Eesti Kunstimuuseumi uudised 24.-30. märts

Tasuta külastuspäev!
Neljapäeval, 27. märtsil on kõigis Eesti Kunstimuuseumi filiaalides tasuta külastuspäev! Tere tulemast!

Soome kunsti kuldaeg
Näitus "Soome kunsti kuldaeg. Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust" on sissejuhatuseks kahe naabermaa muuseumide pikemaajalisele koostööprojektile.

Soome kunst saavutas üle-euroopalise tuntuse 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel, mil Soome paviljon osutus üheks maailmanäituse populaarseimaks. Selleks ajaks olid soome kunstnikud omaks võtnud loodusläheduse ja tõepärasuse nõude, jõudnud selle kaudu koduse põhjamaise looduse avastamiseni ja rahvalike teemadeni. Sajandivahetusele eelnenud kümnendil põimusid soome kunstis oma juurte otsimine Karjala küladest, rahvuslikkuse idee ja Venemaa poliitilise surve vastu suunatud mässumeelsus. See kõik seostus toona "dekoratiivseks" nimetatud lihtsustatud pildikeele loomise ja kasvanud huviga inimese hingemaailma vastu. Talvine inimtühi maastik, ürgne laas, müüdid ja muistendid – just siit otsiti ärkamiseajal rahvusliku identiteedi ülesehitamiseks vajalikke sümboleid.

Soome kunsti kuldaeg jäi aastaisse 1880–1905/1908. See algas prantsuse realismi-naturalismi jõudmisega soome kunstnike loomingulisele silmapiirile ning lõppes 1905. aasta üldstreigi ja 1908. aastal Pariisis avatud soome kunsti näitusega.

Väljapaneku juhatavad sisse soome 19. sajandi kolmandal veerandil tegutsenud Robert Wilhelm Ekmani, Werner Holmbergi, Ferdinand von Wrighti, Adolf von Beckeri, Hjalmar Munsterhjelmi, Fanny Churbergi rahvuslikel teemadel olustikupildid ja maastikud. Neile järgnevad rahvusvahelise tuntuse mõttes ehk kaalukaimad autorid Axeli Gallen-Kallela, Albert Edelfelt, Eero Järnefelt, Pekka Halonen, Hugo Simberg ja Magnus Enckell. Soome kunsti kuldajale on iseloomulik andeka naiskunstnike põlvkonna esiletõus. Neist "kunstiõdedeks" nimetatud moodsate naiste loomingust on väljas Helene Schjerfbecki, Maria Wiiki, Elin Danielson-Gambogi loomingu tippu kuuluvad tööd.

Näituse koostamisel on lisaks soome kunsti suurkujude esitlemisele olulised soome kunsti vaimseid alustalasid peegeldavad teemad. Nii näeme väljapanekul olustikulisi motiive ja rahvatüüpe, aga ka palju Soome maastikku, põhjamaise suveöö erilist valgust, talve ja avaruse tõlgendamist sümboolses võtmes. Näitus osutab ka soome kunstikultuuri rahvusvahelisele palgele, selle seotusele Itaalia ja Pariisi, aga ka sajandivahetuse moodsate kunstiliikumistega. Oli ju soome kunsti kuldaja lõpp seotud modernismi võidukäigu algusega.

Näitusel saab vaadata filmi Turu Kunstimuuseumi ehitusloost, samuti Soome kultuurilugu kajastavaid eluloofilme "Akseli ja Noor-Soome" ja "Albert Edelfelt". Näitusega kaasneb ka mahukas kataloog.

Näituse kuraator on Tiina Abel (Kumu kunstimuuseum), kaaskuraatorid Christian Hoffmann ja Mia Haltia (Turu Kunstimuuseum). Näituse ja kataloogi kujundajas Tiit Jürna.

Näitus Turu Kunstimuuseumi kollektsiooni ühest suurimast rikkusest – 114 teost 19/20. sajandi vahetusse jäävast nn soome kunsti kuldajast – jääb Kumus avatuks 8. juunini.

Näitusega kaasnevad sündmused:
26. märts kell 17.00 Soome Instituudis räägib Tallinna Ülikooli õppejõud ja ajaloolane Helena Sepp Soome kunsti kuldaja perioodi poliitilisest, ühiskondlikust ja inimlikust taustast.

