Eesti Kunstimuuseumi uudised 17.-23. märts

17.03.2008
Külastajale!
Kõik Eesti Kunstimuuseumi filiaalid on riiklikel pühadel, 21. ja 23. märtsil suletud! Ilusaid kevadpühi!

Pilte Nõukogude Eestist
Kumu kunstimuuseumis toimub kevadise loengu- ja filmisarja "Pilte Nõukogude Eestist" teine hooaega. Üritused toimuvad üle nädala kolmapäeviti kell 18.00 Kumu auditooriumis. Sari koosneb viiest loengust, mis käsitlevad erinevaid nõukogude perioodi kunsti- ja kultuurinähtusi. Loengutele järgneb teemaga otsapidi haakuv filmiprogramm. Sissepääs tasuta!

Sel kolmapäeval:
"Kultuuripoliitika ja kirjanduselu nõukogudeaegses Eestis"
Andres Ehin
Juba Vene võimu algaastatel 1940–1941 püüti Eesti rahvuslikku kultuuri tasalülitada ja asendada see nõukoguliku pseudokultuuriga. Kasutati nn piitsa ja prääniku meetodit. Juuniküüditamine 1941. Tulutoovad riiklikud tellimused neile loovharitlastele, kes olid valmis kuulekust üles näitama. Ühe aastaga ei suudetud eestlaste meelelaadi muidugi murda.

Uus katse Eesti rahvast stalinliku "kultuuri" rüppe suruda sai alguse aastatel 1944–1945 ja kulmineerus aastatel 1948–1955. Stalini aeg ja paar sellele järgnevat aastat olid veripunased ja vägivaldsed. Märtsiküüditamine 1949. EKP Keskkomitee pleenum 1950. aastal. Suur hulk loovharitlasi said tunda stalinliku režiimi repressioone ja tagakiusamist, teiste hulgas ka tippnimed – nagu näiteks Heiti Talvik, Raimond Valgre, Adamson-Eric jpt.
Tolle ajastu märksõnad:
1) sotsialistlik realism
2) kunst olgu sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik
3) kunst kuulub rahvale.

Sotsialistliku realismi teooria oli äärmiselt igav ja tuim. Selle üle irvitati – muidugi mitte avalikult, vaid salaja. Praktika näitas, et avalik irvitamine võimu üle oli tol ajal ohtlik. Sotsrealismi rahvalik definitsioon kõlas nii: "Sotsialistlik realism on partei ja valitsuse kiitmine neile arusaadavas vormis." Loosung "... sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" oli demagoogiline. Sisuline rahvuslikkus oli keelatud. Rahvuslikkus taandati teatavate tuimade stereotüüpide kasutamisele. Ka hüüdlause "Kunst kuulub rahvale!" oli demagoogiline. Räägiti sellest, et kunst peab olema lihtne, üldarusaadav. Aga need viisid, millega seda üldarusaadavust tagada, määras partei keskkomitee diktaat. Kõige tähtsamaks pidas ametlik kultuuripoliitika kultuuri viimist kompartei ideoloogia teenistusse.

Selleks rakendati kõikvõimalikke abinõusid. Kultuuri valvasid tähelepanelikult KGB, Glavliti tsensorid, kaadrite osakonnad, eriosakonnad ja teised ideoloogia-asutused. Läänes ja Eesti vabariigis ilmunud kirjandust hävitati tuleriidal või paberihuntidega.

Vaatamata massiivsele propagandale ja järelvalvele, kukkus ametlik nõukogude kultuuripoliitika Eestis läbi. Kuulekate kirjanike ideoloogilisi teoseid ei ostetud. Raamatukauplused olid ostjaist tühjad. Uudisteoste tiraažist läks suur osa varsti vanapaberiks. Vene filme ei vaadatud. Ideoloogia juhid olid võimetud aru saama eestlaste identiteedist. Ja ega nad selles suunas pingutanudki.

Rahva kultuuripoliitika erines ametlikust kultuuripoliitikast väga. Kõik Eesti-aegne ja läänelik oli soositud. Täiturult osteti elavalt Eesti-aegset kollast kirjandust, aga ka väärtkirjandust müüdi seal vahetevahel. Lääne filme näidati haruharva, aga nende jooksmise ajal tekkisid kinokassade taha hiigelsabad.

Kuuekümnendatel hakkas sotsrealism välja surema. Moskva diktaat ei olnud enam nii karm kui Stalini ajal. Veripunane vägivald asendus hallikasroosa survepoliitikaga. Väikekodanlus mugandus nõukogude võimuga. Nõukogude võim mugandus väikekodanlusega. Kompartei ametliku kultuuripoliitika läbikukkumisel oli oluline osa Eesti iseseisvumises kaheksakümnendate lõpul.

