Pealinna paljunevaid teeauke palistab 700 ajutist ohumärki
Tallinna tänavad lagunevad kiirenevas tempos, vajades igal aastal riigi kaukast täiendavalt 300–400 miljonit krooni remondiraha, mida linn tahaks saada mootorikütuse aktsiisimaksust.
Kuigi kevadine teedelagunemine on alles poole peal, haigutab juba täna Tallinna tänavates mullusest rohkem auke.
Eelmisel kevadel autojuhte hoiatanud 500 ajutise liiklusmärgi asemel oli tänaseks tolmust halle tänavaid elavdamas juba 700 värvirikast plekisõõri – kaunilt petlikud nagu mürgitaimede marjad.
Paljud kohad jäävadki aga märkideta, sest keset sõidurada haigutava augu ette neid tavaliselt panna ei saa.
Tallinna abilinnapea Jüri Ratas ei mõista, miks riik oma pealinnast ei hooli – linna tänavaid kasutab ju kogu riik. Vähe sellest – linna läbivad transiidivood, siia on koondunud ka tööstus ja kaubandus.
Ratase sõnul peaks riik hakkama täitma teeseadust, mille järgi on ta kohustatud finantseerima kohalike maanteede ja tänavate hoidu.
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel täpsustab, et kohalike teede hoiuraha jaotuse omavalitsusüksuste vahel kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul valitsus.
Seni on Tallinn pidanud teeremondil hakkama saama peamiselt oma rahaga – parimatel päevadel mõned aastad tagasi, kui linn hoogsalt raha juurde laenas ja liigset vara maha müüs, küündis aastane tee-ehituse ja remondi eelarve 300 miljoni kroonini.
Samas on riik pealinnale viimase seitsme aasta jooksul andnud vaid 9,9 miljonit krooni kohalike teede remondiraha. 1999. aastal sai linn riigilt 8,3 miljonit ning mullu 1,63 miljonit krooni.
Viimast peab Ratas narrimiseks, kuigi lausub, et linn on tänulik sellegi eest. «Selle rahaga sai mullust Narva maantee kapitaalremonti teha paarkümmend meetrit,» lausub abilinnapea surmtõsiselt.
Ratas arvab, et riigi poolt aastast kogutavast umbes kahest miljardist kroonist kütuseaktsiisist peaks jääma senisest enam pealinna.
«Olen kütusemüüjatelt kuulnud, et pealinnas müüakse maha 60 protsenti autokütusest,» märkis Ratas. «Loomulikult ei taha me sama suurt protsenti riigi rahakotist, aga riik võiks igal aastal pealinna teedele kulutada 300–400 miljonit krooni.»
Abilinnapea hinnangul vajaks linn ideaalis igal aastal 600 miljonit kapitaalremondiks ja 400 miljonit ehituseks. Alles see pööraks teelagunemise trendi vastuvoolu ja pealinna teeaugud hakkaksid aasta-aastalt vähenema.
Tänavu on pealinnal teeremondiks 178,7 miljonit krooni, millest 141,2 miljonit kulub kapitaalremondiks ja 37,5 miljonit augulappimiseks. Ratase hinnangul lõppeb auguraha juba jaanipäevaks. Mullu läks aukude lappimiseks 60 miljonit krooni.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teedetalituse juhataja Jaak Säälik ütleb, et seadus lubab riigi kogutavast kütuseaktsiisist kulutada kohalike teede hoolduseks vähemalt 75 protsenti. Täpselt nii palju riik selleks kulutabki.
Tänavusse riigieelarvesse kavandati mootorikütuse aktsiisi 2,4 miljardit krooni, sellest on koos Euroopa Liidu abirahadega teeremondiks ette nähtud 1,8 miljardit krooni, millest omakorda läheb kohalike teede jaoks jagamiseks vaid 70 miljonit krooni.