28. märts kell 12.00 Näituse kataloogi esitlus. Turu Kunstimuuseumi kuraator Christian Hoffmann kõneleb näitusel Turu Kunstimuuseumi kuldaja kollektsioonist.

3. aprill kell 18.00 linastub auditooriumis Peter von Baghi Soome kultuuriloost jutustava 10-osalise filmitsükli "Sinine laul" I osa "Sellised me oleme" (2003).

5., 6., 26. ja 27. aprill kell 13.00 toimuvad näitusel sarja "Kunstile külla" ekskursioonid
NB! 27. aprillil toimub ekskursioon vene keeles!

6. mai kell 16.00 tutvustab Turu Kunstimuuseumi kuraator Mia Haltia näitust.

22. mai kell 18.00 peab Kumu auditooriumis loengu Espoo Moodsa Kunsti Muuseumi direktor Markku Valkonen.

23. mail kell 11.30 ja 13.00* toimuvad näitusel seenioridele mõeldud ekskursioonid.
*vene keeles

Kataloogi esitlus ja ringkäik kuraatoriga
Reedel, 28. märtsil kell 12.00 esitleb Kumu kunstimuuseum II korruse fuajees näituse "Soome kunsti kuldaeg. Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust" kataloogi, mis on esitlusel ka tavapärasest soodsama hinnaga müügil. Esitlusele järgneb Turu kunstimuuseumi kuraatori Christian Hoffmanni juhitud ringkäik näitusel.

Esitlusel räägivad vastilmunud kataloogist Kumu kuraator Tiina Abel, Kumu direktor Sirje Helme ning Turu Kunstimuuseumi direktor Kari Immonen. Kataloog tutvustab silmapaistvamate meistriteoste kaudu soome kunsti ajalugu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses; lisatud on ka kunstnike biograafiad ja ülevaade olulisematest faktidest selle perioodi Soome kultuuriloos. Tekstid on kirjutanud Mia Haltia, Christian Hoffmann ja Tiina Abel, kataloogi kujundas Tiit Jürna. Kataloog on eesti ja soome keeles, resümeed inglise ja vene keeles, 192 lk, rikkalikult illustreeritud.

Esitlusele järgneval ringkäigul räägib Christian Hoffmann näitusel olevast Turu Kunstimuuseumi kollektsioonist, Soome kunsti kuldajast ning loob võrdlusi eesti ja soome kunsti vahel. Ringkäik toimub inglise keeles ning sellest saab osa võtta muuseumi piletiga.
Kumu dokumentaal
"Annie Leibovitz – elu läbi objektiivi"
Rez: Barbara Leibovitz
USA 2007
Inglise keeles!

Annie Leibovitz on elav fotograafia ja populaarkultuuri legend, kelle pildid lõid omal ajal näo legendaarsele popmuusikaajakirjale "Rolling Stones" ning on ligi kolm aastakümmet edastanud tähtede sära "Vanity Fair-i" ja "Vogue'i" lehekülgedel. Sügavalt isiklikud kaadrid Yoko Onost ja John Lennonist paar tundi enne viimase saatuslikku hukkumist, glamuurimaailma vapustanud aktifotod lapseootel Demi Moore'ist või olustikujäädvustused Mick Jaggerist ja Keith Richardist Rollingute tuuridel on vaid vähesed näited Leibovitzi kultuurilukku läinud portreefotograafiast. Niisama vahetult ja hingesöövalt on ta suutnud peegeldada õudu ja traagikat Sarajevo ning Ruanda sõjakoledusi jäädvustades. Olles tõenäoliselt sama kuulus, kui paljud tema portreteeritavad, on Leibovitz siiski läbi aastate suutnud oma eraelu avalikkuse eest peita. Fotolegendi õe Barbara portreefilm heidab esmakordselt valgust Annie Leibovitzi isiksusele näidates teda kodustuudio vaikuses töötamas oma viimase fotoalbumi kallal ning intervjueerides tema jäädvustatud kauneid ning kuulsaid. Sõna saavad ka kunstniku ema ja õde ning puudutatakse muuhulgas väga isiklikke teemasid nagu lapsepõlvemälestused, Annie suhe sõjaväelasest isaga ning partnerlus filosoof Susan Sontagiga, kelle mõlema kaotuse Leibovitz hiljuti üle on elanud. ANNIE LEIBOVITZ: ELU LÄBI OBJEKTIIVI on paeluv dokumentaalportree oma ajastu ehk ühest legendaarsemast ja glamuursemast dokumentalistist USA-s.
Filmiseanss on tasuta!

