Eesti Kunstimuuseumi uudised 26. mai-1. juuni

Laupäevaakadeemia

Laupäeval, 31. mail kell 15.00 kutsub Mikkeli muuseum kõiki loengule "Eesti ime: säilinud esimene rahvus- ja riigilipp". Esineb lippu konserveerinud Heige Peets (Ennistuskoda Kanut).

Baltimaade konservaatorite VIII konverentsile ja Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale pühendatud näitusel "Ennistatud Eesti. Eesti vabariigi 1920.–1930. kultuuripärandi restaureerimine" on väljas 90 meie riigi ja rahva suuremat-väiksemat "reliikviat" (vt. ka http://ennistatudeesti.virtuaalmuuseum.ee/). Näituselt puudub aga Eesti kõige suurem reliikvia – esimene sinimustvalge lipp. Eesti Üliõpilaste Seltsile kuuluva ning Eesti Rahvamuuseumis hoiul oleva lipu konserveerimislooga saavad huvilised tutvuda 31. mail Mikkeli muuseumis. Kell 15.00 algaval Laupäevaakadeemial räägib Heige Peets lipu 1992. aastal toimunud konserveerimisest, töö käigus tekkinud probleemidest ja leitud lahendustest.

Samas saab vaadata Eesti Kristliku Televisiooni loodud filmi "Eesti lipp 120", mis meenutab lipu saatust alates selle sünnist 1884. aastal kuni "Eesti lipu aastani" 2004.

Pärast Laupäevaakadeemiat on kõigil huvilistel võimalik tutvuda ka näitusega "Ennistatud Eesti" kuraator Tiina-Mall Kreemi juhtimisel, ning näha m.h. 5. juunil 1919. aastal valminud ja kolm päeva ühe Läti linna raekoja tornis lehvinud sini-must-valget eesti lahingulippu.

Oodatud on kõik, kes tunnevad huvi Eesti riigi ajaloo ning selle esemeliste allikate restaureerimise ehk päranduse päästmise vastu.

Sissepääs: Mikkeli muuseumi piletiga (täispilet 25, sooduspilet 15 krooni).

Filmiõhtu

Esmaspäeval, 26. mail kell 19.00 esilinastub Kumu auditooriumis dokumentaalfilm "Monument". Osalemine tasuta!

Iga võim vajab monumente, ent tahab et need monumendid oleksid tema nägu

Stsenarist JUTA KIVIMÄE, lavastaja TÕNU VIRVE, peaoperaator RASMUS PUKSMANN,helilooja SVEN GRÜNBERG, toimetaja TÕNU KARRO, kunstnik MARTIN PEDANIK, koordinaator JUTA KIVIMÄE, operaatorid MIHKEL SOE, ARTHUR VIRVE, lavastaja assistent ANNE MAIBERG, montaaž RASMUS PUKSMANN, TÕNU VIRVE, helirezissöör MARIO NARBEKOV tekste loevad EDUARD SALMISTU, SILVIA LAIDLA, EDUARD TOMAN.
Eriline tänu: PEARU TRAMBERG, RAIMO JÕERAND, RENE VILJAT
Produtsent TÕNU VIRVE

MONUMENT siseneb sensitiivsesse teemasse tänasel Eesti kultuuri- ja sotsiaalpoliitilisel maastikul, vaadeldes eesti kunsti ajaloo kaudu ühte avalikku kunstiteost, eesti kunstnike Arnold Alase ja Enn Roosi 1947. aastal loodud monumenti. Tegemist on kunstifilmiga.

MONUMENT on vältinud igasuguseid räigeid stseene ega kipu ka näitama rahvuslikke vastuolusid. Eestis on viimase sajandi jooksul riigivõim ja sotsiaalpoliitilised arusaamad ühiskonnaelu korraldusest mitmeid kordi muutunud. Iga muudatus on kummalisel kombel võtnud kaasa ka mingi osa meie niigi vähestest kunsti- ja kultuuriväärtustest. Eriti raskelt on kannatanud meie monumendid. Monumendid võivad olla ideoloogia ohvrid, on seda ka varem olnud ning on vist edaspidigi.

