Eesti vajab poole rohkem doonoreid

Et Eesti haiglate verevajadused ületavad praegu saadava koguse ja ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab doonorite arvu kahekordistada, algab pärast 20 aastat esimene üleriigiline vere kogumise kampaania.

Põhja-Eesti Verekeskuse eestvedamisel kuu aega kestva doonorluskampaania avalöök anti eile hommikul kell kümme doonoripäevaga Sokos Hotel Viru suures konverentsisaalis.

Üks eilsetest vereandjatest, juba üle kümne korra verd andmas käinud If Eesti Kindlustuse müügijuht Ave Velt tunnistas, et teda ärgitab doonoriks veendumus, et kui ükskord endal või lähedastel peaks verd vaja minema, on keegi hea inimene selleks täpselt sama teinud, mida tema praegu teiste heaks teeb.

«Energiat on mul endalgi küllalt, kuid kõige olulisemaks pean seda moraalselt head tunnet, mida ma sellest saan,» leidis Velt.

Üleriigilist kampaaniat läheb selle korraldajate sõnul vaja eelkõige seetõttu, et Eesti ei tule enam olemasoleva doonorite arvu ja verekogusega toime.

Praeguse seisuga moodustavad veredoonorid ligikaudu 2,5 protsenti Eesti elanikkonnast. See on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitavast 4–5 protsendist ligikaudu poole vähem.

Kampaania juhi, Põhja-Eesti Verekeskuse doonorluse osakonna juhataja Katre Plaani sõnul läks Eesti 1997. aastal maailmas laialt levinud tava kohaselt üle vabatahtlikule ja tasuta doonorlusele. See kahandas kunagiste aktiivsete doonorite ja vereloovutuse hulka drastiliselt.

Alles 2002. aastal suudeti ületada 1996. aastal verekeskuses arvel olnud doonorite üldarv.
Plaani sõnul loovutab keskmine doonor ikkagi vähem verd kui aastaid tagasi ja seega on ka nende kasutuses oleva vere hulk järjest väiksem.

Viivika Petrauts, kes andis eile esimest korda elus verd, tuli üritusele tegelikult hoopis kohvifirma Löfbergs Lila esindajana. Piiga pidi doonoritele keelekastet pakkuma, kuid ei pidanud kiustatusele vastu ja palus endki arstil läbi vaadata.

Teine eilne vereandja, Kristiina Puura, kuulis doonoripäevast raadiost. Kuigi Puura polnud varem verd loovutanud, arvas ta, et kuna on väga vähe asju, millega saab nii otseselt kellelegi head teha, otsustas ta enam mitte oodata.

Postimehega rääkinud õde Tiina Animägi leidis, et väljasõidud on ka neile huvitavad, sest saab rohkem inimeste keskel olla, kuigi vahel on välitingimused külma või palavuse tõttu ka keerulised.

Enamasti küsivad esimest korda verd andma tulnud õe sõnul ikka üht ja sama – kas on väga valus? «See väike suts, mis me siin teeme, pole veel kedagi minema peletanud,» teadis Animägi kogemustest öelda.
Eile kella kolmeni pärastlõunal kestnud vabatahtlikul vereloovutamisel osales Katre Plaani sõnul 36 inimest, üheksa saadeti arsti poolt vastunäidustuste tõttu tagasi ja kokku koguti üle 16 liitri doonoriverd.

Plaan nentis, et kõigi aegade suurim doonorluskampaania kasutab oma tugevalt sotsiaalse sõnumi inimesteni viimiseks ära kõik meediavõimalused ning lisaks telereklaamile tulevad ka suured välireklaamid, banner’id tuntumatesse internetiportaalidesse ja trükimeediasse.

Täna jõuab televisiooni esimene Põhja-Eesti Verekeskuse tellitud kampaania «Elu läheb edasi» reklaamiklipp.

Postimees