Seenioride reede
Alates 2007. aasta septembrist pakub Kumu ekskursioone spetsiaalselt seenioridele! Ekskursioonid toimuvad kord kuus reedeti. Osavõtt muuseumipiletiga.
Kogunemine Kumu infoleti juures

Algusajad:
Kell 11.30 vene keeles
Kell 13.00 eesti keeles

Esimene seenioride ekskursiooni-reede hooaeg kannab nime "Kujundi sünd kunstnike loomingus".

Sel reedel, 28. märtsil räägitakse Düsseldorfi koolkonnast. Realismi ideestiku läbitöötamine langes peamiselt Düsseldorfi Kunstiakadeemia Eestist pärit professorite-kasvandike õlule.
Koolkonna mõõdukas realism avaldus kõige mitmekülgsemalt kodumaistel motiividel loodud maastikes ja eesti talupoegade argipäeva jäädvustanud olustikumaalis. 19.sajandi viimasel kolmandikul.

Programm:
25. aprill: Rahvusromantism Eestis
23. mai: Soome kuldaeg
27. juuni: Paul Kondas
25. juuli: Eesti esimesed modernistid
22. august: Pallaslased
26. september: Erik Haamer ja pagulaskunst
24. oktoober. Modernism. 1950ndad eesti kunstis
21. november: Ülo Sooster ja Tartu
19. detsember: Sürrealism

Laupäevaakadeemia
Laupäeval, 29. märtsil kell 15.00 toimub näituse "Igatsedes mägesid. Šveitsi maastikud Balti kunstis" raames Kadrioru lossis loeng sarjast Laupäevaakadeemiad. Loengut peab kunstiteadlane prof. Juhan Maiste teemal "Vabadus ja mäed. Liivimaa Šveitsist Tartu Toomemäeni".

Šveits oli Itaalia kõrval teine valgustusajastu unistus ja rännakute sihtkoht. Wilhelm Telli kodupaigad ahvatlesid, vaba ja alistamatu loodus köitis meeli. Balti provintsidest võtsid 18. ja 19. sajandi vahetusel Šveitsi reisi ette luuletaja ja kunstnik Carl Grass ning tema kannul Tartu ülikooli tulevane arhitekt Johann Wilhelm Krause. Alpide lumised tipud, kaljulõhed, vetelangused ja idüllilised lamburistseenid inspireerisid joonistama ning kandma muljed ja mälestused koju, et jätkata luuletamist "Liivimaa Šveitsis" Koiva jõe maalilistel kallastel ja hiljem Emajõe Ateenas Tartus. Tartu vaim on paljuski Krause vaim. Alma Mater kehastab ühe põlvkonna idealismist nakatunute eneseleidmist lihas ja luus.

Osalemine muuseumipiletiga
Soovitav on eelregistreerimine tel. 606 6400

Lähem info:
Kadrioru kunstimuuseum
Weizenbergi 37, 10127 Tallinn
kadriorg@ekm.ee
http://www.ekm.ee/kadriorg

Linnarahva ekskursioon
Kord kuus on linnarahvas oodatud osa võtma ekskursioonist Kadrioru kunstimuuseumi näitusele "10 aastat Mikkeli muuseumi". Ekskursiooni juhivad näituse kuraatorid Ivar-Kristjan Hein ja Anu Allikvee.

Johannes Mikkeli rikkalik ja mitmekesine kollektsioon 16.-20. sajandi Lääne-Euroopa, Vene, Hiina ja Eesti kunstist (üle 600 töö) on üks vähestest erakogudest, mis loodi sõjajärgsel perioodil ja ainus, mis kingiti muuseumile. Eksursioonil tutvustatakse kõigepealt J. Mikkeli rikkalikku portselanikogu, millesse kuuluvad näited nii materjali sünnimaalt Hiinast (17.-18. saj.) kui kõrgperioodist 18. sajandi Euroopas.

