Eesti Kunstimuuseumi uudised 14.-20. aprill

Seminar etnograafilisest konstruktsioonist fotos ja filmis

Kumu auditooriumis toimub seminar "Reis maale. Etnograafiline konstruktsioon fotos ja filmis".

Aasta alguses Kumus avatud näituse "Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos" raames toimuv seminar keskendub ajaloolistele ja kaasaegsetele aspektidele etnograafilises representatsioonis, kogumispraktikatele ning keskkonna tähendusele rahvusliku identiteedi kujunemises. Vaatluse all on küsimus, millal hakkasid Eestimaal tegutsenud fotograafid tegema etnograafilisi ülesvõtteid ning mis võis olla selle ajendiks. Räägitakse Eesti Rahva Muuseumi fotokogu kujunemisloost ning etnograafilise dokumenteerimise eetika alustest.

Kava:
11.00–11.15. Sissejuhatus. Liina Siib
11.15–11.45 Tõnis Liibek
Etnograafilise pildistamistraditsiooni kujunemine 19. sajandi Eesti fotograafias ja esimesed etnograafilised fotod Eesti Ajaloomuuseumi kogudes

Vaatluse all on küsimus, millal hakkasid Eestimaal tegutsenud fotograafid tegema etnograafilisi ülesvõtteid ning mis võis olla selle ajendiks. Samuti tutvustatakse 19. sajandil Ajaloomuuseumi eelkäija Provintsiaalmuuseumi kogudesse jõudnud etnograafilisi fotosid ning selleaegsete fotograafide pildistamiseelistusi.

Tõnis Liibek on Eesti Ajaloomuuseumi teadur ja TLÜ kultuuriajaloo doktorant. Tema uurimissuundadeks on fotograafia ja filmi ajalugu, 19. sajandi visuaalse meedia ajalugu, kultuuri- ja mentaliteediajalugu.

11.45–12.15 Tiina Tael
Eesti Rahva Muuseumi fotokogu kujunemislugu

ERMi fotokogu kujunemist on mõjutanud mitmed tegurid: vanavarakogumised (sh kaasaantud juhtnöörid, vajadus päevapildiaparaatide järele), Eesti Rahva Muuseumi eellased (Õpetatud Eesti Seltsi muuseum, EÜS), kontaktid professionaalsete fotograafidega (Kristin, Thomson, Pääsuke, Bulla, Parikased, Riet) ning välismaa etnograafide ja rahvaluulekogujatega (dr Aldar Ban Ungarist, Axel Olai Heikel ja Armas Otto Väisanen Soomest), võistlus päevapiltnikkudele, spetsiaalsed pildistamisretked (Pääsuke, Wittoff), kodumaa piltide näitus, ERMi pildikirjastus.
Ettekande põhirõhk langeb ERMi fotokogu esimesele 10 aastale, riivamisi tuuakse paralleele hilisemate perioodide ja tänapäevaga.

Tiina Tael on Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaar ja kirjasaatjate võrgu juhendaja. Töötab ERMis 1990. aastast. Lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina, spetsialiseerunud folkloristikale (diplomitöö teema "Hingamisteede haiguste ravi eesti rahvameditsiinis").

12.15–12.45 Indrek Jääts
Irdunud suguvennad. Eesti-setu suhted 20. sajandi algul

Eesti rahvusluse traditsioonis on setusid juba alates 19. sajandi keskpaigast käsitletud kurja ajaloolise saatuse poolt eestlaste põhimassist lahti kistud suguvendadena. Sajandid Vene võimu all tingisid selle, et setud erinesid eestlastest nii usult, keelelt kui kultuurilt. Usuti, et setud on arengus maha jäänud. Eesti rahvusluse sihiks oli setud ülejäänud eestlastega taas liita, järele aidata. Samas uskusid paljud eesti rahvateadlased, et setude juures on säilinud palju arhailist, mis on Eestis intensiivsema moderniseerumise käigus kaduma läinud. Setumaas nähti muinsuse varaaita, omamoodi elavat vabaõhumuuseumi. Seega oli eesti, aga ka soome uurijate huvi Setumaa vastu suur ning see pole kadunud tänini. Setud omakorda pisut võõristasid eestlasi ja nende püüdlusi ning pidasid end õigeusklikena neist paremaks.

