Kirjandivõistluse võitja on selgunud!

Täname veelkord kõiki, kes otsustasid meile oma kirjandid teemal "Minu lemmik puhkusekoht" esitada!


On ääretult rõõmustav, et nii paljudele meeldib Eestis puhata. Saime ka ise teada huvitavatest kohtadest, kuhu minna pole veel osanud ega teadnud. Loodame, et ära toodud kirjanditest leiavad mõnusaid mõtteid ja ideid puhkuse sisustamiseks teisedki lugejad!

Kõik kirjandid olid väga head ja julgustame osalejaid oma arvamusi ja mõtteid kindlasti ka edaspidi kirja panema, sellest on abi kõigile!

Aga nüüd kõige põnevama osa juurde!

Žüriiliikmed, kelledeks olid Turismifirmade Liidu tegevjuht Kersti Kont, EAS'i juhatuse liige Ülari Alamets, Eesti välisminister Urmas Paet ja Turismiweb.ee esindaja on oma hinnangud andnud ja otsused teinud.

Välja valiti 5 parimat kirjandit ja hinnati neid vastavalt punktidega 10, 8, 6, 4 või 2.


Suurimad õnnitlused Triinu Pääsik, Sinu kirjand (kokku 38 punkti) oli enamuse hindajate arvates parim ja oled võitnud esikoha!

Tubli Liisa Lotta Tomp sai teise koha, kuigi jäi tõesti napilt alla esimesele (kokku 34 punkti). Proovi järgmine aasta kindlasti uuesti Liisa Lotta, Sinus on väga hea kirjutaja peidus!

Kolmandaks jäi Marelle Vaino (kokku 18 punkti)! Palju õnne veelkord kõigile!


Esikoht saab auhinnaks 2-päevase puhkusepaketi maalilises Vihula mõisas, teisele ja kolmandale kohale on samuti ette nähtud väike lohutusauhind. Võitjatega võtame ühendust ja lepime auhindade kättetoimatamise osas kokku hiljemalt kahe päeva jooksul.

Allolevalt on ära toodud 5 kirjandit paremuse järjestuses. Head lugemist kõigile!

1 KOHT:

Minu lemmik puhkusekoht! Autor: Triinu Pääsik

Ma olen üdini linnalaps. Maakodu on küll olemas, kuid sinna ma eriti ei
kipu. Mulle meeldib linnamelu ja see sumin mis õhtutundidel mind magama
uinutab. Kuid ka sellest on vaja meeled mingil hetkel puhtaks saada. Sellest
räpasest ahnitsemisest ja liialt kiirustavatest inimestest. Kui ma tunnen,
et selline hetk on käes, võtan ma oma seitse asja ja võtan jalge alla tee
diagonaalis Eestimaa teise otsa- Setomaale.

See Kuningriik tundub suisa peopessa ära mahtuvat, kuna kõik on kuidagi
helgem ja sõbralikum. Keegi ei rutta, keegi ei sõdi poliitikutega ega ela
oma viha naabrimehe kapsamaal välja. Nad elavad omaette ja see mind
köidabki. Kui silmad on suurlinna tuledest pimestatud, on see minu jaoks
ainus koht, kus ma tean, et mind oodatakse, hoolimata kuu- või
nädalapäevast, kellaajast rääkimata. Lapsepõlves suvel Värskas ja Treskis
veedetud aeg andis palju sõpru, kellega senini on kontakt alles. Tädi kodu
uksed on mulle alati avatud ning seetõttu ongi sinna alati tore hinge
tõmbama minna.

Suviti meeldib mulle kas hilja magama minan või vara ärgata, et magamistoa
aknast näeksin heinepõllult kerkivat uduloori. Päike on vaid hetkeks ju
tukkuma jäänud ning varsti äratab ta kõiki taas. Kastemärjases rohus on
mõnus maasikapeenrale joosta ja suu enne hommikusööki magusaks teha.
Sellisena algavad minu hommikud tädi juures Setomaal.

