Uurijad soovitavad uusi trammiliine

Lasnamäele, Mustamäele, Põhja-Tallinna ja Nõmmele tuleks käima panna tramm, soovitab Tallinna ühisveondust pool aastat uurinud ekspert.

Linnavalitsuse ja Prantsuse transpordiuuringufirma koostöös valmib aasta lõpuks ulatuslik uurimus linna ühistranspordist. Uuringu peaeesmärk on pakkuda Tallinnale välja optimaalne ühisveosüsteem, selle elluviimiseks saab raha taotleda Euroopa fondidest. Selleks peab riik omakorda võtma projekti enda südameasjaks ja kirjutama selle prioriteetide hulka.

Uuring algas mullu 10. novembril, esiteks korraldati pereküsitlus. Küsitleti 6000 inimest, tulemused on praegu töötlemisel. Küsitlusega saadi teada, kuhu liigutakse ja kui palju inimesi liigub. “Praegu joonistame üles transpordikoridore – need saavad aluseks tuleviku ühistranspordivõrgule,” kirjeldas uuringu käiku transpordiuuringufirma Systra projektijuht Jean-Manuel Giely.

“Kui alusandmed on olemas, hakkame välja töötama muudatusettepanekuid ühisveokite liikumises. Variandid ning kogutud statistika mängitakse arvutis läbi,” seletas Giely.

Peamine eeldus, millest insenerid lähtuvad, on küsitlusest koorunud tõsiasi, et sõiduautosid kasutatakse linnas üha enam, kuid sellest hoolimata pole autot 54 protsendil linlastel ning 56 protsendil pole juhiluba. “Seega on ühistransport pooltele linlastele peamine liikumisvahend,” märkis Prantsuse ekspert.

Ehkki linlaste vajadus ühisveonduse järele on suur, ei suuda praegune süsteem seda vajadust täita – nii ei lähe elektritransport praegu linnasüdamest eriti kaugemale. Prantslased soovitavad aga muuta elektritransport linna ühisveonduse selgrooks.

Teatavad piirkonnad linnas lausa nõuavad Giely sõnul elektritransporti. Näiteks Lasnamäel ja ka Mustamäel oleks trolli kõrvale ka trammi vaja.

“Üks liin võiks viia ka Põhja-Tallinnast läbi kesklinna Nõmmele. Olemasolevad liinid on väikesed ega vii kaugele. Ida suunas liigub vähe tramme, trollid on enamikus linna lääneosas. Peale busside ei saa näiteks Lasnamäelt Nõmmele millegi muuga sõita.”

Kõige viimasena koostatakse finantsanalüüs, kus täpselt kirjas, kuhu rajada uued liinid, kus pikendada praegusi. Samas tehakse ka sotsiaalmajanduslik kasulikkuse uuring. “Puhtast rahalisest vinklist vaadeldakse äratasuvust. See osa huvitab panku ja teisi rahastajaid. Anname aru, kuidas maksumaksja raha on ära kasutatud, milliseid eeliseid elanikkond saab,” täpsustas projektijuht.

“Aga kasu on ka näiteks ummikute hajutamisel tekkiv ajavõit ja ajavõit, mis tuleb ühistranspordi kiiruse suurenedes. Kasu, mis saadetakse vähesemast saastamisest – kõike seda saab ka rahas mõõta,” lisas Giely.
Otsuste vastuvõtmisest kuni trammide käikupanekuni läheb umbes kolm aastat.

Projekti rahastab Prantsusmaa, kes maksab ekspertide töö, Tallinn panustab projekti infoga, mis seni transpordiuuringutest saadud on. Projekti kallal töötab Systra projektijuhi Jean-Manuel Giely ohjamisel 14 spetsialisti.

Systra on samasuguse uuringu teinud Vilniuses. Sealne linnapea soovis linna trammi. Uuringu tulemusel tehti ettepanek, et Vilnius peaks saama kolm trammiliini. Projekt on võetud Leedu riigi prioriteetsete projektide nimistusse ja Euroopa Pank teeb seal juba rahastamismudeli leidmiseks finantsuuringut.

Aastail 2002–2003 tehti uuring Riias. Seal on tugev trammivõrk olemas, eesmärk oli seda optimeerida. Tänaseks on trammiliinide ajakohastamisega algust tehtud. Ka seal on projekt riigi prioriteetsete projektide nimistus.
Systra on uurinud ka Eurostari käikupaneku võimalusi La Manche’i alla, Korea ja Taiwani ultrakiirrongide projekte ning metroo rajamist Egiptusse, Mehhikosse ja Alžeeriasse.

Varem on Tallinna transporti käinud uurimas hollandlased ja taanlased. Hollandlaste uurimus 1995. aastal võttis luubi alla võimaliku kiirtrammi Lasnamäel. Ettepanekuid ei kinnitatud, kuna need hinnati liiga kalliks.

2002–2003 olid siin taanlased, kes tegid transpordi strateegilise uuringu. Selle uuringu eeliseks oli see, et määrati investeeringute mahud kümneks aastaks. Osa tulemustest ja kokkuvõtetest jäi samuti kinnitamata, kuna uuring puudutas liialt ekspluatatsioonilist külge: näiteks kategoorilised ettepanekud liinide või operaatorite sulgemise kohta.


EPL