Välistudengid hindavad Eesti eksootilisust ja odavust

Palju välistudengeid Eestis tudeerib, ei tea täpselt keegi. Ilmselt on tegemist paarisajapealise pundiga, kellest enamik on Euroopast pärit, lisaks ports hiinlasi, austraallasi, ameeriklasi, jaapanlasi, kanadalasi ning vähemalt üks liibüalane.

Mõned tudengid tulevad siia uudishimust, teised aga ajendatuna kuuldustest kaunite Eesti (nais)inimeste ja... noh, ütleme kange, aga odava tee kohta. Mida kaugemalt tullakse, seda enam otsitakse Eestist eksootikat, mida lääneriikides pole.


Jaanuari lõpus Melbourne’ist Tallinna saabunud Glen Clark kinnitab, et tema valis Eesti teadlikult. “Minu jaoks on Eesti sama eksootiline nagu näiteks eestlase jaoks Austraalia ja siiani pole ma pettuma pidanud,” kiidab ta. Eesti kliima on Gleni jaoks täiesti arusaamatu – talvel praktiliselt päikesevaba, suvel aga ei lähe õieti kordagi pimedaks. Samamoodi näeb Glen eestlasi ilma järgi muutuvat – algul pisut mornina mõjunud põhjamaalased on koos päikesega üles sulanud.
Eestis leidis Glen endale uue hobi. “Mul on Lada-fetiš, koos kahe teise välistudengiga moodustame Lada fännklubi,” muheleb ta. Ladadest on ta teinud pilte iga nurga alt igas asendis ning ilmselt pole vähemalt Tallinnas teist inimest peale tema, kes teaks pealinna Ladade asukohad peast nimetada.

Muidu rahulikku Gleni ärritavad Tallinnas vaid paar asja. “Teenindus jätab nii mõneski kohas soovida,” ütleb ta tagasihoidlikult. Mis austraallasele täiesti mõistetamatuks jääb, on Tallinnas ja Harjumaal märtsis kehtima hakanud soodsamate piletite süsteem, mis pealinnas mitteelavaid inimesi halastamatult diskrimineerib. “Austraalias ei läheks selline asi ealeski läbi,” imestab Glen siinset asjaajamist.

Mullu kevadel Eestis tudeerinud taanlane Anders Berg vihkas siinset talve sama palju kui armastas kohalikke inimesi ning õlut. Aasta hiljem tunnistab ta, et Eesti, eriti Tallinn jäi talle südamesse ning esimesel võimalusel tahab ta siia tagasi tulla, küll mitte enam õppima, vaid lihtsalt külla.

“Eestis õppimine pani mind väga aupaklikult suhtuma siinsetesse tudengitesse – mina ei tea, kuidas nad jõuavad loengutes käimise kõrvalt end alati ette valmistada ning veel eraelu ka elada,” pajatab humanitaarinstituudis tudeerinud Anders, kes pidi siinses ülikoolis lugema päevas läbi sama palju teksti kui koduülikoolis Kopenhaagenis nädala jooksul.

Suurimat peavalu valmistas Andersile aga hoopis eesti keel, pealinna supermarketites sisseostude sooritamine ei olnud kergete ülesannete killast. “Ainukesed nimed, mida mõistsin ja mida osta julgenuksin, olid maisihelbed, coca-cola ja Ajaxi puhastusvahendid,” otsustas Anders näljasurma vältimiseks eestikeelsesse ostumaailma sukelduda. See, et teinekord kala ja kana omavahel segamini läksid, oli juba väike probleem.

ESN ehk Erasmus Student Network on vabatahtlikest koosnev organisatsioon, kes võtab välistudengid nagu lambukesed enda kantseldada ning viib neid kohaliku eluoluga kurssi. Eestis asuvad ESN kontorid Tallinnas ja Tartus.

“Osal tudengitel on Eesti valikunimekirjas kolmandal kohal, ja kui kahte esimesse ei saadud, tulid nad siia. Osa jällegi tuleb seepärast, et mujal ei olnud kohti,” selgitab ESN Tallinna liige Keiu Talve põhjusi, miks ebameeldiva kliimaga Eestisse tullakse.

Kuigi välistudengid eranditult kõik Eesti suurest viinavalikust üllatuvad, ei tulda siia ainult pidu pidama.
“Tudengeid on erinevaid – osa tuleb tõsiselt õppima, teised jällegi hästi aega veetma,” räägib Tea Tammistu, ESN Tallinna office manager. Näiteks itaallaste hulgas on rohkem pidutsejaid ning nn ilueedisid, sakslased seevastu on reeglina tõsisemad ja korralikumad. Hispaanlaste ja itaallaste inglise keel on teistega võrreldes kehvem, kõige paremini räägivad inglise keelt võõrkeelena skandinaavlased.


Välistudengitega juhtub

• Sügisel jäid paar prantslast peavarjuta ning nad elasid kuni eluaseme leidmiseni kaks nädalat telgis;
• paljud välisüliõpilased on eesti keeles ära õppinud “miks ka mitte” – sellega saab alati kõigele vastata;
• üks portugallane leidis, et tal on kodus sügavkülmas ka soojem kui siin;
• austraallane ja rootslane seisid kahekesi kuusemetsa ees. Esimene oli vaimustusest keeletu ning
tegi rohkesti pilte;
• paljud on endale uued lemmikud leidnud – kama, kali ja kohukesed!

Välismaalased meist:
• eestlane on üks väga temperamentne rahvus;
• paljudel eestlastel on mobiilid kaelas;
• WC-de ustel asuvad kolmnurgad tekitavad segadust.