Olenevalt perioodist on Värskas ka erinevaid üritusi, millest on tore osa
võtta või niisama ealtvaataja olla, kuidas vanemad suurema õllekõhuga mehed
mingeid rumalusi tegema pannakse. Mõnikord aga satun sinna ka vaiksel ajal,
kui iga küla on oma toimetuste juures. Sel puhul aitan tädil rohida, hoian
sugulaste väikseid pudinaid või käin männimetsa all mustikaid noppimas.
Mitte kuskil mujal ei ole mul tunnet, et minu ees on vabadus. Ma võin teha,
mida ma tahan, laulda seal kus tahan, nii kõvasti ja valesti kui häälepaelad
vähegi kannatavad. See tunne, et mu keha on puhanud, on midagi niivõrd
õndsat, et selle nimel tasub sinna alati tagasi minna.

Värska on igast küljest tuntud: mineraalveekaevud, sanatoorium, veekeskus,
talumuuseum jne. Usun, et see oleks igale turistile mõnusaks puhkepaigaks.
Lisaks eelnimatatud tõmbenumbritele pakub väike asula ka head puhkust
Hirvemäe Puhkekeskuse näol, kus lisaks heale unele on võimalik mängida
tennist, golfi, ujuda, sõita parvega, käia saunas nii kuival maal kui
järvel. Sellise puhkekeskuse puhul on oluline nii geograafiline kui
visuaalne pool, millega see asutus kõiki alati tervitab.

Setomaa Kuningriik on alati valmis käed avali kõiki külalisi kallistama.
Selle koha leiad sa ka kaardilt ning hea õnne korral juhtud sa sinna
kindlasti!


2 KOHT:

Vallutused Sagadi mõisas. Autor: Liisa Lotta Tomp

Kui minna kuskile puhkama, siis eelistatakse sageli viietärnihotelle ja
luksuslikku puhkust, kuid minu arvates puhkab inimene kõige paremini looduse
keskel. Lääne-Virumaale on rajatud puhkamiseks ideaalne koht - Sagadi mõis.
Mõisa taga on lõpmatuse sümboli kujuline tiik, mille kaldal sageli
abiellutakse. Kui ma Sagadi hotelli esimest korda sisse astusin, võeti mind
vastu laia naeratusega ning tervitati juba siis, kui ma alles ukse juures
olin. See tegi ka minu tuju heaks. Mind juhatati hotellituppa ning avar tuba
tegi olemise koduseks. Vaatasin mõisaõuel ringi ning mõisa ajalooline
vannituba tuli kuidagi tuttav ette. See oli tuntuks saanud filmist
„Tuulepealne maa”. Kella kuue paiku läksin restorani sööma ning hõrk lõhn
täitis kogu fuajeed. Hirve liha oli imehea ning tekkis tahtmine ise hirve
näha. Laenutasin jalgratta ning sõitsin Oandu matkarajale. Metsarada viis
üha sügavamale metsa ning teeääres vulises allikas, millest oli mõnus vett
rüübata. Kui nägin karu jälge, otsustasin tagasi ratta juurde minna. Sõitsin
paarsada meetrit edasi Kopraraja juurde. Kobrast ma küll ei näinud, kuid
selle eest sain tundma õppida mitmeid linnulaule. Jalutuskäik tundus ikka
veel lühike ning otsustasin sõita Sagadi mõisast viie kilomeetri kaugusel
asuvasse Altja kalurikülla. Sealsed pillirookatused ja kivine neem olid just
need, mis mulle hinge pugesid. Tekkis tunne, et võtaks sõbrad ka kaasa ning
näitaks ka neile mõnusa looduses puhkamise saladusi. Olin veel natuke aega
vee ääres ja ronisin mööda kive ning peale seda hakkasin hotelli poole
väntama. Tagasiteel tundus kõik teistmoodi. Varem ei märganud ma Sagadi
metsamuuseumis olevat suveniiripoodi ja kõik tundus lihtsalt... teistmoodi.
Ma olin nii vähese aja jooksul aru saanud, milliseid põnevaid võimalusi
Eestimaa loodus puhkamiseks pakub. Igaüks seda ilmselt ei mõista. Sagadi
mõis on Eesti looduse avastamiseks väga hea koht. Kui ei ole aega minna
loodusesse puhkama, siis võib öelda, et sul ei ole aega enda jaoks. Igas
kohas ei saa süüa hirve- või metssea liha. Järgmine kord lähen Sagadisse
kindlasti koos sõpradega, et ka neile näidata seda, mis meid ümbritseb ning
seda, kui lahked inimesed võivad olla. Telefoni ja muu elektroonika jätan
siis koju ning käin pesemas vaid allikas. See on lihtsalt unustamatu puhkus.