Filmis saavad sõna eesti skulptorid, endised meelsusvangid, ühiskonna- ja kunstiteadlased, kelle seisukohad püüavad valgustada olulisi küsimusi tänases Eestis. Filmis arutletakse, miks me vajame oma monumente. Kuidas on suhtutud monumentidesse ja kunstimälestistesse Eestis aja tõmbetuultes.

MONUMENT keskendub küll kunstiväärtuslike mälestusmärkide saatusele muutuvas ajas, ent ka küsimustele, kuidas liikuda oma ühiskonnaga edasi nii, et me ei vigastaks oma ajaloolist mälu ja oskaksime hinnata ning hoida seda komplitseeritud ja habrast substantsi, mida tähistame sõnaga "vabadus".

Ekraanile ilmuvad monumendid ja kunstimälestised, mille saatus on olnud lähedalt seotud Eesti Vabariigi ajalooga. Filmis on kasutatud unikaalseid filmikaadreid ja paljusid arhiividokumente avalikustatakse esmakordselt.

Filmi toetajad: Eesti Kunstimuuseum, Kumu Kunstimuuseum, Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium.

Dokumentaalfilm
Kestus: 56 minutit
Tootja FREYJA FILM 2008
Järeltöötlus AATOMIK STUUDIOD
Levitab SIRIUS AB STUDIO

Kumu dokumentaal

Kolmapäeval, 28. mail kell 18.00 näidatakse Kumu auditooriumis Maailmamuutjate programmis filmi "Kaasaja rüütlid" (Beyond the Call).

Režissöör: Adrian Belic
USA 2006, 86min
inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega

"Beyond the Call" räägib loo kolmest USA vanahärrast, kes rahuliku pensionipõlve-veetmise asemel tarivad maailma kriisikolletesse humanitaarabi. Rezhissöör Adrian Belic järgneb neile Afganistani, Balkanile, Taimaale ja toob vaataja ette uskumatult muhedad sellid, kes rändavad abipakkidega sinna, kuhu humanitaarorganisatsioonid ei jõua, ning kelle abikaasad olid filmi tegemisega nõus tingimusel, et nad ise kaamerate ette ei jõua.

Ed Artis, Jim Laws ja Walt Ratterman tegutsevad organisatsioonis Knightsbridge International, mille motoks on "Suur seiklus ja inimkonna teenimine". Neid ei huvita poliitika või usu levitamine, nad aitavad, kus oskavad, ning oma raha eest. "Beyond the Call" on film, mis korjanud auhindu festivalidelt üle maailma ning on nüüd auga vastu võetud "Maailmamuutjate" programmi.

Filmiseanss on tasuta!

Kristjan Raud. Sügavik

Müncheni kunstiakadeemia juubelinäitusel on väljas Kristjan Raua joonistus "Sügavik".

Münchenis avatakse 30. mail pidulikult sealse kunstiakadeemia 200. juubelit tähistav näitus "Jõuproov". Kunstide Akadeemia ja seega Müncheni kui silmapaistva kunstilinna ajalugu iseloomustavad sellised nimed nagu Peter von Cornelius, Wilhelm von Kaulbach, Wilhelm Leibl, Franz Marc, Vassili Kandinski, Paul Klee, Sep Ruf, Eduardo Paolozzi või Sean Scully. Algusest peale suure vabadusega silma paistnud õppeasutus (19. sajandil võeti sealsesse akadeemiasse erandlikult õppima ka naisi) tekitas siiski ka vastasrinde (Secession); 1892 kuulutasid Franz von Stuck, Fritz von Uhde ja Hugo von Haberman välja akadeemiast sõltumatud juugendstiili, sümbolismi ja impressionismi edendavad rahvusvahelised aastanäitused Münchenis. Nende mõjul pöördus ka akadeemia modernismi suunda, mille tulemuseks oli 19. ja 20. sajandi vahetusel Müncheni kunsti uuendusmeelsus ning kaugeleulatuv mõju, mida sai võrrelda Pariisiga. Näitusel on loomulikult esindatud ka sõdavahelise perioodi natsionaalsotsialistlik kunst. Sadakond teost 18 eri riigist vahendavad Müncheni Kunstide Akadeemia suurt mõju Euroopa ja Põhja-Ameerika kunstnikele. Kaasaegset kunsti esindab näitusel praeguste üliõpilaste videoinstallatsioon 1968. protestilainest Euroopas, mis haaras ka Saksamaad. Ilmumas on 600-leheküljeline kataloog.

