Mustkunstnikutrikid Tallinna eelarvega

Kuigi Tallinna linnapea Edgar Savisaar räägib pealinna eelarve kohta ilusat juttu, on linna laenukoormus jõudnud kriitilise piirini ning osa koalitsioonikaaslasi Reformierakonnast näeb pankrotiohtu.

Seni siiski mitteametlikku reformistide arvamust esindab endine Tallinna abilinnapea, nüüd-seks pealinna võimumängudest kaugenenud Rein Lang, kelle sõnul sellist lõtva rahanduspoliitikat, nagu näiteks Tallinna Vee erastamise ajal, enam ajada ei saa. “Praeguse arengutee jätkumisel on siiski pankrot silme ees, ma ei saa aru, millele seltsimehed loodavad,” ütles Lang.

“See, et Tallinn on rahalistes raskustes, on teada juba mitu aastat ning siin on nii objektiivsed kui ka subjektiivsed põhjused. Ma ei näe, et Tallinna linnapea raskustele lahendust otsiks,” lisas Lang. “Süüdistatakse kõiki ümberringi, aga lahendusi ei pakuta.”


Faktid näitavad, et tee-ehitusele kulutab linn vähem kui eelmistel aastatel, linnavara müügi-plaan jäi täitmata ning kokku laekus eelmisel aastal linnaeelarvesse planeeritust 251 miljonit krooni vähem.

Erinevalt Langist jäi reformi-erakondlasest Tallinna volikogu esimees Maret Maripuu linna rahandusseisu iseloomustades kidakeelseks. “Seis on suhteliselt sarnane eelmise aastaga,” ütles Maripuu.

Maripuu on optimistlik, sest selle aasta esimese kvartali seisuga on tuluplaanist täidetud 21,4 protsenti, mis on mullusest tunduvalt parem.

Keskerakonna ja Reformierakonna Tallinna koalitsioonilepingus on kirjas, et tagatakse linna tasakaalustatud areng. Praegu pole seda Rein Langi hinnangul kusagilt näha, veelgi enam – linna endise juhtfiguuri sõnul on Keskerakond üheselt taganenud koalitsioonileppest. Langi märgitud koalitsioonileppe rikkumine tasakaalustatud arengu puhul taandub rahandusküsimustele – kuidas ja millele raha kulutatakse. Möödunud nädalal teataski Savisaar, et pigem kulutab ta 100 miljonit pensionäride toetuseks kui teedele, millele Reformierakond tuliselt reageeris.

Suur probleem tekib, kui selgub, et linnahalli ei õnnestu ka sel aastal müüa ja eelarvesse jääb 150 miljoni krooni suurune auk. Vastasleeri kuuluva Res Publica liikme Kaupo Reede hinnangul pole see sugugi välistatud.

“Algul seatud tingimuste kohaselt ei tohtinud midagi lammutada, nüüd tohib jäähalli lammutada. Kui see oleks kohe teada olnud, siis oleks kindlasti ka teised pakkujad julgemad olnud,” ütles Reede, kelle sõnul võib tehingu sellisest käigust lugeda välja onupojapoliitikat.

Reede viitab sellele, et linnahalli ostu taga seisab Tallinna võimuliidu suurim sponsor Urmas Sõõrumaa, kelle turvafirma Falck kontrollib linnas parkimist ja bussipileteid. Ta lisas, et ilmselt vaidlustavad teised pakkujad müügi kohtus ning see peatabki müügi. Kui linnahall jääb müümata, tuleb augu katteks ilmselt laenu võtta. Kuid laenukoormus on juba praegugi peaaegu lubatud piiril – 60 protsenti linna eelarvest. Näiteks 150 miljoni laenamine ajaks laenukoormuse juba üle piiri.

Majandusmagistrikraadiga Reede ennustus eelarveaugu kohta on aga palju hullem, kui mainitud 150 miljonit krooni. “Kui samamoodi jätkatakse, tuleb eelarve puudujääk 400–500 miljonit krooni,” maalis Reede musta stsenaariumi.

Põhjused on lihtsad – kui eelmisel aastal sooviti müüa 520 miljoni krooni eest linnavara ja tegelikult müüdi pisut rohkem kui 200 miljoni eest, siis selle aasta eelarves on kirjas, et müüakse 401 miljoni eest.

Linnapea Savisaar eelarve-probleeme ei tunnista. “Kinnitan teile, et Tallinna praegune rahaseis on korras,” ütles Savisaar hiljuti Tallinna volikogus arupärimisele vastates.

Linnapea argumendiks on, et reitinguagentuur Moody’s on tõstnud Tallinna usaldusväärsuse reitingu A3-le, mis tähistab soliidset investeerimistaset, ning pole seda siiani muutnud.

Teiseks toob linnapea välja möödunud aasta linnaeelarve positiivse tegevustulemi – 88 miljonit krooni. Tegevustulem on kasum, millest lähevad maha maksud ja intressid. Kaupo Reede hinnangul on tegemist vaid raamatupidamisliku nipiga, ta nimetab linnapea argumenti populismiks. “Jah, tegevustulem oli tõesti 88 miljonit krooni, kuid seejuures unustab linnapea märkimata, et see on arv, millest lähevad maha näiteks laenuintressid summas 280 miljonit krooni,” ütles Reede.

EPL