3 KOHT:

Pühajärve. Autor: Marelle Vaino

Pühajärve asub täpselt Otepää külje all järve ääres. Seal on maaliline
kuppelmaastik ja imeilus loodus. Suvel on seal võimalus sõita jalgrattaga,
matkata mööda matkarada, ujuda järves, kala püüda, niisama jalutada, paadiga
sõita ja palju palju muud, sest seal on palju turismiga tegelevaid firmasid,
kes pakuvad kanuusõite ja muud põnevat. Lisaks sellele on seal avatud
Pühajärve SPA keskus, kus on ujumisvõimalus, saab mängida bowlingut ja käia
jõusaalis ning nautida erinevaid SPA protseduure. See pole veel kõik.
Otepääl asub Otepää seikluspark, mis pakub seiklust, adrenaliini ja põnevust
nii suuretele kui ka väikestele.
Talvel on võimalus suusatada suurepärasel tõusude ja langustega kulgeval
maastikul, uisutada järvejääl, kelgutada, jalutada, matkata ja nautida
loomulikult SPA mõnusid.
Minule isiklikult seostub Pühajärve talvega, sest enamus talvedel käisin ma
lapsepõlves Pühajärvel koos ema ja tuttavatega puhkamas ja sportimas.
Ööbisime alati nn Pühajärve SPA hotellis, kuid siis ei olnud see SPA hotell,
vaid tavaline nõukogudeaegne hotell. Isegi söömine toimus kõrval majas
asuvas sööklas, kuid mind see ei häirinud, vastupidi- lisas juurde põnevust.
Lastele pakub ju kõik uus ja huvitav huvi. Minu esimene mälestus on ajast,
mil olin vaid 3- aastane. Käisin hotellis ringi ja nägin, et suured poisid
mängivad karoonat koridoris trepi all. Otsustasin siis nendega tutvust teh,
läksin juurde ja ütlesin: „ Tere, minu nimi on Marelle“. Seepeale kostus
naeru ja üks kutt vastas naljaga: „ Ei ole, hoopis minu nimi on Marelle“.
See on vaid üks killuke minu kõigist mälestustest. Olin väiksena suur
sportlane ja mind ei löönud verest välja ka Pühajärve SPA ligidal olev
suhteliselt pikk ja kurviline laskumine ega ka Tehvandi kõige järsem
laskumine/ tõus. See Pühajärve kant on lihtsalt nii ilus, et kindlasti
kavatsen tulevikus sinna veel puhkama minna ja mitte ainult talvel, vaid ka
suvel, mine sinagi!


Käsmu

Käsmu asub Tallinast ca 50km kaugusel mere ääres looduskaunis kohas. Seal on
Käsmu Meremuuseum, suur nn külakiik, suur kivihunnik ja ilus mererand ning
palju muud. Lisaks sellele asub Käsmu poolsaare tipule suhteliselt ligidal
Kuradi saar.
Väiksena möödusid paljud suved Käsmus ema ja tuttavatega puhates ning sealt
pärineb palju toredaid mälestusi. Veetsime seal ka jaanipäevi.

Ükskord otsustasin koos ema ja kahe tuttavaga matkata läbi mere Kuradi
saarele. Vesi ulatus maksimum põlvini sel ajal ja minu vanuseks oli ca 10a.
See oli häsi tore elamus, soovitan kõigile! Lisaks selleni sai mängitud
Käsmu puhkekeskuse alal olevas nn lastele ehitatud mängulaevas ning sõidetud
rulaga ja tehtud muud põnevat. Loomulikult veetsime ka palju aega kohalikus
rannas.

Hetkel olen 21a neiu, saamas kohe kohe 22a ning tagantjärgi mõeldes tunduvad
need lapsepõlves tehtud reisid ja seiklused nii toredate mälestustena, et
hing ihkab nendesse paikadesse tagasi. Kindlasti tulevikus kavatsen neid
kohti veel külastada. Soovitan sullegi ja sa ei kahetse!


