Autoga vanemad ohustavad lapsi

Kooliaasta lõpuks on laste koolisõidutamine vanemate jaoks muutunud selliseks rutiiniks, et autoderivist koolimaja ees saab isetoimiv konveier, kiirustajad patustavad sageli ka liikluseeskirjade vastu.

Kogenumad koolivedajad teavad – kui teele jääb Pirita tee, Liivalaia tänav või Pärnu maantee, on targem neid tänavaid vältida ja kõrvalteid mööda objektile ligineda.

Veerand tundi enne õppetöö algust on Tallinna 21. kooli kõrval asuv parkla tühjavõitu. Üksnes vähesed toovad lapse otse koolimaja treppi. Hommikused ummikud Gonsiori tänaval on veennud, et otstarbekam on koolijüts hoopis keset ummikut autode vahel uksest välja lasta – autoderivi seisab ju veel paigal mõnda aega. Sealt ta siis manööverdab – sageli kaugemast sõidureast kõnniteele ja edasi läbi hoovi kooli.

Parklasse sõidavad ilmselt need vanemad, kel aega rohkem käepärast. Tunglemist ei teki. Väiksematele musi põsele, koolikott selga. Üks algklassipoiss kasutab parklast kooliukseni jäävat kümmet meetrit tõukerattaga sõitmiseks. Kella kaheksaks on koolimajaesine peaaegu tühi, paar viimase minuti meest silkavad üle tänava otse politseiauto eest.

Lapsed autost välja keset Pärnu maanteed

Katleri põhikooli lapsed tulevad pea eranditult jala või bussiga. Korrektselt sebrasid ületades. Mõni võtab, nina õpikus, veel viimast. Koolimaja kõrval parklas seisvad autod ilmselt lastevanematele ei kuulu.

Ühisgümnaasiumi kooli sõitjatel kahjuks ummikurohket Pärnu maanteed vältida ei õnnestu. Toimib sama süsteem nagu 21. kooli lastel Gonsiori tänaval – autode vahelt kiirelt silgates koolimajja. Tõenäoliselt on isad-emad liikumiskiirust kaks meetrit minutis pidanud silmas juba äratuskella helisema seades.

Kooli direktor Mehis Pever möönab, et kooli asukoht on liikluse seisukohalt probleemne. “Normaalne see ei ole. Meil oleks tegelikult võimalik ka kooli hoovis peatuda, aga paljud lasevad lapse ikkagi tee ääres maha,” tunnistab ta. Mõistlikumad liiklejad tulevad direktori sõnul läbi viadukti alt. Jala tulevatel lastel pole oluliselt kergem – kooliesine ülekäigurada trammipeatuse juures on üks lapsevaenulikumaid linnas. “Foori tulevad vahetuvad kiiresti, autod tulevad korraga kolmest-neljast kohast. Trammi ei pruugi laps märgata,” loetleb direktori raskusi. Õnnetuste vältimiseks pühendatakse koolis liikluskasvatusele palju aega.

Kool soovitab sõitmise asemel jalutada

Prantsuse lütseumi algklasside maja juures Luise tänaval on liiklus mugavamalt korraldatud. Parkima keegi ei hakkagi, ühtlase voorina sõidetakse maja eest läbi ja poetatakse laps maha täpselt ukse ees. Varasemad tulijad saabuvad juba pool tundi enne tundide algust. Siis on aega veel korraks peatuda, tüdrukule pats pähe teha ja teele saata. Tihedama liikluse ajal ootab maja ees järjekord. Kolmel korral peatub trepi ees takso, et samuti koolilaps välja lasta. Väljuv väike väärikas klient annab juhile täpse summa.

Autodekolonn on hommikul sage nähtus ka Vanalinna hariduskolleegiumi maja ees Vene tänaval. Tänava lõppu kutsub koolipere ise pudelikaelaks ja see on koht, kust tipptunnil raske läbi pääseda. Kümneaastast poega hommikuti kooli toimetav Eda nendib, et kui Kalamajast vanalinna sõites ummikuid teele ei jää, siis Vene tänaval tekib seisak, kui koolilapsi järjest autost välja lastakse. “Kõik reas teevad peatuse ja järjekorras sõidavad jälle Vene tänavalt välja,” kirjeldab ta. Vanalinna Hariduskolleegium on korduvalt lapsevanemaid palunud autosid peatada mujal, vanalinna servas ning lasta lastel veidi maad jalutada.

Pelgulinna gümnaasiumi õhtusesse vahetusse lapsi sõidetav Margo kiidab võimalust kooli kõrval tupiktänaval lapsed autost välja lasta ning auto samas ümber pöörata.

“Autod liiguvad seal väga aeglaselt, ohtlikke olukordi ei saagi tekkida.



Politsei hoiatab lapsevanemaid

Lapsi kooli sõidutavad vanemad seavad lapsed ise ohtu otse kooli treppi sõites ning maja ees laste hulgas manööverdades, kinnitab Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Madis Tilga. Samuti teeb liikluspolitseinikele muret vanemate komme laps autost keset sõiduteed välja lasta. “Lastele on suureks ohuks vanemad ise,” sõnab ta.

Liikluspolitseinikud ei too välja ühtki iseäranis ohtlikku kooliteed, kuna igal piirkonnal on oma probleemid. “Ühelt poolt on suure liiklusega tänavad ohtlikud, kuid tavaliselt on need fooridega reguleeritud. Samas Nõmmel, kus puuduvad kohati isegi ülekäigurajad, lähevad lapsed üle tee suvaliselt,” selgitab Tilga.

Politsei statistika järgi on lastega toimunud õnnetustes lapsed ise süüdi pisut rohkem kui pooltel juhtudel. Tänavu aasta nelja kuuga on Tallinnas lastega juhtunud 38 liiklusõnnetust. Laps oli õnnetuse põhjustajaks 20 juhul. Möödunud aasta nelja kuu jooksul osalesid lapsed liiklusõnnetuses 34 korral.