Järgnevalt vaadeldakse maalikunsti, milles on arvukaimalt teoseid Madalmaade meistritelt, kuid huvipakkuvad on ka 17.-18. sajandi Itaalia koolkonna maalijate tööd ning eriti prantslase J.-Fr. de Troy' kompositsioon.

Kuigi eesti kunst tervikuna ei pälvinud kollektsinääri huvi, jõudsid tema kollektsiooni üksikud silmapaistvad tööd K. Mägilt, A. Laikmaalt, Kr. Raualt jt., mida eksponeeritakse nüüd esmakordselt nn. Eesti toas.

Seejärel suundutakse alumisele korrusele, kus saadakse ülevaade Mikkeli suurejoonelisest graafikakogust, mis hõlmab 400 aastat kunstiajalugu (15.-19. saj.) Selle vanim osa sisaldab kuusaimate saksa renessansskunstnike A. Düreri ja L. Cranachi, samuti tuntuimate itaalia ja prantsuse maneristide (A. Veneziano, J. Callot' jt.) gravüüre.

Rikkalikult on kogus esindatud barokk-kunst, eriti madalmaalased (näit. neli Rembrandti oforti!). Tähelepanuväärsed on ka fantaasiaküllased 17. sajandi itaalia meistrid ja virtuooslikud prantslased. Kuulsate autorite rohkuse tõttu on väga väärtuslik kollektsiooni rafineeritult elegantset rokokoograafikat (18. saj.) hõlmav osa, eriti keerulises mitmevärvitrükis lehed.

Lõpuks tutvutakse meistritega kunstiajaloo uuematelt lehekülgedelt (Fr. Goya, J. B. Corot., F. Rops ja C. Pissarro jt.).

Osalemine Mikkeli muuseumi piletiga
Soovitav on eelregistreerimine tel. 606 6400

Viimast nädalat
Nõukogude mineviku kajastused, mida pärast 1990ndate alguses toimunud selle aja kiiret ja valulist ülevaatust võis sama kümnendi lõpu eesti kunstis leida vaid üksikutest teostest, on viimastel aastatel uuesti esile kerkinud, mitte küll massiliselt, kuid märgatavalt. Sama suundumust võib täheldada ka laiemalt, kui jälgida, millest kõneldakse üha enam filmis, teatris, kirjanduses, telereklaamides ja tänavatel.

Loomulikult on suhe lähiminevikku võrreldes 1990. aastate algusega tänaseks oluliselt muutunud, ka kunstnike strateegiad ja taktikad on teised. Peeter Linnapi "Suvi 1955" (1993) ja Eve Kiileri "Eesti kodu" (1992–1993) kuuluvad 1990ndate eesti kunsti klassikasse ning tähendasid omas ajas mitte ainult arhiivimaterjalide avastamist, vaid ka varasemast põhimõtteliselt teistsugust kunstipraktikat ja kontseptuaalse fotokunsti esilekerkimist. Kontakt minevikuga on neis töödes vahetum ja ajalugu ambivalentsem kui mitmes hilisemas käsitluses.

Nooremate kunstnike jaoks tähendab nõukogude aeg sageli veidi veidrat ja võõrastavat, kuid üldjoontes siiski turvalist lapsepõlvemaailma. Nende töödes segunevad suure ajaloo juba hägustunud tähendusega märgid ja jutustused tihti hoopis isiklikumate lugudega, teisalt tõusevad esile minevikutraumade kohati kummastavad edasielamise viisid praeguses maailmas.

Kõik näitusel eksponeeritud teosed lähtuvad juba olemasolevast materjalist, esitades ja dekonstrueerides seda erineval moel. Materjaliks on arhiivifotod, mälestused, ajaloolised jutustused ja küsimused, monumendid, kangelaskujundid, tähenduslikud paigad ja sündmused, ka mõned varasemad teosed, embleemid ja esemed. Mõne teose seos nõukogude ajaga on otsesem, teisel kaudsem; mitme töö kõnekus sõltub ka vaataja kogemusest, taustast, mälestustest ja vanusest. Kõiki neid töid ühendab tegelemine ajalooliste fiktsioonidega ning mineviku märkide kasutamine uutes või isiklikes jutustuses, erinevused tekivad rõhuasetustest pigem poliitilisele või pigem personaalsele ajaloole, pigem minevikule või pigem tänapäevale.