Film:
"Võlg" (1966)
Režissöör Valdur Himbek
Eesti Telefilm
Kestus 52 min

Film noortest, mis on vändatud 1960ndate kirjanduse lapsgeeniuse Mati Undi stsenaariumi järgi, aluseks tema samanimeline jutustus. Must-valge, ilus, romantiline ja nukker, täis oma ajas tavatult otsekoheseid eksistentsiaalseid küsimusi. Ilma vastusteta.

Täname: Eesti Filmiarhiiv, Tallinnfilm, Eesti Televisioon, Läti Saatkond

Dokumentaalfilmid
Teisipäeval, 18. märtsil saab Kumu auditooriumis vaadata kahte loodusteemalist dokumentaalfilmi:

"Pingviinide marss" kell 16.00
Igal aastal alustavad keiserpingviinid oma erakordset marssi üle Antarktika jäiste väljade. Tuhanded linnud lahkuvad koduse ookeani äärest, et rännata soojätkamise instinkti ajel lugematuid kilomeetreid ekstreemsetes oludes. Nende eesmärgiks on jääväljad, mida ümbritsevad pangad on näinud lugematuid keerulisi rituaalseid paaritustantse, saadetuna pingviinide ekstaatilise laulu kakofooniast – väljad, kus jagunetakse monogaamsetesse paaridesse.

"Pingviinide marss" on filmitud Super 16mm lindile, et anda täielikult edasi linde ümbritseva keskkonna võimas vaatepilt (sh uudsed veealused kaadrid pingviinide talvemängudest). Režissöör Luc Jacquet’ meeskond on saanud hakkama millegi pingviinide saavutustega võrreldavaga, pidades Antarktika talves ilma mere- või õhutranspordiühenduseta vastu 13 kuud. See kangelaslikkus võimaldas neil dokumenteerida filmile ühe aegade heroilisema saaga.
Trevor Groth, Sundance’i filmifestival

Prantsusmaa 2005, 85 min
Režissöör: LUC JACQUET
Produtsendid: Bonne Pioche, Yves Darondeau
Stsenaarium: Luc Jacquet, Michel Fessler
Operaator: Laurent Chalet, Jerome Maison
Muusika: Emilie Simon
Montaaž: Sabine Emiliani
Jutustajad: Romane Bohringer, Charles Berling, Jules Sitruk
Tootja: Bonne Pioche
Levitaja: Tallinnfilm
Keel: prantsuse
Festivalid: Sundance, Seattle, Helsinki

Piletid 40.-/60.-

"Arktika lugu" kell 18.00
See dokumentaalfilm meeldib nendele, kes jumaldasid "Pingviinide paraadi" aga ka nendele, kellele lihtsalt loodus meeldib. Suurejooneline "Arktika lugu" räägib väikestest loomapoegadest, morsast Seelast ja jääkarust Nanust, ning nende sirgumisest karmides arktikatingimustes. Arktika, mis kunagi oli jääkarudele ja morskadele maailma parimaks koduks, on inimese põhjustatud kliimasoojenemise tõttu sulama hakanud ning loomadel, kes seal alati elanud on, muutub ellujäämine üha raskemaks.
Filmile loeb ingliskeelset teksti peale kuulus räppar ja laulja Queen Latifah, nii et tegemist ei ole tavalise loodusfilmiga.

Režissöör: Adam Ravetch, Sarah Robertson
Prod: Adam Leipzig, Keenan Smart
Sts: Linda Woolverton, Mose Richards, Kristin Gore
Op: Adam Ravetch
Muusika: Joby Talbot
Mont: Beth Spiegel
Os: Jutustaja/Narrator: Queen Latifah
Tootja: National Geographic Films
Maailma müük: Wild Bunch
Print: Tallinnfilm
Kestus 35 min
Festivalid ja auhinnad: San Sebastian, Seattle, PÖFF (Just Film - parim lastefilm)

Piletid 40.-/60.-

MUUSEUMID:

Kumu kunstimuuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Varamu
Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni

Rasked valikud
Eesti kunsti Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni

Näitused:
"Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus"
Kaasaegne kunst ja soome-ugri maailm
Näituse pealkiri "Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus" viitab soome-ugri maailma geograafilisele asukohale, aga samuti tõsiasjale, et mõni ala ja rahvus on tavateadvusest justkui pagendatud, kaasaegse kultuuri vaimselt kaardilt kustutatud. Neid võib võrrelda isegi alateadvusega, mida Freud nimetas kunagi suurepäraselt teadvuse ürgseks asukaks. Lisaks vihjab pealkiri soome-ugri kunstnike ja intellektuaalide üldteada huvile kõige psüühilise vastu.
14.03.2008-18.05.2008 (V korrus)