4 KOHT:

Minu lemmikpuhkusekoht. Retrohõnguline Pärnu. Autor: Kristel Kull


Eestimaa linnu ehivad miljonid sõnulseletamatult kaunid, harivad "kultuuri-
ja meelelahutusepärlid", kuid teatavasti on paljude heade paikade, tegevuste
vahel raske valida. Mida võiks teiste seast soovitada, esile tõsta?
Suvine ajaloohõng eestimaises võtmes ei lase inimfantaasial kaua koguneda.
Eesti inimese üks suurimaid lemmikuid on suvepealinn Pärnu. Retro on noorele
alati ahvatlevana tundunud, seega sobiks seda ääretult ligitõmbavat linna
just sedamoodi, vanamoeliselt, iseloomustama. Sageli on tuttavaid küsitledes
neil keeruline öelda, kus leiduks veel sellist erilist, südantsoojendavat
linna lugu nostalgilise puitarhitektuuri, kauni teatri (sest mis siis veel
võiks paremini ajas edasi-tagasi kanda kui etendus ja muinasjutuliselt
hurmav kostüümiladu), printsesliku hotelli Victoria või romantiliselt
lainese toavaatega spa-hotell Strandi näitel. Positiivselt kummaline on ka
see, et tundub, et kõne all olevas linnas näeb armunud paarikesi ja
hingekosutust otsivaid üksildasi mere ääres jalutamas ka talvel pakasega.
Mis sest, et villastesse palitutesse mähitutena, ninad külmast punased.
Linnakülaliste pilgud on kõikdel aastaaegadel ühtmoodi suunatud kas siis
mässavatele lainetele või rahulikule peegelsiledale veele. Domineerivana
meenub ka see, et mere ääres palju ei räägita, pigem otsitakse mõtiskledes
midagi vaikides enda seest või unistades kaugest silmapiiri tagusest
kaugusest. Pärnu ja meri muudavad inimhinge helgemaks, südametunnistuse
kergemaks, seal aeg näiliselt peatub, kõige argipäevas teisejärgulise jaoks
on äkki rohkelt aega.
Kõik eelmainitud "vaatamisväärtuste, puhkepaikade pärlid" ju ühele lihtsale
rännuhimulisele spa-huvilisele eestimaalasele tuttavad, isegi päris armsad
kohad. Ka on kirjeldatud tunded paljudele juba ammu tuntud ja tunnetatud.
Mõnikord on vajalik vanade meenutuste taaselustamine, sest see tekitab soovi
taas minna ning kogeda kord õnnelikuks teinut. Meri on see, mille olemasolu
tahaks paljud vähemalt kord aastas kogeda ning varbaid vees leotada, hinge
rannaõhus kosutada.

Pärnu on ühtlasi segu erinevatest ajastutest, olles samaaegselt kaasaegne ja
minevikuline. Pealegi, mis võiks ühel kaunil suvisel haldjamaiselt
meelestatud päeval-paaril olla õiglasem kui jalutada läbi nende erinevate
aastakümnete, aastasadade, võtta armsamaga aeg maha, selleks, et armastada
ja olla armastatud. Uskuda, et teatris nähtud TØehhovi teos lavalaudadel
etendatuna või ajaloost tuttavate kurikuulsate soomepoiste lugu võiks olla
"just praegu ja siin". Võõra või mõnikord ka tuttava hotelli mõnusate linade
all on argipäevast erinev, hoopis teine maailm, hetk ja hurm. Kaks
armastajat on need, kes olid, kestavad...ka neil kahel sähvatab ideena Pärnu
tunnuslause "ELA VÕI ISE". Elada mõned päevad Eestimaa looduse
mitmekesisuse, kleinti hoidva majutuse suurepärasuse, söögikohtade helluse
keskel ei ole priiskamine, see on kingitus tehtud igapäevase töö eest,
paitus rohketest mõtetest, ajutööst väsinud inimpeale.
Kord mitmete vahel valides jääbki sinna käima, ahvatlevad linnapärlid
salvestuvad mälestustena mõlkuma, erilised paigad, vaatamisväärsused saavad
oma kindla koha südames. Hubase merelinna soovitamine sõpradele-tuttavatele
on üks olulisimaid ideid, mida Eestimaal suvitajale soovitada võib. Retro ja
Pärnu on kindlasti Eestimaa suve valitsejad 2009.