Indrek Jääts (PhD) on etnoloog. Töötab Eesti Rahva Muuseumis teadurina. Tema peamisteks huvialadeks on etnilised protsessid, rahvuslus ja rahvuspoliitika Ida-Euroopas. Setudest on ta kirjutanud monograafia "Setude etniline identiteet" (Tartu 1998) ning terve rea artikleid. Käesoleval ajal tegeleb peamiselt komi rahvusluse ajalooga.

12.45–13.15 Kohvipaus

13.15–13.45 Vahur Puik
Kuidas sünnib etnograafiline info? Näituste "Välitöödelt põhjarahvaste juurde" ja "Vanausuliste kultuur Peipsi ääres" näitel

Osalemine näituse "Välitöödelt põhjarahvaste juurde" koostamistöös tõstatas ettekandja jaoks teravalt küsimuse, kust läheb etnograafiliselt olulise ja mitteolulise info piir. Kokkupuude Arvo Iho näitusega "Vanausuliste kultuur Peipsi ääres" pani mõtlema etnograafilise dokumenteerimise eetika üle. Nende kahe kogemuse põhjal arutleb ta selle üle, kuidas kujuneb etnograafiline info kogumistöö ja selle tulemuste hilisema esitlemise käigus. Milliseid aspekte arvestatakse etnograafiliste fotode valikul? Kas ja kuidas väärtustada emotsionaalseid ja esteetilisi kvaliteete? Kuivõrd üldse on valikukriteeriumid teadvustatud? Kuidas fotode esitlus suunab tõlgendust? Kust algab moonutus ja võltsing?

Vahur Puik lõpetas 2007. aastal Tartu Ülikooli inimgeograafia eriala. Ta on tegutsenud fotograafina, mh ööklubis ning mitme eesti mängu- ja dokumentaalfilmi juures, töötanud Eesti Rahva Muuseumis näituste korraldajana (2004–2006), alates 2007. aastast on ta Eesti Instituudi juhataja Prantsusmaal.

13.45–14.15 Kadri Viires
Esteetiline etnofotograafia

Sadakond aastat on vaieldud selle üle, kas sisuliselt etnograafilise materjali, mis kvaliteedilt ja kujutusvõimelt kvalifitseerub kunstiks, esitlemine peaks toimuma etnograafia- või kunstimuuseumis. Umbes sama kaua on maailma suurimad muuseumid olnud nn erilisteks maamärkideks, kus on kokku saanud maailma rahvaste kultuurigeograafia ja kus erinevate kogude kultuuriline mitmekesisus on jälgitav kultuuride arengus ja võrdluses. Louvre avas näitusesaalid maailmakunstile, konkreetselt maailma rahvaste kujutavale skulptuurile 2000. aastal pärast aastatepikkust vaidlust teemal „etnograafiline��? ja „esteetiline��?. Kvaliteetne fotograafia, mida juhib kultuurilisi detaile tundev ja märkav kunstnikusilm, on asendamatu meedium erinevate kultuuride representeerimisel. See on ka põhjendus fotograafia üha suurenevale osakaalule etnograafilistel välitöödel, mida viivad läbi kunstnikud. Dokumentaalne materjal prevaleerib paljudes kunstiprojektides, pole vahet, kas 20. või 21. sajandi künnisel.

Kadri Viires töötab Eesti Kunstiakadeemia (EKA) Rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli erakorralise dotsendina ning on EKA soome-ugri uurimisprogrammi ja ekspeditsioonide juht.