"Vaba kunsti" töötuba Moskvas 1957
Näitus räägib suure poliitika varjus juhtunud isiklikest lugudest, kunstnike omamüütidest ja nende muutumisest poliitiliseks aktiks. Justkui "ajaloolise eksitusena" toimunud festivali sündmusi rekonstrueerivad fotod, dokumendid, pressikajastused ja filmilõigud.
7.03-25.05.2008 (IV korrus, B-tiib)

Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos
Näitus sisaldab etnograafilise kallakuga fotosid Eestist, põhirõhuga Johannes Pääsukese Setumaa (1911–1915) ja Saaremaa (1913) piltidel. Neid täiendavad teiste kutseliste ja asjaarmastajate fotograafide tööd samadest paikadest.
22.02.2008-14.09.2008 (III korrus, B-tiib)

Kestev minevik. Nõukogude aja märgid uuemas eesti kunstis
Näitus tegeleb Nõukogude perioodi käsitlusviisidega 1990. ja 2000. aastate eesti kunstis. Mälestused ja visioonid lähiajaloost on viimase viieteistkümne aasta jooksul võtnud kõige erinevamaid vorme, alates möödunu unustamise soovist 1990ndate esimesel poolel kuni Nõukogude aja igapäevaelu ja esemelise keskkonna taasavastamiseni 2000ndate alguses. Nõukogude aja märkide olemus ja tähendus kunstiteostes sõltub sageli kunstnike isiklikust kogemusest, ühenduslülidest isikliku ja "suure" ajaloo vahel.
9.11.2007–30.03.2008 (IV korruse A-tiiva projektiruum)

Hariduskeskus:
Haridusprogrammid lasteaiale:
Vaadates üles (taevad eesti kunstis)

Haridusprogrammid lasteaiale ja algklassidele:
Töö kiidab tegijat (Tööteemalised kunstiteosed)
Popkunst - Pop Kunst (Kaasaegne kunst)
Lugusid kunstis (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Sõpruseaeg (baltisakslaste kunst)
II osa Veenõid Lorelei ja teised (Köler)
III osa Armastusest (Köler, Weizenberg, Adamson)
IV osa Peetri lubadus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
V osa Pariisi (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort)
VI osa Oma seadused (Eesti Kunstnikkude Ryhm)

Haridusprogrammid põhikoolile:
Töö kiidab tegijat (Tööteemalised kunstiteosed)
Surematud asjad (Natüürmort eesti kunstis 19. ja 20. sajandil)
Skulptuuur ja emotsioon
Peateel (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Algusest peale (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Peod ja portreed (baltisakslaste kunst)
II osa Südamega (Köler)
III osa Pronksist tuul ja marmorunenäod (Weizenberg ja Adamson)
IV osa Miks hobune peatus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
V osa Geniaalsed boheemlased (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort)
VI osa Sõnadeta (Eesti Kunstnikkude Ryhm)
Uue põlvkonna legendid (eesti kunsti klassika), vene keeles

Haridusprogrammid gümnaasiumile:
Magistraal (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Vähe süüa, palju külmetada (Mägi)
Surematud asjad (Natüürmort eesti kunstis 19. ja 20. sajandil)
Libakala (eesti kunst 1945-1991)
Uue põlvkonna legendid (eesti kunsti klassika), vene keeles

Info ja registreerimine: tel. 534 39230 või 602 6074 (lauatelefonil 14.00-16.00) või haridus@ekm.ee

Auditoorium:
Pingviinide marss
Koostöös Tallinnfilmiga
Piletid 40.-/60.-
18. märts kell 16.00

Arktika lugu
Koostöös Tallinnfilmiga
Piletid 40.-/60.-
18. märts kell 18.00

Pilte Nõukogude Eestist
Andres Ehin
"Kultuuripoliitika ja kirjanduselu nõukogudeaegses Eestis"
Film "Võlg"
19. märts kell 18.00
Osalemine tasuta!

Info: 602 6000

Adamson-Ericu muuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Adamson-Ericu teosed

Näitus:
Iluraam - raami ilu
Väljapanek koondab vaatajate tähelepanu kunstiteose vormistamise traditsiooniliste võtete arengule. Eksponeeritud on maale, graafikat, pastelle ja neid ümbritsevaid iluraame 17. sajandi lõpust kuni 2006. aastani. Mitme sajandi jooksul on erinevad kunstnikud otsinud harmoonilist kooslust kunstiteose ja selle vormistusvõtte vahel. Näitusel on huvitavaid portreid, maastikke ja natüürmorte alates Tallinnas 17. sajandil tegutsenud meistri Ernst Wilhelm Londiceri (1655–1697) loomingust kuni tänapäeva maalija Laurentsiuse teoseni.
08.03.2008-08.06.2008

Haridus:
Muuseumitunnid
(5-12aastastele):
Iluraamid
Muuseumidetektiiv
Rääkivad portreed ja täpilised lilled
Kohvikumaalid ja tujukad kujundid
(13-19aastastele):
Raam ja kunstiteos