Säälik on välja arvutanud, et kui see 70 miljonit jagada ühtlaselt kõigile kohalike omavalitsuste tee- ja tänavakilomeetritele laiali, jagub igale kilomeetrile kaks koormat kruusa.
Säälik on nõus, et ka tänavuseks aastaks eraldatud 4,9 miljonit krooni on Tallinna jaoks sümboolne, kuid peale aktsiisimaksu jagamise protsendi muutmise muid lisaraha leidmise variante ta ei näe.
«Seadus lubab riigil ka rohkem mootorikütuse aktsiisimaksu teeremondiks anda,» nentis Säälik. Raha hulka lubaks suurendada ka see, kui rahandusministeerium võtaks eelarveraha üldsummast välja Euroopa Liidu abiraha. Praegu on ka need 75 protsendi aktsiisi hulka arvestatud.
Abilinnapea sõnul ei saa linna ka tagasihoidlikkuses süüdistada. Igal aastal esitab linn riigile oma teehoiukava, mis on koos teiste omataolistega aluseks riikliku teehoiukava koostamisele.
Ratas ei mäleta, mitu appikarjet aastas täpselt riigi poole teele läheb, kuid teab täpselt, et iga paari kuu tagant küsib pealinn riigilt ikka uuesti ja uuesti teehoiuks raha. Kord rahandusministeeriumilt, siis jälle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt. Ja ikka tagajärjetult.
Koppelil on meeles, et eelmine kiri viimati nimetatud ametiasutusse läks teele nädal tagasi, kui Ratas osutas pealinna teedevõrgustiku läbilaskevõime ammendumisele.
Päevapõhjuski oli olemas – väike avariikõks Tammsaare tee pikendusel sulges terveks hommikuks ummikukotti Vabaduse puiestee ja sisuliselt kogu Lõuna-Tallinna.
Postimees
Kuigi kevadine teedelagunemine on alles poole peal, haigutab juba täna Tallinna tänavates mullusest rohkem auke.
Eelmisel kevadel autojuhte hoiatanud 500 ajutise liiklusmärgi asemel oli tänaseks tolmust halle tänavaid elavdamas juba 700 värvirikast plekisõõri – kaunilt petlikud nagu mürgitaimede marjad.
Paljud kohad jäävadki aga märkideta, sest keset sõidurada haigutava augu ette neid tavaliselt panna ei saa.
Tallinna abilinnapea Jüri Ratas ei mõista, miks riik oma pealinnast ei hooli – linna tänavaid kasutab ju kogu riik. Vähe sellest – linna läbivad transiidivood, siia on koondunud ka tööstus ja kaubandus.
Ratase sõnul peaks riik hakkama täitma teeseadust, mille järgi on ta kohustatud finantseerima kohalike maanteede ja tänavate hoidu.
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel täpsustab, et kohalike teede hoiuraha jaotuse omavalitsusüksuste vahel kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul valitsus.
Seni on Tallinn pidanud teeremondil hakkama saama peamiselt oma rahaga – parimatel päevadel mõned aastad tagasi, kui linn hoogsalt raha juurde laenas ja liigset vara maha müüs, küündis aastane tee-ehituse ja remondi eelarve 300 miljoni kroonini.
Samas on riik pealinnale viimase seitsme aasta jooksul andnud vaid 9,9 miljonit krooni kohalike teede remondiraha. 1999. aastal sai linn riigilt 8,3 miljonit ning mullu 1,63 miljonit krooni.
Viimast peab Ratas narrimiseks, kuigi lausub, et linn on tänulik sellegi eest. «Selle rahaga sai mullust Narva maantee kapitaalremonti teha paarkümmend meetrit,» lausub abilinnapea surmtõsiselt.
Ratas arvab, et riigi poolt aastast kogutavast umbes kahest miljardist kroonist kütuseaktsiisist peaks jääma senisest enam pealinna.
