik lõpuks mäe jalamil kulgeva trassini jõuavad. Turistide teekonda hõlbustab marsruudi hea märgistus.

Peab aga arvestama, et tegemist on maastikuga, kus autot juhtides tuleb piirduda esimese või teise käiguga. Heal juhul saab mõnel teelõigul nautida kolmandatki käiku.

Talvel kattub lumega

Kirjanduses ja turismibrošüürides on 3718 meetri kõrgust Teide vulkaani nimetatud Tenerife auks ja uhkuseks. See on ka üks Kanaaride sümboleid — saarestik on ju tekkinud miljoneid aastaid tagasi vulkaaniliste protsesside tulemusena.

2036-ruutkilomeetrine Tenerife on Kanaari saartest suurim. Pindalalt jääb see alla meie Saaremaale, kuid elanikke on seal rohkem kui pooles Eestis, 850 000.

Kuigi Kanaaridel on aasta ringi soe (kuu keskmine õhutemperatuur on 18-24 kraadi) kattub Teide talvel lumega. Nii saab saare lõunarannikul laevasõitu tehes näha ühekorraga nii rannas suvitajaid kui nende kohal kõrguvat lumist mäetippu.

Kaitsmaks piirkonna omapära, loodi 1954. aastal tulemäe ümber 18 990 hektari suurune Teide rahvuspark. Enamik sellest asub rohkem kui 2000 meetrit üle merepinna.

Omapära sellel paigal jätkub. Madalamatel mäenõlvadel kasvavad Kanaari männid, mis on iseloomulikud just selle saarestiku loodusele. Need kannavad umbes 30 sentimeetri pikkusi okkaid, mis on kolmekaupa kimpudes. Okaste suur pind võimaldab mändidel passaatpilvedest kondenseerunud vett koguda.

Üht võimsamat Kanaari mändi võib imetleda Teide rahvuspargi külje all Vilaflori külas. See sõidutee ääres sirguv hiiglane on 45 meetrit kõrge ning tema tüve ümbermõõt on 9 meetrit.

Tipp jäi kättesaamatuks

Mäestikus järjest kõrgemale tõustes ja pilvedestki läbi sõites avanevad uudistajatele eriskummalised vulkaanilised pinnavormid. Seal võib näha mitmesuguse värvi ja koostisega tardunud laavajugasid ning omapärase kujuga laavakivimürakaid ja kaljusid. Paljud rändajad on niisugust vaatepilti iseloomustanud sõnaga «kuumaastik» ja see ei ole sugugi kohatu võrdlus.

Kui nüüd oma kogemustest rääkida, siis meie seltskond läks Teide mäge uurima oma Tenerifel viibimise teisel päeval, kohe pärast rendiauto kättesaamist. Ausalt öeldes oli see paras julgustükk, sest ühekorraga oli tarvis ümbruskonnas orienteeruda ning harjuda võõra auto ja mägiteedel liiklemisega.

Kui pärale jõudsime, olid sõiduärevusele lisandunud tugev peavalu ja iiveldus. Meil oli küll kindel plaan minna sõitma köisraudteega, mis viib huvilised 2356 meetri kõrguselt Teide jalamilt kaheksa minutiga 3555 meetri kõrgusele, kuid paraku jäi see teostamata. Enesetunne oli liiga kehv, et seista vähemalt paari tunni pikkuses järjekorras.

Märkusena olgu öeldud, et gondlisõidu lõpp-punktist jääb vulkaani kraatri servani veel 150 meetrit, mis tuleb soovijatel läbida jalgsi. Tipu vallutamiseks peab enne küsima loa, mis väljastatakse Tenerife pealinnast Santa Cruzist. Nii püütakse kaitsta murenevat kraatritippu turistihordide eest.

Vulkaani tippu võib matkata ka jalgsi, köisraudteed kasutamata, kuid see nõuab aega ja head füüsilist vormi.

Kui mäestikust tagasi allapoole sõitsime, muutus enesetunne õnneks aina paremaks. Nii osutus tõeks meie lootus, et iivelduse põhjustas kiire mäkketõus, mitte kraaniveesõõmust saadud surmav kõhutõbi.


Postimees.ee
Toimetas: Liisi Seil, Sakala
Foto: Reuters / Scanpix
http://www.tarbija24.ee/240108/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/308024_1.php?teide-tulemagi-keset-paikesesaart

Uudiste arhiiv