Gruppidele ettetellimisel tel. 644 5835
Info: 644 5835

Kadrioru kunstimuuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
16.-20. saj. maalikunst (Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid)
18.-20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur

Näitus:
Igatsedes mägesid. Šveitsi maastikud Balti kunstis
Näitus matkab koos Balti kunstnikega (Carl Grass, Johann Wilhelm Krause ja August Matthias Hagen) Šveitsi mägiradadel ja tutvustab neile eeskuju andnud Šveitsi maastikumaalijate loomingut (Salomon Gessner, Johann Ludwig Aberli koolkond, Ludwig Hess jt). Väljas on tööd Kunsthaus Zürich’i, Šveitsi Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstimuuseumi kogudest.
Näituse idee ja teostus: Giuliano Crivelli, Kadi Polli
9.02.2008-11.05.2008

Haridus:
Muuseumitunnid:
Kadrioru lossi lood (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Suursugune barokk ja vallatlev rokokoo (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Klassitsism ja akademism (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Jõulutäht (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Nutikad nõud (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Raamid, raamid, raamid (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Maastikud ja meri" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Maalilised reisid" (Lossikooli III, IV ja V klassile ja põhikoolile)
Mõistus ja tunded: romantism (põhikoolile ja gümnaasiumile)

Integratsiooniprogrammid:
Muuseumitundide sari Lossi lapsed (7-11aastastele)
Töövihikuprogrammid Ajaloo ilu ja Kunstistiilid (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Kontsert:
Eesti Interpreetide Liit:
Sten Lassmann (klaver)
Kavas: H. Eller
22. märts kell 18.00
Piletid 90.-/40.- Piletimaailmast ja tund enne algust kohapeal

Mikkeli muuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
Johannes Mikkeli kollektsioon: 16.-20. saj. Lääne-Euroopa, Vene, Hiina kunst

Näitus:
Mikkeli muuseum 10
Mikkeli muuseum tähistab oma kümnendat sünnipäeva muuseumit tervikuna hõlmava näitusega. Näitus "Mikkeli muuseum 10" keskendub Mikkeli graafikakollektsiooni laiaulatuslikule eksponeerimisele. Püsiekspositsiooni lisandub Eesti kunsti tuba.
16. juuni–kevad 2008

Haridus:
"Läbi lukuaugu" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Kunstikoguja maailm" (Lossikooli III, IV ja V klassile ja põhikoolile)

Integratsiooniprogramm:
"Põnev portselan ja joontest pildid" (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Info: 606 6400

Niguliste muuseum
Avatud: K–P 10–17

Püsiekspositsioon:
Kirikukunst alates XIII sajandist ning gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevarad

Näitus:
Kirikukellad Eestis
Näitus tutvustab publikule eelkõige vanemaid, väärtuslikumaid ning unikaalsemaid Eestis säilinud kirikukellasid, mis pärinevad Eesti muuseumide, kirikute koguduste ning erakogudest.
26. mai 2007 - 31. mai 2008

Haridus:
Muuseumitunnid:
Lõvijaht Nigulistes (7–12-aastastele lastele)
Head ja pahad (7–12-aastastele lastele)
Inglid Niguliste kunstiteostel (7–12-aastastele lastele)
Vanad kirikukellad (7–12-aastastele lastele)
Niguliste Surmatants: keskaegse inimese ja maailmapildi peegel
(gümnaasiumiklassidele)
Temaatilised ekskursioonid gruppidele ettetellimisel tel 631 4330

Kontsert:
L- P kell 16.00 Orelimuusika pooltund
Sissepääs muuseumi piletiga

Info: 631 4330

Kristjan Raua majamuuseum
Avatud: N–L 10–17

Püsiekspositsioon:
Kristjan Raua looming

Näitus:
A. Tassa. 125 aastat sünnist
Tassa kunstiloomingu kõrgaeg langeb Noor-Eesti perioodi, mil ta koos Fr. Tuglase, K. Mäe, N. Triigi ja A. Starkopfiga avastas ennast ja maailma. Kunstniku huvialad olid mitmekesised. Oma õpi- ja rännuaastatel (1906–1914, peamiseks peatuskohaks Pariis) püüdis ta endasse talletada võimalikult palju teadmisi-elamusi kunstist, kirjandusest, muusikast.

Haridus:
Muuseumitunnid (eesti ja vene keeles):
Taevad ja väravad
Lapsepõlve mõjud K. Raua loomingule
Eesti legendid ja Kalevipoeg
Gruppidele ettetellimisel tel. 670 0023

Info: 670 0023; 533 33731


Eesti Kunstimuuseum
Weizenbergi 34 / Valge 1, 10127 Tallinn
Kantselei: 602 6001
Faks: 602 6002
muuseum@ekm.ee
http://www.ekm.ee/

Uudiste arhiiv