14.15–14.45 Helen Sooväli
Naised Muhu rahvariietes – Eesti populaar-ametlik etnograafiline pärand

Ettekanne käsitleb institutsionaalselt loodud etnograafilist pärandit Nõukogude aja ning tänapäeva fotoalbumites läbi geograafilise võtme. Millised on need etnograafilised piirkonnad ja teemad, mis moodustavad Eesti etnograafilise pärandi?

Helen Sooväli (PhD) on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi kultuurigeograafia vanemteadur. Oma uurimustöös Eesti rahvusmaastike kuvanditest püüab ta leida traditsioonilist ja eripärast Eestit pildiliste maastikurepresentatsioonide kaudu.

14.45–15.15 Küsimused ja vastused
15.15–15.45 Lõunapaus

II osa
15.45–16.00 Agnes Aljas (ERM) tutvustab Johannes Pääsukesest jutustava raamatu "Mees kahe kaameraga" kordustrükki.

16.00–16.30 Jaak Lõhmus
Johannes Pääsuke: Kuhu edasi?

Ettekandes arutletakse selle üle, mida peaks tegema, et saada rohkem teada Johannes Pääsukese loomingust – töö välismaa filmiarhiivides, Moskvas, Pariisis, Amsterdamis ja Londonis –, et seejärel öelda täie teadmisega: kõik on kontrollitud. Kõigis nimetatud arhiivides on autor küll käinud, aga saanud rahapuudusel kohal olla vaid mõned tunnid. Näiteks Estonia avamise eelne film (1913) on ettekandja veendumuse kohaselt raudselt Parikaste tehtud, ehkki see on siiani siin-seal veel Pääsukese filmina kirjas. Allikaid kontrollida aga ei saa, sest pole raha, et võtta aega ... Samuti pole teada, kes filmis 1912. aastal kündva talumehe. Pääsuke alustas Petserimaa filmi 1912. aastal ja lõpetas 1913. aastal, film "Tartu linn ja ümbrus" on valesti dateeritud jne.

Jaak Lõhmus on vabakutseline filmiajakirjanik ja toimetaja, õppinud Tartu Kunstikoolis ja Tartu Ülikoolis, loonud dokumentaalfilme ja telesaateid, uurinud hobina Eesti varasemat filmiajalugu.

16.30–17.20 Johannes Pääsukese filmid
Vaated Võrumaalt. 1912
Estonia filmi ringvaade. Estonia rahvateater ja Valgelillepäev Tartus
Ajaloolised mälestised Eestimaa minevikust. 1913
Retk läbi Setumaa. 1913
Suur eesti laulupidu
Suur lumetuisk Baltimaal jõulukuul. 1913
Tartu linn ja ümbrus. 1914
Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. aasta juubelipidustused. 1914
Karujaht Pärnumaal. 1914

Seminar toimub eesti keeles. Osavõtt kõigile tasuta.
Lisainfo Liina Siib
tel 514 5690, carbonarypics@gmail.com

Kumu pärastlõuna

Pühapäeval, 20. aprillil kell 15.00 toimub Kumu kunstimuuseumi III korruse B-tiiva näitusesaalis järjekordne Kumu pärastlõuna, kus esineb loenguga "Fotograafia ja rahvusliku tüübi konstrueerimine" kunstnik Liina Siib.

Loengus uurib näituse "Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos" koostaja Liina Siib Eesti varase etnograafilise foto kujunemislugu ning tõmbab võrdlusjooni Läti, Leedu, Soome ja Rootsi analoogsete fotodega. Näituse põhirõhk on legendaarse Eesti Rahva Muuseumi fotograafi Johannes Pääsukese Setumaa (1911‒1915) ja Saaremaa (1913) ekspeditsiooni piltidel. Maarahvast näeb näitusefotodel nii pidutsemas, igapäevaste talituste juures kui paikkonnale iseloomulikes rahvariietes. Andeka fotograafi pildistamisviis ja -tehnika annavad kõnelejale võimaluse juhtida tähelepanu toonase fotograafia iseloomulikele joontele ning ka seostele kujutava kunstiga. Juttu tuleb fotograafilise dokumenteerimise esteetikast, dokumentaalsuse ja kunstilise haprast piirist ja nende mõjust tegelikkuse tõlgendamisel.