«Olen kütusemüüjatelt kuulnud, et pealinnas müüakse maha 60 protsenti autokütusest,» märkis Ratas. «Loomulikult ei taha me sama suurt protsenti riigi rahakotist, aga riik võiks igal aastal pealinna teedele kulutada 300–400 miljonit krooni.»
Abilinnapea hinnangul vajaks linn ideaalis igal aastal 600 miljonit kapitaalremondiks ja 400 miljonit ehituseks. Alles see pööraks teelagunemise trendi vastuvoolu ja pealinna teeaugud hakkaksid aasta-aastalt vähenema.
Tänavu on pealinnal teeremondiks 178,7 miljonit krooni, millest 141,2 miljonit kulub kapitaalremondiks ja 37,5 miljonit augulappimiseks. Ratase hinnangul lõppeb auguraha juba jaanipäevaks. Mullu läks aukude lappimiseks 60 miljonit krooni.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teedetalituse juhataja Jaak Säälik ütleb, et seadus lubab riigi kogutavast kütuseaktsiisist kulutada kohalike teede hoolduseks vähemalt 75 protsenti. Täpselt nii palju riik selleks kulutabki.
Tänavusse riigieelarvesse kavandati mootorikütuse aktsiisi 2,4 miljardit krooni, sellest on koos Euroopa Liidu abirahadega teeremondiks ette nähtud 1,8 miljardit krooni, millest omakorda läheb kohalike teede jaoks jagamiseks vaid 70 miljonit krooni.
Säälik on välja arvutanud, et kui see 70 miljonit jagada ühtlaselt kõigile kohalike omavalitsuste tee- ja tänavakilomeetritele laiali, jagub igale kilomeetrile kaks koormat kruusa.
Säälik on nõus, et ka tänavuseks aastaks eraldatud 4,9 miljonit krooni on Tallinna jaoks sümboolne, kuid peale aktsiisimaksu jagamise protsendi muutmise muid lisaraha leidmise variante ta ei näe.
«Seadus lubab riigil ka rohkem mootorikütuse aktsiisimaksu teeremondiks anda,» nentis Säälik. Raha hulka lubaks suurendada ka see, kui rahandusministeerium võtaks eelarveraha üldsummast välja Euroopa Liidu abiraha. Praegu on ka need 75 protsendi aktsiisi hulka arvestatud.
Abilinnapea sõnul ei saa linna ka tagasihoidlikkuses süüdistada. Igal aastal esitab linn riigile oma teehoiukava, mis on koos teiste omataolistega aluseks riikliku teehoiukava koostamisele.
Ratas ei mäleta, mitu appikarjet aastas täpselt riigi poole teele läheb, kuid teab täpselt, et iga paari kuu tagant küsib pealinn riigilt ikka uuesti ja uuesti teehoiuks raha. Kord rahandusministeeriumilt, siis jälle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt. Ja ikka tagajärjetult.
Koppelil on meeles, et eelmine kiri viimati nimetatud ametiasutusse läks teele nädal tagasi, kui Ratas osutas pealinna teedevõrgustiku läbilaskevõime ammendumisele.
Päevapõhjuski oli olemas – väike avariikõks Tammsaare tee pikendusel sulges terveks hommikuks ummikukotti Vabaduse puiestee ja sisuliselt kogu Lõuna-Tallinna.
Postimees
Uudiste arhiiv
Aurupäevad24.07.2019
PS Troika kontsert Viitna Kõrtsis!30.04.2018
Ansambel Respekt Viitna Kõrtsis!28.02.2018
Kalju-lava suvekontserdid 201819.02.2018
Padise metsades avatud suusarajad19.02.2018
Jõuluvana rong10.11.2017
Kommentaarid
Väga halb kogemus! Ebausaldusväärne ettevõte. (05.04.2024)
I was recommended by Ms Marily Adamson from Kohtla Nomme to book room with you. (22.02.2024)
Oleksin huvitatud, kas teil on naeltega naiste talvesaapaid nr.42 (10.02.2024)