Eestit esindab akadeemia professorite ja õpilaste loomingut käsitleval põhinäitusel Müncheni kunstihoones (Haus der Kunst) Kristjan Raud (1865–1943) joonistusega "Sügavik". Raud õppis akadeemias 1901–1903 Wilhelm von Dietzi maaliklassis ja graafikat Peter von Halmi juures. Alles kujunemisjärgus vaadetega Kristjan Rauale avaldas sügavat mõju sümbolism, mille kinnituseks on ka seni vähetuntud joonistus veevoogudesse vajujast. Eesti Kunstimuuseumile, Alfred Rõude kogusse kuuluv joonistus on dateerimata, ent ta valmimisaja võib paigutada aastaisse 1903–1913. Väljendusjõult isegi kohutav väike joonistus, mis siiski omab ka juugendkunsti dekoratiivsuse tunnuseid, kuulub Franz von Stucki loomingu mõjupiirkonda. Äärmist (hinge)häda ja seega viimast lootust kujutava vinjeti tagaküljele on kirjutatud sõna "illustratsioon", kuid seni pole teada, mida see illustreeris. Joonistuse ülaservale on kunstniku käega lisatud pliiatsikiri: "Zur Tiefe = ein Schlund, Rachen (mit Zähnen)...", mida võiks tõlgendada: sügav on kuristik inimeses.

Kõrgest hinnangust Kristjan Raua loomingule kõneleb see, et "Sügavik" on paigutatud graafika näitusesaali kõrvuti Franz Marci ja Paul Klee teostega. Müncheni Kunstide Akadeemia juubelinäitus jääb avatuks kuni 31. augustini.

Lastekaitsepäev

Pühapäeval, 1. juunil on rahvusvaheline lastekaitsepäev, mil kõigisse Eesti Kunstimuuseumi filiaalidesse on kuni 18 aastastel lastel sissepääs tasuta. Kell 14.00 algab Kadrioru pargi luigetiigil õrn kevadise muusika kontsert, kus esinevad Liis Jürgens (harf) ja Leonora Palu (flööt).
Viimast nädalat
Viimast nädalat on Niguliste muuseumis avatud näitus "Kirikukellad Eestis". Eesti säilinud kirikukellade hulk on suhteliselt arvukas ja mitmekesine ning esimene seda teemat laiemalt tutvustav näitus pakub ülevaate kirikukellade erinevatest stiilidest. Näitus eksponeerib lisaks "elusatele kelladele" ka kelladega seotud esemeid, illustreerivad fotosid, jooniseid ja skeeme. Kuraatorid Juhan Kilumets ja Tarmo Saaret, kujundaja Liina Siib.

MUUSEUMID:

Kumu kunstimuuseum
Avatud: T-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Varamu
Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni

Rasked valikud
Eesti kunsti Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni

Näitused:
Maasikasööjad. Paul Kondase naivistlikud maalid
Paul Kondase (1900–1985) isikupärane pildimaailm lubab teda nimetada üheks eesti huvitavamaks naivistiks. Naivismi olulisemaks kriteeriumiks on mitteprofessionaalsus ja sellest tulenev vahetu kujutamisviis, mida sageli kirjeldatakse siira lapsemeelsusena. Kondase tööd on küll enamasti lustlikud, kuid mitte lapsemeelsed. Isegi klaaride nägudega maasikasööjail, kes esmapilgul näivad pelgalt maiad ja elevil, särab lähivaatlusel kuratlik helk silmis.
11.04-7.09.2008 (IV korrus)

Soome kunsti kuldaeg.
Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust
Näitus "Soome kunsti kuldaeg. Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust" on sissejuhatuseks kahe naabermaa muuseumide pikemaajalisele koostööprojektile. Näituse koostamisel on lisaks soome kunsti suurkujude esitlemisele olulised soome kunsti vaimseid alustalasid peegeldavad teemad. Näitus osutab ka soome kunstikultuuri rahvusvahelisele palgele, selle seotusele Itaalia ja Pariisi, aga ka sajandivahetuse moodsate kunstiliikumistega.
28.03.2008-08.06.2008 (Suur saal)

Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos
Näitus sisaldab etnograafilise kallakuga fotosid Eestist, põhirõhuga Johannes Pääsukese Setumaa (1911–1915) ja Saaremaa (1913) piltidel. Neid täiendavad teiste kutseliste ja asjaarmastajate fotograafide tööd samadest paikadest.
22.02.2008-14.09.2008 (III korrus, B-tiib)

Hariduskeskus:
UUS! Suur suvekonkurss "Maasikasööjate pildiriba"
Osalustasu 30.-
Kuni 30. sept 2008

Haridusprogrammid lasteaiale:
Vaadates üles (taevad eesti kunstis)

Haridusprogrammid lasteaiale ja algklassidele:
UUS! Maasikasööjad (Paul Kondase näitusel)
Popkunst - Pop Kunst (Kaasaegne kunst)
Lugusid kunstis (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Sõpruseaeg (baltisakslaste kunst)
II osa Veenõid Lorelei ja teised (Köler)
III osa Armastusest (Köler, Weizenberg, Adamson)
IV osa Peetri lubadus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
V osa Pariisi (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort)
VI osa Oma seadused (Eesti Kunstnikkude Ryhm)
VII osa Valgusega värvitud ("Moodne inimene", "Valgus ja värv" ja "Tagasi natuuri juurde")

Haridusprogrammid põhikoolile:
UUS! Maasikasööjad (Paul Kondase näitusel)
Peateel (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Algusest peale (tundide sari eesti kunsti klassikutest):
I osa Peod ja portreed (baltisakslaste kunst)
II osa Südamega (Köler)
III osa Pronksist tuul ja marmorunenäod (Weizenberg ja Adamson)
IV osa Miks hobune peatus (Kristjan ja Paul Raud, Kallis, Laikmaa)
V osa Geniaalsed boheemlased (Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort)
VI osa Sõnadeta (Eesti Kunstnikkude Ryhm)
VII osa Maagiline, varjudeta ("Moodne inimene" ja "Valgus ja värv")
Uue põlvkonna legendid (eesti kunsti klassika), vene keeles

Haridusprogrammid gümnaasiumile:
UUS! Maasikasööjad (Paul Kondase näitusel)
Magistraal (sissejuhatus eesti kunsti klassikasse)
Vähe süüa, palju külmetada (Mägi)

Info ja registreerimine: tel. 534 39 230 või 602 6074 (lauatelefonil 14.00-16.00) või haridus@ekm.ee

Auditoorium:
Filmiõhtu
Monument
26. mai kell 19.00
Osalemine tasuta!

Kumu dokumentaal
Maailmamuutjad
"Kaasaja rüütlid"
28. mai kell 18.00
Osalemine tasuta!

Info: 602 6000

Adamson-Ericu muuseum
Avatud: K-P 11-18

Püsiekspositsioon:
Adamson-Ericu teosed

Näitus:
Iluraam - raami ilu
Väljapanek koondab vaatajate tähelepanu kunstiteose vormistamise traditsiooniliste võtete arengule. Eksponeeritud on maale, graafikat, pastelle ja neid ümbritsevaid iluraame 17. sajandi lõpust kuni 2006. aastani. Mitme sajandi jooksul on erinevad kunstnikud otsinud harmoonilist kooslust kunstiteose ja selle vormistusvõtte vahel. Näitusel on huvitavaid portreid, maastikke ja natüürmorte alates Tallinnas 17. sajandil tegutsenud meistri Ernst Wilhelm Londiceri (1655–1697) loomingust kuni tänapäeva maalija Laurentsiuse teoseni.
08.03.2008-08.06.2008

Haridus:
Muuseumitunnid
(5-12aastastele):
Iluraamid
Muuseumidetektiiv
Rääkivad portreed ja täpilised lilled
Kohvikumaalid ja tujukad kujundid
(13-19aastastele):
Raam ja kunstiteos

Gruppidele ettetellimisel tel. 644 5835
Info: 644 5835

Kadrioru kunstimuuseum
Avatud: T-P 10-17

Püsiekspositsioon:
16.-20. saj. maalikunst (Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid)
18.-20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur

Näitus:
Kadriorg 290. Loss ja tema lugu
24. mai - detsember 2008
Väike pidulik Rooma baroki stiilis suveloss, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel. Tsaari abikaasa Katariina I nime kandev lossi- ja pargiansambel on elanud oma 290-aastase ajaloo läbi mitmeid õitsenguperioode ja unarusse jäämise aegu.

