Eesti-Venemaa piiri asemele jääb ka euroliidus kontrolljoon

27.04.2004
Eesti-Vene piirile kui Euroopa Liidu välispiirile ei tule 1. maist Euroopa Liidu sümbolikaga piiriposte, sest Eesti ja Venemaa vahel on jõustumata piirilepingu tõttu endiselt kontrolljoon, mitte piir.
Eesti ja Läti piir Venemaaga on Euroopa Liidus erandlik, sest kusagil mujal ei asenda Euroopa Liidu piiri kontrolljoon nagu kahes Balti riigis.
“See ei ole küll sisuline probleem, vaid formaalne, aga eeldan, et üks esimesi asju pärast 1. maid, mida Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes arutama peaks, on Eesti ja Läti ning Venemaa vahelised piirilepingud,” ütles eksvälisminister, sotsiaaldemokraat Toomas Hendrik Ilves.
Tema sõnul on Euroopa Komisjon 1998. aastast tõstatanud Venemaaga suheldes alati ka Eesti ja Läti piirilepingu küsimuse. “1. maist, kui oleme ise liidu täisliikmed, siis peame ise olema selles küsimuses aktiivsed Euroopa Liidu sees,” lausus Ilves.

“Tehniliselt on piirileping valmis,” ütles Marika Post välisministeeriumi pressitalitusest.
Eesti ja Venemaa piirilepingu tekst on pärast korduvaid täpsustusi kokku lepitud juba 1999. aastal, aga see ei ole siiani parlamentides kinnitatud, mistõttu see ka ei kehti.

“Edasiliikumiseks on vajalik Venemaa poliitiline tahe,” ütles Eesti välisministeeriumi pressitöötaja. “Eesti on omalt poolt lepingule allakirjutamiseks valmis ning looduses on piir maha märgitud, valvatav ja toimiv,” lisas ta.

Opositsioonipoliitik Ilves tõdes, et valitsuse tegevusprogrammis, mis puudutab Eesti põhieesmärke Euroopa Liidus, piirilepingut Venemaaga ei ole. “Vähegi mõtlevad inimesed saavad aru, et seda asja peab Eesti Euroopa Liidus aktiivselt ajama,” lausus Ilves. Piirilepingu puudumine ei ole takistanud Euroopa Liitu ega NATO-sse pääsemist, ka tolli- ja kaubandusasjades on Eesti-Vene kontrolljoon samaväärne piiriga.

Praegu on Vene poolel maha märgitud piir koos Vene piiripostidega, Eesti poolel on kollased hoiatustahvlid kirjaga “Seis! Eesti piir!”. “Need jäävad sinna ka pärast 1. maid ja neid pole vähemalt praegu kavas vahetada tahvlitega “Seis! EL-i piir!”, ütles piirivalveameti pressijuht Urmo Kohv.

Eesti-Vene piiri rahvusvahelistes piiripunktides hakkab pärast 1. maid lehvima Euroopa Liidu lipp ja luuakse eraldi kontrollikoridor Euroopa Liidu, Euroopa Majandusühenduse ja ·veitsi kodanikele ning teine koridor teiste maade kodanikele.

“See on samamoodi nagu kõigis suurtes rahvusvahelistes piiripunktides, nagu reisisadamas ja Tallinna lennujaamas, aga ka Läti piiril,” ütles Kohv.

Eesti-Vene piirileping koos juurdekuuluvate lisadega parafeeriti esimest korda 1996. aasta novembris.
1999. aasta märtsis, pärast Vene-poolset soovi lisada kokkuleppesse tehnilisi täpsustusi, parafeerisid Eesti ja Vene piiriläbirääkimiste delegatsiooni juhid Raul Mälk ja Ludvig Tšišov Peterburis Eesti-Vene piirilepingu uuesti. Eesti piir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Ajutine kontrolljoon on katkematu mõtteline joon ja seda mööda kulgev vertikaaltasapind, mis eraldab Eesti jurisdiktsioonile alluvat Eesti territooriumi sellele mittealluvast Eesti osast. Kontrolljoonele laienevad seadusega määratud piiri valvamise, kaitsmise ja ületamise tingimused.


EPL

Uudiste arhiiv