Kunstnikud: Peeter Allik, Kristin Kalamees, Rebecca Keller, Eve Kiiler, Katrin Koskaru, August Künnapu, Peeter Linnap, Maarit Murka, Karl Nagel, Neformat Studio, Tiiu Rebane, Silja Saarepuu, Ene-Liis Semper, Liina Siib, John Smith, Hanno Soans, Jane Suviste, Jasper Zoova, Mare Tralla, Vergo Vernik

Näituse kuraator: Anu Allas
Näituse kujundaja: Raul Kalvo

MUUSEUMID:

Kumu kunstimuuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Varamu
Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni

Rasked valikud
Eesti kunsti Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni

Näitused:
UUS! Soome kunsti kuldaeg.
Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust
Näitus "Soome kunsti kuldaeg. Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust" on sissejuhatuseks kahe naabermaa muuseumide pikemaajalisele koostööprojektile. Näituse koostamisel on lisaks soome kunsti suurkujude esitlemisele olulised soome kunsti vaimseid alustalasid peegeldavad teemad. Näitus osutab ka soome kunstikultuuri rahvusvahelisele palgele, selle seotusele Itaalia ja Pariisi, aga ka sajandivahetuse moodsate kunstiliikumistega.
28.03.2008-08.06.2008 (Suur saal)

"Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus"
Kaasaegne kunst ja soome-ugri maailm
Näituse pealkiri "Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus" viitab soome-ugri maailma geograafilisele asukohale, aga samuti tõsiasjale, et mõni ala ja rahvus on tavateadvusest justkui pagendatud, kaasaegse kultuuri vaimselt kaardilt kustutatud. Neid võib võrrelda isegi alateadvusega, mida Freud nimetas kunagi suurepäraselt teadvuse ürgseks asukaks. Lisaks vihjab pealkiri soome-ugri kunstnike ja intellektuaalide üldteada huvile kõige psüühilise vastu.
14.03.2008-18.05.2008 (V korrus)

"Vaba kunsti" töötuba Moskvas 1957
Näitus räägib suure poliitika varjus juhtunud isiklikest lugudest, kunstnike omamüütidest ja nende muutumisest poliitiliseks aktiks. Justkui "ajaloolise eksitusena" toimunud festivali sündmusi rekonstrueerivad fotod, dokumendid, pressikajastused ja filmilõigud.
7.03-25.05.2008 (IV korrus, B-tiib)

Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos
Näitus sisaldab etnograafilise kallakuga fotosid Eestist, põhirõhuga Johannes Pääsukese Setumaa (1911–1915) ja Saaremaa (1913) piltidel. Neid täiendavad teiste kutseliste ja asjaarmastajate fotograafide tööd samadest paikadest.
22.02.2008-14.09.2008 (III korrus, B-tiib)

Kestev minevik. Nõukogude aja märgid uuemas eesti kunstis
Näitus tegeleb Nõukogude perioodi käsitlusviisidega 1990. ja 2000. aastate eesti kunstis. Mälestused ja visioonid lähiajaloost on viimase viieteistkümne aasta jooksul võtnud kõige erinevamaid vorme, alates möödunu unustamise soovist 1990ndate esimesel poolel kuni Nõukogude aja igapäevaelu ja esemelise keskkonna taasavastamiseni 2000ndate alguses. Nõukogude aja märkide olemus ja tähendus kunstiteostes sõltub sageli kunstnike isiklikust kogemusest, ühenduslülidest isikliku ja "suure" ajaloo vahel.
9.11.2007–30.03.2008 (IV korruse A-tiiva projektiruum)

Hariduskeskus:
Haridusprogrammid lasteaiale:
Vaadates üles (taevad eesti kunstis)

Haridusprogrammid lasteaiale ja algklassidele:
Töö kiidab tegijat (Tööteemalised kunstiteosed)
Popkunst - Pop Kunst (Kaasaegne kunst)
Lugusid kunstis (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Sõpruseaeg (baltisakslaste kunst)
II osa Veenõid Lorelei ja teised (Köler)
III osa Armastusest (Köler, Weizenberg, Adamson)
IV osa Peetri lubadus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
V osa Pariisi (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort)
VI osa Oma seadused (Eesti Kunstnikkude Ryhm)