Sissepääs loengule muuseumipiletiga.
Lisainfo: Liina Siib
tel. 514 5690
carbonarypics@gmail.com

Kumu dokumentaal

Kumu kunstimuuseumis on käimas kevadise loengu- ja filmisarja "Pilte Nõukogude Eestist" teine hooaega. Üritused toimuvad üle nädala kolmapäeviti kell 18.00 Kumu auditooriumis. Sari koosneb viiest loengust, mis käsitlevad erinevaid nõukogude perioodi kunsti- ja kultuurinähtusi. Loengutele järgneb teemaga otsapidi haakuv filmiprogramm. Sissepääs tasuta!

Sel kolmapäeval:
"Subkultuurilised liikumised Nõukogude Eestis"
Tristan Priimägi

Film:
"Kas on kerge olla noor?" (1986)
Režissöör Juris Podnieks
Kestus 82 min

Läti ühe nimekama režissööri dokumentaalfilm mässulistest noortest, kelle võimuesindajad vahistavad vabaõhukontserdil toimunud rahutuste käigus. See kujunes kultusfilmiks juba omal ajal. Filmi haruldane avameelsus kõneleb saabunud perestroika õhustikust.

Täname:
Eesti Filmiarhiiv, Tallinnfilm, Eesti Televisioon, Läti Saatkond

Kiri Miro juurest

Kumu kunstimuuseumi hariduskeskuses on laupäevast, 19. aprillist avatud näitus "Kiri Miro juurest", mis võtab kokku Joan Miro loomingut käsitlenud haridusprogrammid.

Näitusel "Joan Miró maastikud" toimusid kunstiharidus- programmid MAA JA TAEVA VAHEL, JUTUSTUUDIO ja JUTUKAS: MIRÓ LIHTSATE ASJADE POEET, millest võttis osa ligi 700 osalejat. Programmides osalejad said teada, mis on sürrealism, alateadvus ja automatism ning kuidas oli selle kõigega seotud 20. sajandi üks kuulsamaid kunstnikke Joan Miró.

Saaliülesandeks oli õpilastel luua loovtekst- KIRI MIRÓ JUUREST teose El Sol põhjal, mis moodustavadki suurema osa sellest näitusest. Kirja loomine tähendas osalejale "reisimist" El Sol´i maastikul- ebatavalisel unenäomaailmas ja kohtumist ühe teose tegelaskujuga. Selle tegelaskujuga kohtumisest kirjutatigi kiri oma reisiblogisse või sõbrale. Tuleb silmas pidada, et näitusel olevad kirjad on Kumu hariduskeskuse poolt sisse trükitud muutmata kujul.

Lisaks on võimalus tutvuda kõigi olemasolevate originaalkirjadega. Nii nagu Joan Miró loomingus oli juhuslikkusel, "õnnetustel" suur roll, siis seda saab osati öelda ka selle näituse puhul. Kuna idee teha näitus just kirjadest tekkis juhuslikult ja alles hiljem, võis osa kirju õnnetult ära kaduda ja osa autoritega kaasa minna. Seega ei garanteeri Kumu hariduskeskus absoluutselt kõigi autorite kirjade väljapaneku.

Kunstiharidusprojekti MAA JA TAEVA VAHEL programmides maaliti enne kunstnikuga tutvumist T-särkidele oma visioonid sürrealistlikust maastikust ja seejärel külastati näitust. T-särgid said kõik osalejad endale. Näitusel on eksponeeritud tükike sellest tööprotsessist, mis moodustab justkui kontsentratsiooni kogu programmide workshop´i osast.