5 KOHT:

Minu Lemmik Puhkusekoht! Autor: Marilii Jõeleht

Minu lemmik puhkusekoht on Viljandi.Viljandis on väga vaikne ja rahulik
õhkkond.Üks parimaid Viljandi vaatamisväärsus on Viljandi maaliline loodusja
maastik, kus on näha ka kõrgustike, mis Lõuna-Eestile kohane. Imeline vaade
aga avaneb Viljandi Lossimägedest ja Viiratsi mäelt. Avatud on ka
romantikutele väga romantiline Arkaadia Aed, mis õhtu pimeduses on imelisim
ja romantilisim koht linnas armunutele.
Linnas asub ka paljude kirjanike sünnikodusid. Kesklinnas asuv trepimägi on
hea ajaviite kohti, inimestele kes armastavad vaikuses kõndida. Teater Ugala
on väga põnev koht, kus saab lõõgastuda. Linnas asuvad mitmed purskkaevud,
üks nendest asub linnas lastepargis, mis õhtul on värviline. Seal toimub ka
väga palju üritusi ja linnas asuvad ka mitmed lasteaiad, koolid ja mitmed
poed. Noortele on loodud skate park Männimäel. Väljas pool linna asub
mitmeid ujumis kohti. Lembitu Linnus on koht kuhu tasub minna, seal avaneb
suurepärane vaade metsale ja pisikestele majadele mis seal asub. Viljandi
Linnuses avaneb imeline vaade Viljandi järvele ja tartu maanteele. Viiratsi
mäelt on õhtu säras näha tulede sära ja imeline on ka see, kuidas seda edasi
peegeldab Viljandi järv. Viljandi on linn kus saab ka nädala vahetustel
nautida rahu ja vaikust, ning linnas suureneb iga aastaga inimeste arv, sest
tõepoolest see on koht kus saab lõõgastuda ja tunda rahu ning vaikust ilma,
et peaksid selleks spasse või mõnda teisse asutusse,kus saaks rahu nautida.
Viljandi on üks vanimaid linnu Eestis ja rahvaarvult kuues linn. See aasta
saab Viljandi 726. aastaseks. Viljandi on rikkaliku ajaloo-ja
kultuuripärandiga, looduskaunite vaadetega, rahvusvaheliste festifalide ja
üleriigiliste kultuuri-ja spordisündmuste toimumise ja meeldiva puhkuse
veetmise paik, laste-ja noortesõbralik, tervislikke eluviise ja haridust
väärtustav, ettevõtja sõbralik, turvaline, hea elukeskkonna, teotahteliste
inimeste ja kaunite kodutega,

LOOMISEKS LOODUD LINN!

Viljandi linn on iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus ja Viljandi maakonna
keskus. Viljandi linn on iidne linn, mis laiub künkal kauni järve kaldal.All
orus peegelduv järv on meeliskoht suvitajatele, kalameestele ja
tervisespordi harrastajatele. Eestimaal ei ole teist sellist paika, kus
südatalvel, kõige käredama pakasega tantsu lüüakse. Suvisel ajal paadiga
järvele minnes heitke teiega pilk linnale, mille siluetina kõrguvad kiriku
tornid ja Vana Veetorn, kus avaneb kaunis vaade kogu linnale. Rohelised
pargid, vanad puumajad, skulptuurid ja väikesed kunstigaleriid annavad
põhjuse pikkadeks jalutuskäikudeks mööda hansahõngulist linna. Soodsa
asukoha, loodusliku mitmekesisuse ja head ühendusteede tõttu on Viljandi
olnud suurepärane koht kauplemiseks, peatumiseks ja elamiseks. Igasuvine
pärimusmuusika festival toob linna rahvamuusika sõpru lähedalt ka kaugelt.
Õhus kuulda torupilli, kandlehäält ja lauluviise oma ja võõras keeles.
Kõikjal on rütmid-lossivaremetes, linnaväljakutel, platsidel, kohvikutes ja
järve ääreski. Viljandi järv on atraktiivne ka talisportlastele –suusatajad,
uisutajad ning jäärajasõitjad veedavad pikki lumiseid tunde järvel ja selle
ümbruses. Huntagu nõlvale rajatud lumepark, paneb südame põksuma kõigil
talviste rõõmude nautijatel. Viljandi oma imeline linn Eestis, sest see on
ainulaadne vaikuse puhkusepaik.
________________________________

Neil, kel mingil põhjusel kirjand esitamata jäi, on võimalus seda teha järgmise aastal samal ajal.

Toredaid puhkuseelamusi ja kena suve jätku soovides,

Teie Turismiweb.ee