Haridusprogrammid põhikoolile:
Töö kiidab tegijat (Tööteemalised kunstiteosed)
Surematud asjad (Natüürmort eesti kunstis 19. ja 20. sajandil)
Skulptuuur ja emotsioon
Peateel (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Algusest peale (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Peod ja portreed (baltisakslaste kunst)
II osa Südamega (Köler)
III osa Pronksist tuul ja marmorunenäod (Weizenberg ja Adamson)
IV osa Miks hobune peatus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
V osa Geniaalsed boheemlased (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort)
VI osa Sõnadeta (Eesti Kunstnikkude Ryhm)
Uue põlvkonna legendid (eesti kunsti klassika), vene keeles

Haridusprogrammid gümnaasiumile:
Magistraal (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Vähe süüa, palju külmetada (Mägi)
Surematud asjad (Natüürmort eesti kunstis 19. ja 20. sajandil)
Libakala (eesti kunst 1945-1991)
Uue põlvkonna legendid (eesti kunsti klassika), vene keeles

Info ja registreerimine: tel. 534 39 230 või 602 6074 (lauatelefonil 14.00-16.00) või haridus@ekm.ee

Fototrüki kursus
Vanad fotod ausse. Johannes Pääsuke
28. märts kell 17.00
Vajalik eelregistreerimine!

Auditoorium:
Kumu dokumentaal
"Annie Leibovitz – elu läbi objektiivi"
Inglise keeles!
26. märts kell 18.00
Tasuta!

Kataloogi esitlus ja ringkäik näitusel
"Soome kunsti kuldaeg"
28. märts kell 12.00

VAT teater
"Kalevipoeg"
27. ja 28. märts kell 18.00
Piletid: 70.-/90.-

Tantsukunst Kumus
TADac - Theatre Academy Dance Company (Soome)
25. märts kell 19.00

Jazzkaar
"Pühendus Uno Naissoole 80"
Tõnu Naissoo Kvartett feat. Anna Põldvee
30. märts kell 17.00

Ekskursioon
Seenioride reede
Düsseldorfi koolkond
28. märts kell 11.30* ja 13.00
*vene keeles
Osalemine muuseumipiletiga!

Info: 602 6000

Adamson-Ericu muuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Adamson-Ericu teosed

Näitus:
Iluraam - raami ilu
Väljapanek koondab vaatajate tähelepanu kunstiteose vormistamise traditsiooniliste võtete arengule. Eksponeeritud on maale, graafikat, pastelle ja neid ümbritsevaid iluraame 17. sajandi lõpust kuni 2006. aastani. Mitme sajandi jooksul on erinevad kunstnikud otsinud harmoonilist kooslust kunstiteose ja selle vormistusvõtte vahel. Näitusel on huvitavaid portreid, maastikke ja natüürmorte alates Tallinnas 17. sajandil tegutsenud meistri Ernst Wilhelm Londiceri (1655–1697) loomingust kuni tänapäeva maalija Laurentsiuse teoseni.
08.03.2008-08.06.2008

Haridus:
Muuseumitunnid
(5-12aastastele):
Iluraamid
Muuseumidetektiiv
Rääkivad portreed ja täpilised lilled
Kohvikumaalid ja tujukad kujundid
(13-19aastastele):
Raam ja kunstiteos

Gruppidele ettetellimisel tel. 644 5835
Info: 644 5835

Kadrioru kunstimuuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
16.-20. saj. maalikunst (Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid)
18.-20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur

Näitus:
Igatsedes mägesid. Šveitsi maastikud Balti kunstis
Näitus matkab koos Balti kunstnikega (Carl Grass, Johann Wilhelm Krause ja August Matthias Hagen) Šveitsi mägiradadel ja tutvustab neile eeskuju andnud Šveitsi maastikumaalijate loomingut (Salomon Gessner, Johann Ludwig Aberli koolkond, Ludwig Hess jt). Väljas on tööd Kunsthaus Zürich’i, Šveitsi Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstimuuseumi kogudest.
Näituse idee ja teostus: Giuliano Crivelli, Kadi Polli
9.02.2008-11.05.2008