Enamik programmi MAA JA TAEVA VAHEL osalejatest olid erivajadustega õpilased, kes tulid väljaspoolt Tallinna ja külastasid Kumu esimest korda. Eriklasside toomine Kumusse sündis koostöös sihtasutus Dharma ja Hansapanga.

Täname: Kirjade autorid, Kumu tunnijuhid, Hansapank, Elle Kull,
Mirja Majevski, Kumu hariduskeskus, Kersti Tiik, Ragne Nukk, Helen Melesk, EKM turundusosakond, Kumu kunstimuuseumi ja EKM näituste osakond.

Lisainfo:
Kumu haridusprogrammide kuraator Anu Lüsi
53 404 157
anu.lysi@ekm.ee

Näitus toimub Kumu hariduskeskuse ruumides.

Linnarahva ekskursioon

Kadrioru kunstimuuseumi filiaalis, Mikkeli muuseumis on viimast nädalat avatud näitus "Mikkeli muuseum 10". Reedel, 18. aprillil kell 16.00 toimub näitusel viimane linnarahva ekskursioon, mida juhivad kuraatorid Ivar-Kristjan Hein ja Anu Allikvee.

Johannes Mikkeli rikkalik ja mitmekesine kollektsioon 16.-20. sajandi Lääne-Euroopa, Vene, Hiina ja Eesti kunstist (üle 600 töö) on üks vähestest erakogudest, mis loodi sõjajärgsel perioodil ja ainus, mis kingiti muuseumile. Eksursioonil tutvustatakse kõigepealt J. Mikkeli rikkalikku portselanikogu, millesse kuuluvad näited nii materjali sünnimaalt Hiinast (17.-18. saj.) kui kõrgperioodist 18. sajandi Euroopas.

Järgnevalt vaadeldakse maalikunsti, milles on arvukaimalt teoseid Madalmaade meistritelt, kuid huvipakkuvad on ka 17.-18. sajandi Itaalia koolkonna maalijate tööd ning eriti prantslase J.-Fr. de Troy' kompositsioon.

Kuigi eesti kunst tervikuna ei pälvinud kollektsinääri huvi, jõudsid tema kollektsiooni üksikud silmapaistvad tööd K. Mägilt, A. Laikmaalt, Kr. Raualt jt., mida eksponeeritakse nüüd esmakordselt nn. Eesti toas.

Seejärel suundutakse alumisele korrusele, kus saadakse ülevaade Mikkeli suurejoonelisest graafikakogust, mis hõlmab 400 aastat kunstiajalugu (15.-19. saj.) Selle vanim osa sisaldab kuusaimate saksa renessansskunstnike A. Düreri ja L. Cranachi, samuti tuntuimate itaalia ja prantsuse maneristide (A. Veneziano, J. Callot' jt.) gravüüre.

Rikkalikult on kogus esindatud barokk-kunst, eriti madalmaalased (näit. neli Rembrandti oforti!). Tähelepanuväärsed on ka fantaasiaküllased 17. sajandi itaalia meistrid ja virtuooslikud prantslased. Kuulsate autorite rohkuse tõttu on väga väärtuslik kollektsiooni rafineeritult elegantset rokokoograafikat (18. saj.) hõlmav osa, eriti keerulises mitmevärvitrükis lehed.

Lõpuks tutvutakse meistritega kunstiajaloo uuematelt lehekülgedelt (Fr. Goya, J. B. Corot., F. Rops ja C. Pissarro jt.).