Haridus:
Muuseumitunnid:
Kadrioru lossi lood (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Suursugune barokk ja vallatlev rokokoo (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Klassitsism ja akademism (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Jõulutäht (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Nutikad nõud (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Raamid, raamid, raamid (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Maastikud ja meri (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
Maalilised reisid (Lossikooli III, IV ja V klassile ja põhikoolile)
Mõistus ja tunded: romantism (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Moekahinad (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)

Integratsiooniprogrammid:
Muuseumitundide sari Lossi lapsed (7-11aastastele)
Töövihikuprogrammid Ajaloo ilu ja Kunstistiilid (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Kontsert:
Lastekaitsepäeva kontsert Luigetiigil
Liis Jürjens (harf) ja Leonora Palu (flööt)
1. juuni kell 14.00
Tasuta!

Mikkeli muuseum
Avatud: K-P 10-17

Püsiekspositsioon:
Johannes Mikkeli kollektsioon: 16.-20. saj. Lääne-Euroopa, Vene, Hiina kunst

Näitus:
"Ennistatud Eesti"
Eesti vabariigi 1920.–1930. aastate kultuuripärandi restaureerimine Baltimaade Konservaatorite VIII konverentsi saatev näitus
Näitusega tähistab väliskunsti kogumisele ja tutvustamisele, uurimisele ja säilitamise pühendunud Kadrioru kunstimuuseum Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva ning teeb kummarduse inimestele, kes on Eesti kultuuripärandit hoidnud ja ennistanud.
8. mai – 6. juuli 2008

Haridus:
"Läbi lukuaugu" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)
"Portselan – valge kuld" (5-11aastastele, Lossikooli I ja II klassile)

"Päranduse päästmine" (põhikoolile ja gümnaasiumile)
Temaatiline haridusprogramm näitusel "Ennistatud Eesti. Eesti vabariigi 1920.–1930. aastate kultuuripärandi restaureerimine"

Integratsiooniprogramm:
"Põnev portselan ja joontest pildid" (põhi- ja keskkoolile)
Gruppidele lahtiolekuajal ettetellimisel tel. 606 6400

Laupäevaakadeemia
"Eesti ime: säilinud esimene rahvus- ja riigilipp"
Heige Peets (Ennistuskoda Kanut)
31. mai kell 15.00
Osalemine muuseumipiletiga

Info: 606 6400

Niguliste muuseum
Avatud: K–P 10–17

Püsiekspositsioon:
Kirikukunst alates XIII sajandist ning gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevarad

Näitus:
Kirikukellad Eestis
Näitus tutvustab publikule eelkõige vanemaid, väärtuslikumaid ning unikaalsemaid Eestis säilinud kirikukellasid, mis pärinevad Eesti muuseumide, kirikute koguduste ning erakogudest.
26. mai 2007 - 31. mai 2008

Haridus:
Muuseumitunnid:
Lõvijaht Nigulistes (7–12-aastastele lastele)
Head ja pahad (7–12-aastastele lastele)
Inglid Niguliste kunstiteostel (7–12-aastastele lastele)
Vanad kirikukellad (7–12-aastastele lastele)
Niguliste Surmatants: keskaegse inimese ja maailmapildi peegel
(gümnaasiumiklassidele)
Temaatilised ekskursioonid gruppidele ettetellimisel tel 631 4330

Kontsert:
L- P kell 16.00 Orelimuusika pooltund
Sissepääs muuseumipiletiga

Info: 631 4330

Kristjan Raua majamuuseum

Vabandame!
Muuseum on suletud!
Täpsem info:
602 6001 või muuseum@ekm.ee