Haridus:
Muuseumitunnid:
Kadrioru lossi lood (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Suursugune barokk ja vallatlev rokokoo (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Klassitsism ja akademism (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Jõulutäht (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Nutikad nõud (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Raamid, raamid, raamid (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Maastikud ja meri" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Maalilised reisid" (Lossikooli III, IV ja V klassile ja põhikoolile)
Mõistus ja tunded: romantism (põhikoolile ja gümnaasiumile)

Integratsiooniprogrammid:
Muuseumitundide sari Lossi lapsed (7-11aastastele)
Töövihikuprogrammid Ajaloo ilu ja Kunstistiilid (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Laupäevaakadeemia
Prof. Juhan Maiste (Tartu ülikool)
"Vabadus ja mäed. Liivimaa Šveitsist Tartu Toomemäeni"
29. märts kell 15.00
Osalemine muuseumipiletiga!

Kontsert:
Tallinna Filharmoonia
Barokk - õilis ja suursugune
Alina Sokolovskaja (barokk-mandoliin ehk sopran-lauto, naapoli mandolin), Peeter Klaas (viola da gamba), Ene Nael (cembalo)
Baroki ja varaklassika virtuoossed soolod ning ansamblid
Piletid eelmüügist 120 kr Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades. 29. märts kell 18.00
Kohapeal 150.-/100.-

Mikkeli muuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
Johannes Mikkeli kollektsioon: 16.-20. saj. Lääne-Euroopa, Vene, Hiina kunst

Näitus:
Mikkeli muuseum 10
Mikkeli muuseum tähistab oma kümnendat sünnipäeva muuseumit tervikuna hõlmava näitusega. Näitus "Mikkeli muuseum 10" keskendub Mikkeli graafikakollektsiooni laiaulatuslikule eksponeerimisele. Püsiekspositsiooni lisandub Eesti kunsti tuba.
16. juuni–kevad 2008

Haridus:
"Läbi lukuaugu" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Kunstikoguja maailm" (Lossikooli III, IV ja V klassile ja põhikoolile)

Integratsiooniprogramm:
"Põnev portselan ja joontest pildid" (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Linnarahva ekskursioon
"Mikkeli muuseum 10"
28. märts kell 16.00
Osalemine muuseumipiletiga
Info: 606 6400
Niguliste muuseum
Avatud: K–P 10–17

Püsiekspositsioon:
Kirikukunst alates XIII sajandist ning gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevarad

Näitus:
Kirikukellad Eestis
Näitus tutvustab publikule eelkõige vanemaid, väärtuslikumaid ning unikaalsemaid Eestis säilinud kirikukellasid, mis pärinevad Eesti muuseumide, kirikute koguduste ning erakogudest.
26. mai 2007 - 31. mai 2008

Haridus:
Muuseumitunnid:
Lõvijaht Nigulistes (7–12-aastastele lastele)
Head ja pahad (7–12-aastastele lastele)
Inglid Niguliste kunstiteostel (7–12-aastastele lastele)
Vanad kirikukellad (7–12-aastastele lastele)
Niguliste Surmatants: keskaegse inimese ja maailmapildi peegel
(gümnaasiumiklassidele)
Temaatilised ekskursioonid gruppidele ettetellimisel tel 631 4330

Kontsert:
L- P kell 16.00 Orelimuusika pooltund
Sissepääs muuseumi piletiga

Kooriühing korraldab:
Kammerkoor Flora
29. märts kell 12:00
Lisainfo: http://www.kooriyhing.ee/
Info: 631 4330
Kristjan Raua majamuuseum
Avatud: N–L 10–17

Püsiekspositsioon:
Kristjan Raua looming

Näitus:
A. Tassa. 125 aastat sünnist
Tassa kunstiloomingu kõrgaeg langeb Noor-Eesti perioodi, mil ta koos Fr. Tuglase, K. Mäe, N. Triigi ja A. Starkopfiga avastas ennast ja maailma. Kunstniku huvialad olid mitmekesised. Oma õpi- ja rännuaastatel (1906–1914, peamiseks peatuskohaks Pariis) püüdis ta endasse talletada võimalikult palju teadmisi-elamusi kunstist, kirjandusest, muusikast.

Haridus:
Muuseumitunnid (eesti ja vene keeles):
Taevad ja väravad
Lapsepõlve mõjud K. Raua loomingule
Eesti legendid ja Kalevipoeg
Gruppidele ettetellimisel tel. 670 0023
Info: 670 0023; 533 33731