Osalemine Mikkeli muuseumi piletiga
Soovitav on eelregistreerimine tel. 606 6400
Näitus "Mikkeli muuseum 10" on avatud kuni 20.04.2008

Kadrioru kunstimuuseum
Weizenbergi 37, 10127 Tallinn
kadriorg@ekm.ee
www.ekm.ee/kadriorg

MUUSEUMID:

Kumu kunstimuuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Varamu
Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni

Rasked valikud
Eesti kunsti Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni

Näitused:
Maasikasööjad. Paul Kondase naivistlikud maalid
Paul Kondase (1900–1985) isikupärane pildimaailm lubab teda nimetada üheks eesti huvitavamaks naivistiks. Naivismi olulisemaks kriteeriumiks on mitteprofessionaalsus ja sellest tulenev vahetu kujutamisviis, mida sageli kirjeldatakse siira lapsemeelsusena. Kondase tööd on küll enamasti lustlikud, kuid mitte lapsemeelsed. Isegi klaaride nägudega maasikasööjail, kes esmapilgul näivad pelgalt maiad ja elevil, särab lähivaatlusel kuratlik helk silmis.
11.04-7.09.2008 (IV. korrus)

Soome kunsti kuldaeg.
Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust
Näitus "Soome kunsti kuldaeg. Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust" on sissejuhatuseks kahe naabermaa muuseumide pikemaajalisele koostööprojektile. Näituse koostamisel on lisaks soome kunsti suurkujude esitlemisele olulised soome kunsti vaimseid alustalasid peegeldavad teemad. Näitus osutab ka soome kunstikultuuri rahvusvahelisele palgele, selle seotusele Itaalia ja Pariisi, aga ka sajandivahetuse moodsate kunstiliikumistega.
28.03.2008-08.06.2008 (Suur saal)

"Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus"
Kaasaegne kunst ja soome-ugri maailm
Näituse pealkiri "Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus" viitab soome-ugri maailma geograafilisele asukohale, aga samuti tõsiasjale, et mõni ala ja rahvus on tavateadvusest justkui pagendatud, kaasaegse kultuuri vaimselt kaardilt kustutatud. Neid võib võrrelda isegi alateadvusega, mida Freud nimetas kunagi suurepäraselt teadvuse ürgseks asukaks. Lisaks vihjab pealkiri soome-ugri kunstnike ja intellektuaalide üldteada huvile kõige psüühilise vastu.
14.03-18.05.2008 (V korrus)

"Vaba kunsti" töötuba Moskvas 1957
Näitus räägib suure poliitika varjus juhtunud isiklikest lugudest, kunstnike omamüütidest ja nende muutumisest poliitiliseks aktiks. Justkui "ajaloolise eksitusena" toimunud festivali sündmusi rekonstrueerivad fotod, dokumendid, pressikajastused ja filmilõigud.
7.03-25.05.2008 (IV korrus, B-tiib)

Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos
Näitus sisaldab etnograafilise kallakuga fotosid Eestist, põhirõhuga Johannes Pääsukese Setumaa (1911–1915) ja Saaremaa (1913) piltidel. Neid täiendavad teiste kutseliste ja asjaarmastajate fotograafide tööd samadest paikadest.
22.02.2008-14.09.2008 (III korrus, B-tiib)

Hariduskeskus:
Haridusprogrammid lasteaiale:
Vaadates üles (taevad eesti kunstis)

Haridusprogrammid lasteaiale ja algklassidele:
Popkunst - Pop Kunst (Kaasaegne kunst)
Lugusid kunstis (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Sõpruseaeg (baltisakslaste kunst)
II osa Veenõid Lorelei ja teised (Köler)
III osa Armastusest (Köler, Weizenberg, Adamson)
IV osa Peetri lubadus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
V osa Pariisi (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort)
VI osa Oma seadused (Eesti Kunstnikkude Ryhm)
VII osa Valgusega värvitud ("Moodne inimene", "Valgus ja värv" ja "Tagasi natuuri juurde")

Haridusprogrammid põhikoolile:
Peateel (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Algusest peale (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Peod ja portreed (baltisakslaste kunst)
II osa Südamega (Köler)
III osa Pronksist tuul ja marmorunenäod (Weizenberg ja Adamson)
IV osa Miks hobune peatus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
V osa Geniaalsed boheemlased (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort)
VI osa Sõnadeta (Eesti Kunstnikkude Ryhm)
VII osa Maagiline, varjudeta ("Moodne inimene" ja "Valgus ja värv")
Uue põlvkonna legendid (eesti kunsti klassika), vene keeles

Haridusprogrammid gümnaasiumile:
Magistraal (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Vähe süüa, palju külmetada (Mägi)

Info ja registreerimine: tel. 534 39 230 või 602 6074 (lauatelefonil 14.00-16.00) või haridus@ekm.ee

Auditoorium:
Eesti Interpreetide Liidu kontserdisari
KuMu Kumus
Pilet 125.-/75.-
15. aprill kell 19.00

Kumu dokumentaal
Pilte Nõukogude Eestist
"Subkultuurilised liikumised Nõukogude Eestis"
Tristan Priimägi
Film: "Kas on kerge olla noor?"
16. aprill kell 18.00
Osalemine tasuta!

Jazzkaar
17. aprill
kell 18.00 "Weekend Guitar Trio 15 years & Markus Reuter"
kell 20.30 Tanel Ruben Project feat. Kadri Voorand & Kristjan Randalu

20. aprill kell 18.00
Teemapäev "Kunst ja muusika"
Kelli Uustani & Aivar Vassiljev Acoustic Band
Sissepääs muuseumi majapiletiga

Seminar
"Reis maale. Etnograafiline konstruktsioon fotos ja filmis"
18. aprill. Algus kell 11.00
Osalemine tasuta!

Ekskursioon:
Kumu pärastlõuna
"Fotograafia ja rahvusliku tüübi konstrueerimine"
Liina Siib
20. aprill kell 15.00
Osalemine muuseumipiletiga
Info: 602 6000

Adamson-Ericu muuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Adamson-Ericu teosed

Näitus:
Iluraam - raami ilu
Väljapanek koondab vaatajate tähelepanu kunstiteose vormistamise traditsiooniliste võtete arengule. Eksponeeritud on maale, graafikat, pastelle ja neid ümbritsevaid iluraame 17. sajandi lõpust kuni 2006. aastani. Mitme sajandi jooksul on erinevad kunstnikud otsinud harmoonilist kooslust kunstiteose ja selle vormistusvõtte vahel. Näitusel on huvitavaid portreid, maastikke ja natüürmorte alates Tallinnas 17. sajandil tegutsenud meistri Ernst Wilhelm Londiceri (1655–1697) loomingust kuni tänapäeva maalija Laurentsiuse teoseni.
08.03.2008-08.06.2008

Haridus:
Muuseumitunnid
(5-12aastastele):
Iluraamid
Muuseumidetektiiv
Rääkivad portreed ja täpilised lilled
Kohvikumaalid ja tujukad kujundid
(13-19aastastele):
Raam ja kunstiteos

Gruppidele ettetellimisel tel. 644 5835
Info: 644 5835

Kadrioru kunstimuuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
16.-20. saj. maalikunst (Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid)
18.-20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur

Näitus:
Igatsedes mägesid. Šveitsi maastikud Balti kunstis
Näitus matkab koos Balti kunstnikega (Carl Grass, Johann Wilhelm Krause ja August Matthias Hagen) Šveitsi mägiradadel ja tutvustab neile eeskuju andnud Šveitsi maastikumaalijate loomingut (Salomon Gessner, Johann Ludwig Aberli koolkond, Ludwig Hess jt). Väljas on tööd Kunsthaus Zürich’i, Šveitsi Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstimuuseumi kogudest.
Näituse idee ja teostus: Giuliano Crivelli, Kadi Polli
9.02.2008-11.05.2008

Haridus:
Muuseumitunnid:
Kadrioru lossi lood (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Suursugune barokk ja vallatlev rokokoo (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Klassitsism ja akademism (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Jõulutäht (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Nutikad nõud (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Raamid, raamid, raamid (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Maastikud ja meri (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Maalilised reisid (Lossikooli III, IV ja V klassile ja põhikoolile)
Mõistus ja tunded: romantism (põhikoolile ja gümnaasiumile)

Integratsiooniprogrammid:
Muuseumitundide sari Lossi lapsed (7-11aastastele)
Töövihikuprogrammid Ajaloo ilu ja Kunstistiilid (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Kunstiring:
20. aprill
11-12.30 (5-11aastastele) (vene keeles)
13-14.30 (5-8aastastele) (eesti keeles)
15-16.30 (9-11aastastele) (eesti keeles)
Osalustasu 60.-

Kontsert:
Eesti Interpreetide Liit
Mati Turi (laulja), Martti Raide (klaver)
19. aprill kell 18.00
Kavas: M.Saar, J. Sibelius, S. Rahmaninov, A. Schönberg, A. Webern
Piletid 90.-/40.- Piletimaailmast ja tund enne algust kohapeal

Eesti Kontsert
Suur Muusikaakadeemia
Andres Mustonen (viiul), Ivo Sillamaa (klaver)
Kavas: W.A.Mozart, L. van Beethoven
20. aprill kell 18.00
Piletid 120.- / 80.- Piletimaailmast ja Eesti Kontserdi kassast

Mikkeli muuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
Johannes Mikkeli kollektsioon: 16.-20. saj. Lääne-Euroopa, Vene, Hiina kunst

Näitus:
Mikkeli muuseum 10
Mikkeli muuseum tähistab oma kümnendat sünnipäeva muuseumit tervikuna hõlmava näitusega. Näitus "Mikkeli muuseum 10" keskendub Mikkeli graafikakollektsiooni laiaulatuslikule eksponeerimisele. Püsiekspositsiooni lisandub Eesti kunsti tuba.
16. juuni–kevad 2008

Haridus:
"Läbi lukuaugu" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Kunstikoguja maailm" (Lossikooli III, IV ja V klassile ja põhikoolile)

Integratsiooniprogramm:
"Põnev portselan ja joontest pildid" (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Linnarahva ekskursioon:
"Mikkeli muuseum 10"
18. aprill kell 16.00
Osalemine muuseumipiletiga!
Info: 606 6400

Niguliste muuseum
Avatud: K–P 10–17

Püsiekspositsioon:
Kirikukunst alates XIII sajandist ning gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevarad

Näitus:
Kirikukellad Eestis
Näitus tutvustab publikule eelkõige vanemaid, väärtuslikumaid ning unikaalsemaid Eestis säilinud kirikukellasid, mis pärinevad Eesti muuseumide, kirikute koguduste ning erakogudest.
26. mai 2007 - 31. mai 2008

Haridus:
Muuseumitunnid:
Lõvijaht Nigulistes (7–12-aastastele lastele)
Head ja pahad (7–12-aastastele lastele)
Inglid Niguliste kunstiteostel (7–12-aastastele lastele)
Vanad kirikukellad (7–12-aastastele lastele)
Niguliste Surmatants: keskaegse inimese ja maailmapildi peegel
(gümnaasiumiklassidele)
Temaatilised ekskursioonid gruppidele ettetellimisel tel 631 4330

Kontsert:
L- P kell 16.00 Orelimuusika pooltund
Sissepääs muuseumipiletiga

Eesti Kontsert:
Flutish Kingdom
Neeme Punder 50/35
18. aprill kell 19:00
Pileti hind: 120.- / 80.-
Lisainfo: http://www.concert.ee/
Eesti Kooriühing:
Estonia Seltsi Segakoor
19. aprill kell 12:00
Lisainfo: http://www.kooriyhing.ee/

Jazzkaar korraldab:
Brian Melvin East-West 4tet
20. aprill kell 12:00
Lisainfo: http://www.jazzkaar.ee/
Info: 631 4330

Kristjan Raua majamuuseum

Vabandame!
Muuseum on suletud!
Täpsem info:
602 6001 või muuseum@ekm.ee